Menetlus : 2014/2724(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0068/2014

Esitatud tekstid :

B8-0068/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/07/2014 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0013

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 116kWORD 54k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0066/2014
15.7.2014
PE536.969v01-00
 
B8-0068/2014

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


agressioonikuritegude kohta (2014/2724(RSP))


Helmut Scholz, Miloslav Ransdorf, Dimitrios Papadimoulis, Marie‑Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon agressioonikuritegude kohta (2014/2724(RSP))  
B8‑0068/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–       võttes arvesse Rooma statuudi artiklit 5, mille kohaselt on agressioonikuritegu üks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusvaldkonda kuuluvatest tähtsamatest kuriteoliikidest,

–       võttes arvesse Rooma statuudi Kampala muudatusi, mis võeti vastu 2010. aastal Ugandas Kampalas toimunud läbivaatamiskonverentsil, pidades eriti silmas resolutsiooni RC/Res. 6, mis on seotud agressioonikuritegudega,

–       võttes arvesse nõukogu otsust 2011/168/ÜVJP ja selles sisalduvat viidet Kampala muudatustele,

–       võttes arvesse läbivaadatud tegevuskava, mis võeti vastu 12. juulil 2011 kooskõlas nõukogu otsusega 2011/168/ÜVJP,

–       võttes arvesse oma 19. mai 2010. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamise konverentsi kohta Ugandas Kampalas(1),

–       võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule probleemide lahendamiseks ja raskuste ületamiseks(2),

–       võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(3),

–       võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(4),

–       võttes arvesse Ladina-Ameerika Parlamendi Peaassamblee 19. ja 20. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamise ja Kampala muudatuste ratifitseerimise kohta (AO/2013/07XXIX),

–       võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriikide assamblee 27. novembri 2013. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja osalisriikide assamblee tugevdamise kohta, milles kutsutakse tulevasi osalisriike üles ratifitseerima statuuti muudetud kujul, palutakse kõigil osalisriikidel kaaluda muudatuste ratifitseerimist ning tunnustatakse arvukaid osalisriike, kes on muudatused hiljuti ratifitseerinud (ICC-ASP/12/Res.8),

–       võttes arvesse Rooma statuudi Kampala muudatuste ratifitseerimist ja rakendamist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käsiraamatus, mille koostasid Liechtensteini Vürstiriigi alaline esindus ÜRO juures, agressiooni ennetamise ülemaailmne instituut ja enesemääramise Liechtensteini instituut Princetoni Ülikooli juures,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et agressioonikuritegusid käsitlevate Rooma statuudi Kampala muudatuste ratifitseerimine vähemalt 30 osalisriigi poolt ning pärast 2017. aasta 1. jaanuari osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetav otsus on eeltingimused, mille alusel luuakse agressioonikuritegude eest kriminaalvastutusele võtmise püsiv rahvusvahelise süsteem;

B.     arvestades, et mõlema Kampala muudatuse ratifitseerimine riikide poolt ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuse laiendamine agressioonikuritegudele aitavad kaasa selliste kuritegude toimepanijate karistamatuse lõpetamisele;

C.     arvestades, et agressioonikuritegude kuulumine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse aitab tagada rahvusvahelisel tasandil õigusriiklust, rahu ja julgeolekut, kuna aitab ära hoida ebaseaduslikku jõukasutamist ning aitab seega tõhusalt selliseid kuritegusid ennetada ja kestvat rahu kindlustada;

D.     arvestades, et Kampala muudatuste ratifitseerimine ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuse laiendamine agressioonikuritegudele aitab kaitsta inimõigusi, kuna kriminaliseeritakse agressiooniakt, mis on alati nii inimõiguste kui ka rahvusvahelise humanitaarõiguse ränkade rikkumiste põhjuslikkuse ahela esimeseks lüliks;

E.     arvestades, et Kampala muudatused on ÜRO põhikirjaga täielikus kooskõlas, kuna nendega kriminaliseeritakse üksnes ebaseadusliku jõukasutamise kõige tõsisemad vormid, täpsemalt need, mis kujutavad endast oma laadi, tõsiduse ja ulatuse tõttu ilmselgelt ÜRO põhikirja rikkumist; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuse laiendamine agressioonikuritegudele aitab kaasa Rooma statuudi universaalsusele, kuna mitmed riigid võivad olla huvitatud täieliku Rooma statuudi ratifitseerimisest koos Kampala muudatustega, mis on kooskõlas ka nende riiklike huvidega, kuna aitab ära hoida nende vastu suunatud ebaseaduslikku jõukasutamist;

1.      ergutab ELi liikmesriike muudatust kõigepealt ratifitseerima ning toetama seejärel positiivselt Rooma statuudi osalisriikide assamblee ühekordset otsust – kui muudatuse on ratifitseerinud nõutavad 30 riiki – laiendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust agressioonikuritegudele;

2.      kutsub ELi liikmesriike üles viima siseriiklikke õigusakte kiiresti kooskõlla Kampala muudatustes kasutatavate määratlustega ja muude Rooma statuudist tulenevate kohustustega, et võimaldada liikmesriikidel kuritegusid riiklikul tasandil uurida ja nende eest vastutusele võtta ning teha kohtuga koostööd;

3.      kutsub ELi üles pühenduma võitlusele genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegude ning agressioonikuritegude vastu ning nõuab, et võitlus tõsiste inimõiguste rikkumiste toimepanijate karistamatuse vastu seataks nii ELi kui ka liikmesriikide välistegevuse prioriteediks;

4.      rõhutab Rooma statuudi universaalsuse põhimõtte olulisust ning palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal aktiivselt edendada muudetud statuudiga ühinemist ja selle ratifitseerimist ning mõlema Kampala muudatuse ratifitseerimist; toonitab, et Rooma statuudi ratifitseerimine ja rakendamine peaks olema ELi tähtis eesmärk tema suhetes teiste partneritega, eriti Ameerika Ühendriikide, Hiina, Venemaa ja Iisraeliga;

5.      nõuab, et EL ja selle liikmesriigid uuendaksid omale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees võetud kohustusi – sealhulgas rahalisi – ja tegevust selles tulevikus;

6.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja Euroopa välisteenistusele.

(1)

ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 78.

(2)

ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 115.

(3)

ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 8.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0575.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika