RESOLUTSIOONI ETTEPANEK noorte tööhõive kohta
15.7.2014 - (2014/2713(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Laura Agea, Tiziana Beghin, Rolandas Paksas, Valentinas Mazuronis fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (27.–28. juuni 2013) ning Euroopa meetmete kohta võitluseks noorte tööpuudusega[1],
– võttes arvesse komisjoni 8. mai 2014. aasta teabekirja „Noorte tööhõive: ELi meetmete ülevaade” (Youth employment: overview of EU measures) (Euroopa Komisjon – MEMO/14/338, 8.5.2014),
– võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta[2],
– võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),
– võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,
– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et noored on muude rühmadega võrreldes majanduskriiside ajal eriti ebasoodsas olukorras; arvestades, et paljude noorte jaoks võib praegune töötus kujuneda pikaajaliseks, millega kaasneb sotsiaalse tõrjutuse oht;
B. arvestades, et 22,8% ELi noortest on praegu töötud, kusjuures mõnes liikmesriigis, eriti Kreekas ja Hispaanias, on noorte tööpuuduse määr üle 50%;
C. arvestades, et noorte tööpuuduse tase on ärevusttekitav: ELi 28 liikmesriigis on tööta ligikaudu 5,4 miljonit alla 25-aastast noort; arvestades, et noorte tööpuuduse keskmine tase on enamikus liikmesriikides üle kahe korra suurem täiskasvanute tööpuuduse tasemest (2014. aasta märtsis oli töötuse üldine määr ELi 28 liikmesriigis 10,5%);
D. arvestades, et möödunud aastaga võrreldes püsivad riikidevahelised töötuse määrade erinevused vaatamata tööpuuduse tagasihoidlikule vähenemisele 2015. aastal igal juhul suurena;
E. arvestades, et Lissaboni strateegia (2000–2010) raames võetud EL kohustuse osas tõsta haridustaset, vähendada koolist väljalangemise määrasid aastaks 2020 vähem kui 10%ni ning tõsta kolmanda taseme hariduse või samaväärse hariduse omandamise määra vähemalt 40%ni tundub eesmärk juba praegu jäävat täitmata;
F. arvestades, et noorte tööpuudusega kaasnevad kulud võrdusid 2011. aastal 1,2%ga ELi SKPst ning ulatusid osades riikides, eelkõige Bulgaarias, Küprosel, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Lätis ja Poolas, üle 2%;
G. arvestades, et 7,5 miljonit noort vanuses 15–24 ei tööta, ei omanda haridust ega kutset (nn NEET-noored); arvestades, et need näitajad ei vähene ja on seega ohuks tulevastele põlvkondadele;
1. toonitab, et noorte tööpuudusel on väga suur mõju ning ELi ja liikmesriikide tasandil tuleb võtta koheseid meetmeid;
2. on veendunud, et kokkuhoiumeetmed on pelgalt kattevari, mille taga pangandusoligarhid ja muude mõjuvõimsate osalejate esindajad kasvatavad oma varasid kõige nõrgemate rühmade arvel, eriti väga suure noorte tööpuuduse tasemega liikmesriikides;
3. on veendunud, et kokkuhoiumeetmete ja noorte tööpuuduse vahel on põhjuslik seos;
4. nõuab ajutiste erandite tegemist stabiilsuse ja kasvu paktist, et jätta noortele töökohtade loomist toetavad investeeringud välja 3% suurusest eelarvepuudujäägi eesmärgist;
5. toonitab, et vaja on luua töökohti, eriti lõunapoolsetes Euroopa riikides, kus väga paljud noored on sotsiaalse tõrjutuse ohus ning võivad sattuda ebaseaduslike rühmituste värbamise sihtmärgiks;
6. tunneb sügavat muret, mõeldes ühiskonnale, mis loobub pingutustest, et aidata oma kõige noorematel liikmetel leida inimväärset tööd;
7. toonitab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamise tähtsust, kuna tegemist on eraettevõtjatega, kes võivad pakkuda noortele koolilõpetanutele tõepoolest inimväärset tööd;
8. rõhutab, et ELi seni edutut noorte tööhõivet käsitlevat poliitilist tegevuskava tuleb põhjalikult reformida;
9. kordab, et ELi riikides võetavate eri sekkumismeetmete puhul tuleb arvestada Euroopa elanikkonna heterogeenset iseloomu, ja toonitab, et sekkumismeetmed tuleb suunata neile noortele nende iseärasusi ja vajadusi arvestavalt;
10. palub liikmesriikidel selgitada välja, kas teiste liikmesriikide parimad tavad võiksid sobida nende tööturule, ning võtta kasutusele need meetmed, mis neile noorte tööpuuduse vastases võitluses sobivad;
11. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks endale vastutuse Euroopa majanduse kaitsmise eest VKEde krediidile juurdepääsu lihtsustamise kaudu; toonitab, et tuleb julgustada innovaatilisi idufirmasid, kellel oleks võimalik võtta tööle oskustega noori üliõpilasi;
12. kutsub liikmesriike üles looma teatavat liiki maksusoodustusi äriühingutele, kes võtavad tööle noori või muudavad ajutised lepingud alalisteks lepinguteks pakutavat kaitset vähendamata;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] P7_TA(2013)0270.
- [2] ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 30.