Resolutsiooni ettepanek - B8-0051/2014Resolutsiooni ettepanek
B8-0051/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK noorte tööhõive kohta

15.7.2014 - (2014/2713(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

David Casa, Ivo Belet, José Manuel Fernandes, Verónica Lope Fontagné, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Elisabeth Morin-Chartier, Siegfried Mureşan, Anne Sander, Davor Ivo Stier, Renate Weber, Heinz K. Becker, Sofia Ribeiro fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0027/2014

Menetlus : 2014/2713(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0051/2014
Esitatud tekstid :
B8-0051/2014
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0051/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööhõive kohta

(2014/2713(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma raportit ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (COM(2010)0193 – C7-0111/2010 – 2010/0115(NLE)),

–       võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–       võttes arvesse Luxembourgis 17. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks,

–       võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

–       võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–       võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta[1],

–       võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta,

–       võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta[2],

–       võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis[3],

–       võttes arvesse oma raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430 – C7-0177/2013 – 2013/0202(COD)),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Euroopa Liit seisab silmitsi tõsiste probleemidega, milleks on kõrge tööpuudus, mis 2014. aasta aprillis ulatus ELi 28 liikmesriigi puhul 10,4%ni, kusjuures noorte tööpuudus samal perioodil oli 22,5% ja on mõnes riigis ületanud 50% piiri;

B.     arvestades, et 2014. aasta märtsis oli ELi 28 liikmesriigis tööta 5 340 miljonit (alla 25-aastast) noort, nendest 3 426 miljonit euroalal,

C.     arvestades, et noortegarantii aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” kolme eesmärki: 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat peaks olema tööga hõivatud, haridussüsteemist varakult lahkujaid peaks olema alla 10% ning vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest tuleks välja aidata vähemalt 20 miljonit inimest;

D.     arvestades, et 7,5 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta ega omanda haridust või kutset (nn NEET-noored); arvestades, et need arvud üha kasvavad, millega kaasneb nn kadunud põlvkonna oht;

E.     arvestades, et mõnes liikmesriigis käibiv duaalne süsteem, milles ühendatakse kutseõpe akadeemilise ja kutsealase kraadiõppe kursustega, on praktilisele töökogemusele keskendumisega tõendanud oma väärtust eelkõige kriisi ajal, sest tänu sellele on vähenenud noorte tööpuudus ja suurenenud nende võimalus tööd leida;

F.     arvestades, et järjest rohkem on noori, kes jätkavad õpinguid 25–30 aasta vanuseni, kuna neil puudub võimalus leida tööd;

G.     arvestades, et VKEdel on oluline uute töökohtade loomise potentsiaal ning tähtis osa uuele, jätkusuutlikule majandusele üleminekul;

H.     arvestades, et kuigi ühest liikmesriigist teise rännanud töötajate arv suurenes 2005. aasta 4,7 miljonilt 8 miljonini 2008. aastal, on kasv protsentides väljendatuna 3,3% kogu tööjõust varasema 2,1%ga võrreldes;

I.      arvestades, et liikmesriikidel on noorte tööpuudusega võitlemisel täita oluline roll, ka rahalisel toetamisel sellistest ELi rahastatavatest vahenditest, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning noortegarantii 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks;

J.      arvestades, et Euroopa Liit on eraldanud alla 25-aastaste noorte tööhõive toetamiseks 6 miljardit eurot;

1.      nõuab tõhusat järelevalvet noortegarantii rakendamise üle;

2.      kutsub komisjoni üles kiirendama noorte tööhõive algatuse kehtestamist ja avaldama enne 2014. aasta lõppu teatise selle kohta;

3.      innustab liikmesriike kaaluma noortegarantii laiendamist alla 30-aastastele noortele;

4.      kutsub liikmesriike üles reformima eelkõige noortele suunatud haridus- ja koolitusstandardeid, et suurendada märkimisväärselt noorte tööalast konkurentsivõimet ja tulevikuvõimalusi;

 

5.      kutsub liikmesriike üles keskenduma kiire kasvu- ja töökohtade loomise potentsiaaliga valdkondadele ning võtma meetmeid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade esiletõstmiseks haridusprogrammides, et käia kaasas prognoositavate tulevaste suundumustega tööturul;

6.      rõhutab, et EL peab looma VKEdele soodsa keskkonna, mis hõlmab tegevust alustavatele ettevõtetele parimate finants- ja õiguslike tingimuste tagamist, kuna 2012. aastal oli VKEde osakaal kõikidest töökohtadest Euroopas 66,5%[4];

7.      kordab vajadust tagada laiahaardeline ja hõlpsasti kättesaadav koolitus ning juurdepääs internetile, veebipõhisele teabele ja digitaalsetele oskustele; kutsub liikmesriike kooskõlas digitaalarengu tegevuskavaga üles soodustama ja hõlbustama teenuste digiteerimist ning noorte koolitusvõimalusi, et neil oleks võimalik alustada tööd digitaalvaldkonna töökohtadel;

8.      toonitab, kui oluline on ELi tööstuse ümberkujundamine sidusa strateegia ja selle rakendamise alusel, mis edendab ja hõlbustab majanduskasvu soodustava poliitika kasutuselevõtmist ja uute töökohtade loomist;

9.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõulisi meetmeid noorte tööpuuduse ja varase tööturult tõrjutuse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada varajast väljalangemist koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest (näiteks võttes kasutusele duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusad raamistikud);

10.    toonitab, et noortegarantii eesmärkide täitmine eeldab strateegilisi reforme, et saavutada edukam üleminek koolipingist tööturule;

11.    nõuab tungivalt, et liikmesriigid ehitaksid üles oma tööturuasutused ja reformiksid neid;

12.    kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ja edendama liikuvusmehhanisme, eelkõige portaali EURES, mis hõlbustavad tööotsimist teistes liikmesriikides;

13.    kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära riiklike tööturuasutuste võimalusi, et tasakaalustada nõudlust ja pakkumist vabade töökohtade ja liikmesriikides nõutavate kvalifikatsioonide osas;

14.    kutsub komisjoni üles toetama algatusi ja muudes vormides koostööd erasektoriga noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks;

15.    kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli ja töötama välja algatuse ELi tööstuse ümberkujundamiseks, mis tõstab tööstusettevõtete konkurentsivõimet, asetamata samas ettevõtetele ülemäära suurt halduskoormust, ning hõlbustab töökohtade loomist, aitab võidelda töötuse probleemiga ja suurendab noorte võimalusi luua oma ettevõte või leida tööd;

16.    kutsub liikmesriike üles kõrvaldama füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtetele ja VKEdele kehtestatud tarbetud halduskoormused ja bürokraatia ning lihtsustama tegevust alustavatele ettevõtetele ettenähtud tingimusi; märgib, et VKEd moodustavad suure osa ELi majandusest ning nende roll võib olla väga oluline majanduskriisist kiireks ja jätkusuutlikuks toibumiseks ning muu hulgas ka noortele uute töökohtade loomiseks;

17.    kutsub liikmesriike üles parandama koostööd ettevõtete ja haridusasutuste vahel kõikidel tasanditel, et paremini siduda õppekava tööturu nõudmistega ja vältida kitsaskohtade tekkimist, mis mõjutavad negatiivselt tööturu osalisi;

18.    kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu noorte töötuse kõrgele tasemele ebasoodsas olukorras olevate rühmade seas ning seadma tööturule sisenemise ja integreerimise, samuti sisenemise ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise teema esmatähtsale kohale, sest tööhõive on eduka integratsiooni alus;

19.    nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid kutseõpet, -nõustamist, õpipoisiõpet ja praktikat ning kõrvaldaksid praegu selles valdkonnas olevad piiriülesed tõkked, et viia paremini vastavusse noortele tööpõhiste koolitusvõimaluste pakkumine ja nõudlus, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

20.    väljendab heameelt praktika kvaliteediraamistikku käsitleva nõukogu soovituse üle, mis võeti vastu 10. märtsil 2014, ning kutsub liikmesriike üles seda adressaatide huvides viivitamata rakendama, samuti rõhutab asjaolu, et praktikavõimaluste edendamise ja pakkumise programme liikmesriikides saab rahaliselt toetada ELi fondidest;

21.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.