Menetlus : 2014/2713(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0052/2014

Esitatud tekstid :

B8-0052/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/07/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 122kWORD 56k
15.7.2014
PE536.953v01-00
 
B8-0052/2014

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


noorte tööhõive kohta (2014/2713(RSP))


Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Arne Gericke, Jana Žitňanská, Zdzisław Marek Krasnodębski, Ruža Tomašić fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööhõive kohta (2014/2713(RSP))  
B8‑0052/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni 2013/2176(INI)(1),

–       võttes arvesse 2. juunil 2014. aastal avaldatud riigipõhiseid soovitusi,

–       võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ettevõtluse töökonna aruannet (oktoober 2013),

–       võttes arvesse komisjoni teatist (COM(2013)0685),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et võitlus noorte tööpuuduse vastu on jätkuvalt kõigi liikmesriikide prioriteet;

B.     arvestades, et liikmesriikidel on peamine roll tööhõivepoliitika, sealhulgas noorte tööhõive poliitika teostamisel ning meetmete võtmine on kõige tõhusam riiklikul tasandil;

C.     arvestades, et noorte tööpuuduse põhjused erinevad liikmesriigiti ning võivad hõlmata olulisi struktuurseid probleeme tööturgudel; arvestades, et noorte olukord ja probleemid ei ole ühesugused ning mõni rühm on ebaproportsionaalselt mõjutatud ja vajab talle välja töötatud meetmeid;

D.     arvestades, et tööpuudus võib lisaks tööturule ja haridusele olla seotud mitme teguriga, näiteks perekonna rolliga;

E.     arvestades, et VKEd ja mikroettevõtjad annavad praegu ELi erasektoris 90 miljonit töökohta;

F.     arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad üle 67% erasektori tööhõivest ELis, kusjuures 30% sellest annavad mikroettevõtjad;

G.     arvestades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel, kes on viimasel ajal loonud 85% kõigist uutest töökohtadest, on suur töökohtade loomise potentsiaal;

1.      jagab muret selle pärast, et abivajavaid noori, puudega noori ja sotsiaalselt ebasoodsa taustaga noori ei tohiks tööturult, haridusest ja koolitussüsteemidest välja jätta;

2.      on veendunud, et noored ettevõtjad ja kasvule orienteeritud VKEd on äärmiselt vajalikud innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks;

3.      on kindlal arvamusel, et ELi rahalisi vahendeid, eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid, ei tuleks kasutada riiklike meetmete asendamiseks, vaid neid tuleks kasutada lisatoetuse andmiseks noortele riiklike programmide täiendamiseks ja tugevdamiseks vastavalt liikmesriikide otsusele;

4.      võtab teadmiseks, et Euroopa noortegarantiid käsitleva nõukogu otsuse üldine eesmärk võib aidata suunata tähelepanu vajadusele meetmeid võtta ja korraldada teabevahetust liikmesriikide vahel, kes seda soovivad;

5.      peab siiski kahetsusväärseks konkreetse mudeli kasutuselvõtmist, millega tagada kogu ELis pakkumise tegemine kõigile noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist, kuna see on ebarealistlik ja teostamatu;

6.      tervitab selliseid kavasid nagu Erasmus ja Noored Ettevõtjad, millega aidatakse uutel ettevõtjatel omandada ettevõtte juhtimiseks asjakohaseid oskusi, ning on veendunud, et selliseid programme tuleks veel enam toetada, et aidata suuremal arvul noortel ettevõtjatel edasi areneda ja töökohti luua;

7.      on seisukohal, et ELi programmid peavad võimaldama asjakohast paindlikkust, et liikmesriikidel oleks võimalik anda individuaalset tuge vastavalt kohapealsetele vajadustele, et tagada rahastamise kasutamine piirkondades, kus noorte tööpuudus on kõige suurem ja kus on rahastamist kõige rohkem vaja, minemata seejuures auditeerimise ja kontrolli osas kompromissile;

8.      usub, et ettevõtjad loovad töökohti ja palkavad rohkem inimesi ainult siis, kui majandusolud soodustavad kasvu, kui nad saavad loota kvalifitseeritud tööjõule, kui tööturud on piisavalt paindlikud, kui tööjõukulud, sh palgad, on kooskõlas tootlikkusega, kui sotsiaalkaitsesüsteemid muudavad töötamise atraktiivsemaks ja kui reguleerimine on proportsionaalne ja põhineb tõenditel;

9.      on seisukohal, et paindlik tööturg aitab luua noortele võimalusi saada kogemusi oma karjääri edasiarendamiseks ning et tuleb võidelda ebaausate töötavade vastu;

10.    on veendunud, et ELi iseloomustab tõsine oskuste puudujääk ja oskuste nõudlusele mittevastavus, mis pärsivad majanduskasvu ja töökohtade loomist;

11.    märgib suundumust rohkem oskusi nõudvate töökohtade poole, kusjuures eeldatavasti 2020. aastaks loodavatest või vabanevatest töökohtadest peaaegu 90% puhul nõutakse keskmist või kõrget kvalifikatsiooni;

12.    märgib murega, et Euroopa haridus- ja koolitussüsteemid ei vasta ettevõtjate vajadustele oskuste osas ning 2015. aastaks tõuseb ELis kvalifitseeritud IKT-töötajate eeldatav puudujääk 384 000–700 000 töötajani; tulevastel aastatel ei vasta loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskused ettevõtjate suurenevatele nõudmistele;

13.    rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks, eelkõige noortele; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust;

14.    on veendunud, et liikmesriigid peavad reageerima paremini tööturu vajadustele, eelkõige luues haridus- ja töömaailma vahel tugevaid sidemeid, tagades, et noored saavad õiget teavet, nõu ja abi kindla karjäärivaliku tegemiseks, ning edendades töökohapõhist õpet ja praktikat;

15.    on seisukohal, et on vaja parandada noorte juhtimis-, haldus- ja ettevõtlusoskusi, et uued ettevõtjad ja ettevõtluse alustajad saaksid kasutada uute turgude võimalusi ja oma kasvupotentsiaali, nii et noortest saaksid ka tööandjad, mitte ainult töövõtjad;

16.    on veendunud, et liikmesriigid peavad täitma puudega noorte erivajadusi ja pakkuma neile asjakohaseid töövahendeid ja tugiteenuseid, et luua võrdsed võimalused ja suurendada aktiivselt puudega noorte tööalast konkurentsivõimet tööturul, hariduses ja koolituses;

17.    tunnustab perekonna rolli tõhusa toetussüsteemina töötutele, vaesuses elavatele ja sotsiaalselt tõrjutud noortele;

18.    rõhutab, et oluline on keskenduda ettevõtluse soodustamisele, eelkõige noorte ja ülikoolilõpetajate seas, pakkudes neile praktika- ja töövõimalusi väike- ja mikroettevõtetes, et suurendada noorte ettevõtluskogemust, laiendada teadmisi võimalustest ning suurendada suutlikkust luua oma ettevõte;

19.    palub liikmesriikidel koos komisjoniga kaaluda sihtotstarbelise toetuse pakkumist, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide loomise võimalust, et aidata ettevõtetel kasutada ära võimalusi, mida töökohtade tagasitoomine pakub;

20.    märgib, et pangalaenud on endiselt kõige levinum rahastamisallikas Euroopas; usub aga, et tõeliselt on kasu uutest innovatiivsete mehhanismide ja pangaväliste võimaluste kaudu toimivatest rahastamisvormidest, nagu vastastikused laenud, mikrolaenud ja muud vahendid, millest võivad tulla hädavajalikud investeeringud, et alustavad ettevõtjad saaksid kasvada ja töökohti luua;

21.    märgib, et noortele tuleb pakkuda erinevaid võimalusi ning et nende võimaluste määratlemine (õpipoisiõpe, praktika) erineb liikmesriigiti; usub kindlalt, et ühtse määratluse kasutamine kõigis liikmesriikides tekitab suurema segaduse;

22.    rõhutab vajadust tunnustada ja austada eri liikmesriikides kehtivaid sotsiaal- ja majandussüsteeme;

23.    tunnustab Euroopa Komisjoni kavandatud Euroopa tasandil kogemuste ja parimate tavade vahetamise potentsiaali ja lisaväärtust;

24.    soovitab, et kui Euroopa Komisjon hindab tulevikus vastavaid Euroopa Sotsiaalfondi kavasid noorte tööhõive valdkonnas, peaks ta lisaks kulule ja osalejate arvule hindama selle mõju noorte tööturule pikas perspektiivis ning keskenduma mõistmisele, kuidas ja miks on meetmed tõhusad;

25.    rõhutab vajadust võtta hindamisel arvesse muid tegureid, mis mõjutavad noorte tööhõivet, nagu majanduslikud ja tööturu tingimused;

26.    nõuab pingutuste tegemist selleks, et bürokraatlik protsess ei tekitaks liikmesriikidele põhjendamatult liigseid kulusid, mille tulemusel kasutatakse sageli lähenemist, mis on suunatud ainult kasutatud ressurssidele ja mitte tulemustele;

27.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika