Menetlus : 2014/2713(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0027/2014

Esitatud tekstid :

B8-0027/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/07/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 113kWORD 61k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0027/2014
15.7.2014
PE534.971v01-00
 
B8-0027/2014/rev.

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


noorte tööhõive kohta (2014/2713(RSP))


Terry Reintke, Karima Delli, Monika Vana, Tamás Meszerics, Tatjana Ždanoka, Jean Lambert, Helga Trüpel, Ernest Urtasun, Jill Evans, Ska Keller, Jordi Sebastià, Bas Eickhout, Ernest Maragall fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööhõive kohta (2014/2713(RSP))  
B8‑0027/2014/rev.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu prioriteete, mille Euroopa Ülemkogu avaldas 27. juunil 2014. aastal,

–  võttes arvesse nõukogus 28. veebruaril 2013. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet nõukogu soovituse kohta noortegarantii loomiseks,

–  võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 2013. aasta jaanuari resolutsiooni noortegarantii kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta teatist „Noorte tööhõive algatus” (COM(2013)0144),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp” (COM(2012)0728),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELis on noorte tööpuudus üle 22% ja mõnes liikmesriigis üle 55%; arvestades, et 13% alla 25-aastastest noortest ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, 12% jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ning üle 10% ELi kodanikest elab töötute leibkondades; arvestades, et selline olukord võib tuua kaasa tõsiseid sotsiaasleid tagajärgi ühiskonnale ja üksikisikule, ning arvestades, et see probleem üha süveneb, luues nn kadunud põlvkonna ohu;

B.  arvestades, et 2012. aastal ohustas 28 liikmesriigiga ELis 29,7% noortest (15–29) vaesus või sotsiaalne tõrjutus;

C.  arvestades, et üle poole noortest eurooplastest tunneb, et noored on nende koduriigis marginaliseerunud ning majanduslikust ja ühiskondlikust elust kõrvale jäetud;

D.  arvestades, et 2012. aastal töötas 42% noortest ELi töötajatest ajutiste lepingutega (täiskasvanud töötajate seas oli see näitaja 13%) ning sellega seoses kartis iga viies noor töökohta kaotada;

E.  arvestades, et noorte töötuse ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määral on mõju inimõigustele ja see võib tuua kaasa inimõiguste rikkumisi; arvestades, et sellise olukorraga toimetulekuks on vaja õigustel põhinevat lähenemisviisi;

F.  arvestades, et kriisiriikides viimasel ajal võetud meetmed avaliku sektori kulude kärpimiseks on juba avaldanud otsest negatiivset mõju noortele, kuna kärpeid on tehtud hariduses, töökohtade loomises ja tugiteenuste valdkonnas; arvestades, et noori mõjutavaid poliitikameetmeid kujundatakse praegu asjaosalisi ja sidusrühmi kaasamata;

Euroopa Ülemkogu

1.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et Euroopa Ülemkogu prioriteedid, mis avaldati 27. juunil 2014. aastal ELi ja Euroopa Komisjoni uue koosseisu strateegilises tegevuskavas, ei hõlma sihipäraseid meetmeid, mille abil aidata luua noorte jaoks kvaliteetseid töökohti;

2.  peab kahetsusväärseks 11. juulil 2014. aastal Torinos toimuma pidanud riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise tühistamist, kuna tippkohtumine pidi olema jätkuks 2013. aasta juulis Berliinis ja 2013. aasta novembris Pariisis toimunud tippkohtumistele; rõhutab, et see annab vale signaali noortele eurooplastele;

3.  rõhutab, et liikmesriigid peavad noorte olukorra parandamiseks tugevamalt sekkuma ja olukorda paremini jälgima, võttes arvesse kriisi tagajärgi noorte jaoks; kutsub sellega seoses liikmesriike üles käsitlema noorte töötuse probleemi 17.–18. juulil 2014. aastal Milanos toimuval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel ning esitama avalduste asemel meetmeid ja tegevuskavasid;

Õigustel põhinev tööhõivekäsitus

4.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid noorte ja tööhõive suhtes õigustel põhineva lähenemisviisi; rõhutab, et eelkõige raskel kriisiajal ei tohi noorte kvaliteetseid töökohti ohtu seada;

5.  kutsub liikmesriike üles tagama, et noortel on juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele, kus austatakse nende õigusi, muu hulgas õigust stabiilsusele ja kindlusele, ning mis annavad neile äraelamist võimaldava, õiglase töötasu ja sotsiaalkaitse ning võimaldavad neil elada turvaliselt, inimväärselt ja sõltumatult;

6.  rõhutab, et tuleb lõpetada vanusepõhine diskrimineerimine sotsiaalhüvitiste, sealhulgas töötushüvitiste saamise tingimuste osas; rõhutab, et noortele madalama miinimumpalga kehtestamisega, sõltumata nende kogemustest või võimetest, mitte ainult ei eirata tööturu kõige haavatavamat osa, vaid sellega diskrimineeritakse selgelt vanuse alusel;

7.  tuletab meelde, et oksuste poliitikat ei tohiks käsitleda üksnes tööturu vajaduste täitmise vahendina, vaid see peaks olema osa terviklikust lähenemisest, milles tunnustatakse mitteformaalse hariduse kaudu omandatud pädevusi ja toetatakse elukestva õppe poliitika rakendamist;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks ebakindla töö probleemiga ja reguleeriks lepingulist korda, uurides ELi direktiivi ettepanekut, et tegeleda tööturu killustatuse probleemiga ja kaitsta noori tööalase ebakindluse eest;

9.  palub komisjonil hinnata põhjalikult kriisimeetmeid ja seejärel lõpetada tarbetute ja mõnikord kahjuliku mõjuga meetmete kasutamine; rõhutab, et noorte tööhõive osas on hädasti vaja rohkemat kui avalikud kohustused; kutsub komisjoni üles jätma eelarvepuudujäägiga seotud eesmärkide hulgast välja investeeringud valdkondadesse, mis on suunatud noorte tööhõive suurendamisele, näiteks uute töökohtade loomine, haridus, koolitus, teadus- ja arendustegevus, sest need on otsustava tähtsusega selleks, et tagada kestlik väljumine kriisist, kuid ka selleks, et konsolideerida ELi majandus konkurentsivõime ja jätkusuutliku tootlikkuse saavutamiseks;

10.  tuletab meelde, et raskused inimväärse eluaseme leidmisel on noorte jaoks peamine probleem, kuna eluase võib olla töökoha leidmise eeltingimus ja vastupidi; tuletab meelde, et juurdepääs eluasemele on põhiõigus;

11.  palub, et komisjon ja need liikmesriigid, kus noorte tööpuudus ületab piirkonniti 25%, töötaksid üheskoos välja aastase abikava noorte tööpuuduse leevendamiseks, luues töökohti vähemalt 10% asjaomastele noortele; rõhutab piirkondliku ja kohaliku tööhõivepoliitika olulist rolli ning palub liikmesriikidel ja komisjonil soodustada parimate tavade vahetamist;

12.  rõhutab, et liikumisvabadus on põhiõigus; rõhutab ühtlasi, et noortel peaks olema ka võimalus saada tööd oma kogukonnas ning et noorte võimaluste osas on vaja tegeleda geograafilise ebavõrdsuse vähendamisega Euroopas; palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid poliitikameetmed, mis lihtsustavad noorte tagasipöördumist päritoluriiki, et hoida ära ajude äravoolu ja inimkapitali kaotust;

 

13.  tuletab meelde, et noored töötajad – eelkõige naised ja rändajad – töötavad sageli ebakindlatel töökohtadel, st töö- ja praktikakohtadel, kus neil on madal palk, tähtajaline leping ja kus nad on vähe kaitstud; tuletab meelde, et järjest ebakindlamal tööl ja suuremal soolisel ebavõrdsusel on ELile tõsised majanduslikud tagajärjed, kuna need kahjustavad riiklikke sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme ning ohustavad Euroopa sotsiaalset mudelit;

14.  tuletab meelde, et konstruktiivne sotsiaaldialoog aitab säilitada töökohti ja tööhõivet; tuletab meelde, et tugev sotsiaalne partnerlus on ELi tööturu põhipädevus ja sellel on äärmiselt oluline roll noorte tööturule integreerimisel; kutsub komisjoni üles toetama sotsiaalpartnerite kokkuleppeid;

Haridus

15.  kutsub liikmesriike üles mitte ainult viima ellu hariduse ja koolituse reforme, vaid parandama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegema investeeringuid, pidades silmas pikaajalist jätkusuutlikku poliitikat; tuletab meelde, et on väga oluline pöörata rohkem tähelepanu üleminekule erinevate haridussuundade vahel, võtta kasutusele asjakohased ja atraktiivsed õppekavad, töötada välja tugev ja hästiarenenud nõustamissüsteem kõigi õpilaste jaoks ning tunnustada mitteformaalse hariduse kaudu omandatud pädevusi; rõhutab, et terviklik ja kaasav lähenemine haridusele on peamine vahend, mille abil vastata kõigi laste ja noorte vajadustele; rõhutab, et sissetulekukindlus ja positiivsed tööturuväljavaated on olulised eeltingimused kõrghariduse kasuks otsustamisel ning et eriti mõjutab see suurema tõrjutuse riskiga noori;

