RESOLUTSIOONI ETTEPANEK agressioonikuritegude kohta
15.7.2014 - (2014/2724(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Charles Tannock fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja eriti selle artikleid 5 ja 8a, milles käsitletakse agressioonikuritegu kui ühte peamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni kuuluvat kuriteoliiki,
– võttes arvesse 2010. aastal Ugandas toimunud läbivaatamiskonverentsil vastu võetud Rooma statuudi Kampala muudatusi ja eriti resolutsiooni RC/Res. 6 agressioonikuritegude kohta,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles käsitletakse aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2014. aasta aprillis toimunud 25. istungjärgu tulemusi,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu üheksandat aruannet (2012/2013) Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 122 riiki on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriigid;
B. arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on kindlalt toetanud Rahvusvahelist Kriminaalkohut selle asutamisest alates ja nad jätkavad toetamist, et kohus saaks nõuetekohaselt täita oma ülesandeid ja kohustusi vastavalt Rooma statuudile;
C. arvestades, et agressioonikuritegusid käsitlevate Kampala muudatuste ratifitseerimine vähemalt 30 osalisriigis ja pärast 2017. aasta 1. jaanuari osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega tehtav otsus võimaldab agressioonikuritegude karistatavaks muutmisega kehtestada püsiva rahvusvahelise kriminaalvastutuse süsteemi;
D. arvestades, et vähemalt 35 osalisriiki tegelevad praegu aktiivselt agressioonikuritegusid käsitlevate muudatuste ratifitseerimisega, 14 osalisriiki on praeguseks juba ratifitseerinud mõlemad Kampala muudatused ja teised osalisriigid on võtnud kohustuse muudatused ratifitseerida;
E. arvestades, et Liechtenstein oli esimene riik, kes ratifitseeris 2012. aasta 8. mail agressioonikuritegusid käsitlevad muudatused koos artikli 8 (sõjakuriteod) muudatustega, mis võeti vastu Ugandas Kampalas 2010. aastal toimunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsil;
F. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas 2011. aasta 17. novembril[1] heameelt Rooma statuudi Kampala muudatuste, sealhulgas agressioonikuritegusid käsitlevate muudatuste vastuvõtmise üle ja kutsus liikmesriike neid ratifitseerima ja lisama need oma siseriiklikesse õigusaktidesse;
G. arvestades, et seejärel võttis Euroopa Parlament 2012. aasta 18. aprillil vastu resolutsiooni 2012/0126[2] ning palus nõukogul ja komisjonil kasutada oma rahvusvahelist mõjujõudu selleks, et tagada ja parandada Rooma statuudi üldist kohaldatavust, leppides rahvusvaheliselt kokku rahvusvahelise õigusega vastuolus oleva agressioonikuriteo mõiste määratluses;
H. arvestades, et Kampala muudatused on kooskõlas ÜRO põhikirjaga;
1. toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude toimepanijate karistamatuse lõpetamisele kaasaaitamises;
2. peab tervitatavaks Ugandas Kampalas 2010. aastal toimunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsi järeldusi agressioonikuritegude kohta; tunneb ühtlasi heameelt nende osalisriikide pühendumuse üle, kes on juba agressioonikuritegusid käsitlevad muudatused ratifitseerinud, nendega ühinenud või väljendanud kavatsust need ratifitseerida;
3. rõhutab, et kõigil ELi liikmesriikidel on oluline võtta kohustus võidelda genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude vastu; toetab samuti nõudmisi seada ELi välistegevuses ja ELi liikmesriikides esmatähtsaks küsimuseks inimõiguste raskete rikkumiste korral karistamatuse probleemi;
4. nõustub põhimõttega, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevus on täiendav, ja märgib, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei asenda riikide kriminaalõigussüsteeme; on ühtlasi teadlik asjaolust, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib ning viib põhjendatud juhtudel läbi juurdluse ja mõistab kohut isikute üle ainult juhul, kui asjaomane riik seda ise ei tee, ei saa või ei soovi seda teha;
5. nõustub samuti sellega, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus võib teostada jurisdiktsiooni agressioonikuritegude suhtes siis, kui osalisriigid on pärast 2017. aasta 1. jaanuari kahekolmandikulise häälteenamusega võtnud vastu otsuse ja vähemalt 30 osalisriiki on ratifitseerinud agressioonikuritegu käsitleva muudatuse;
6. mõistab, et agressioonikuritegusid käsitlevate muudatuste ratifitseerimine on iga üksiku osalisriigi enda otsustada;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja Euroopa välisteenistusele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0507.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126.