16.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõulisi meetmeid noorte tööpuuduse ja varajase tõrjutuse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine);

17.  rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud mittetöötavate ja mitteõppivate noorte heaks vähendaksid noorte tööturult eemaldumisest tingitud majanduslikku kahju, mis Eurofoundi andmetel moodustab 153 miljardit eurot ehk 1,2% ELi SKPst;

Noortegarantii, noorte tööhõive algatus ja praktika kvaliteediraamistik

18.  väljendab heameelt selle üle, et noortegarantiid mainitakse suuremas osas riigipõhistes soovitustes; nõuab siiski suuremat läbipaistvust selle rakendamise järelevalve osas ja suuremat ambitsioonikust nende liikmesriikidega tegelemisel, kus puudub edasiminek selles valdkonnas;

19.  nõuab tõhusa järelevalve teostamist noortegarantii rakendamise üle ning regulaarselt andmete esitamist liikmesriikide edusammude või nende puudumise kohta; kutsub Euroopa Komisjoni üles teostama tihedat järelevalvet 2014. aasta riigipõhistes soovitustes välja selgitatud sõlmküsimuste üle, mis puudutavad pakkumiste kvaliteeti ja seda, et mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori ei teavitata aktiivselt, riiklike tööturuasutuste haldussuutlikkust ja asjaomaste partnerite tõhusa kaasamise puudumist; rõhutab, et järelevalve peaks hõlmama teabekogumismissioone, valitsuste, riiklike parlamentide ja VVOde küsitlemist;

20.  kordab oma pühendumust tähelepanelikult jälgida kõiki liikmesriikide meetmeid noortegarantii rakendamisel ning kutsub noorteorganisatsioone üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis oma järeldustega liikmesriikide meetmete kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kaasaksid sidusrühmad poliitika kujundamisse;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid rohkem ja läheksid kaugemale, kui on ette nähtud nõukogu 2014. aasta märtsi soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta, ja tagaksid praktikantidele selgelt määratletud õigused, sh juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kirjalikud ja siduvad töölepingud ja õiglase tasustamise, et tagada noorte kaitsmine diskrimineerimise eest töömaailma sisenemisel;

22.  rõhutab, et noorte tööhõive algatust ei tohiks käsitleda stiimulina kõigile liikmesriikidele kasutada Euroopa Sotsiaalfondi, et rahastada noortega seonduvaid ulatuslikumaid projekte, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise üle noortega seotud projektide rahastamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma noorte tööhõive algatuse rakendusorganitele kogu tehniline abi, mida neil on vaja projektide kiireks elluviimiseks;

23.  tuletab meelde, et noorte strateegia kaks peamist eesmärki (luua noorte jaoks tööturul võrdsed võimalused ja edendada sotsiaalset kaasatust) ei ole kaugeltki täidetud, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid mõistaksid, et kriisi mõju noorte osalusele ühiskonnas on erakordselt suur;

Investeeringud ja makromajanduslik mõõde

24.  rõhutab, et isegi kui pakkumisega seotud meetmed, nagu oskuste arendamine ja tööturu reguleerimine, võivad olla olulised noorte tööpuuduse vastu võitlemisel, tuleks rohkem arvesse võtta makromajanduslikke ja nõudlusega seotud tegureid; tuletab meelde, et noortesse ja noortega seotud valdkondadesse investeerimist tuleks käsitleda investeeringuna Euroopa tulevikku;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid töökohtade loomisse, eelkõige tuleviku valdkondades ja keskkonnasäästlike töökohtade valdkonnas, keskendudes eelkõige noorte tööhõivele; rõhutab, et sellist investeeringut tuleb käsitleda olulise investeeringuna Euroopa tulevikku;

26.  kutsub komisjoni üles koostama soovitusi, mis käsitleksid võimalust määrata ELis kindlaks töötu abiraha ühine tase seoses töötu varasema palgaga; kutsub komisjoni üles hindama automaatseid tasakaalustusmehhanisme ELi tasandil, et leevendada riigipõhiseid majandusšokke;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 30.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0016.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika