Menetlus : 2014/2843(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0110/2014

Esitatud tekstid :

B8-0110/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/09/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0027

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 226kWORD 70k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0109/2014
16.9.2014
PE537.012v01-00
 
B8-0110/2014

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmitise Islamiriik (IS) pealetungi kohta (2014/2843(RSP))


Barbara Lochbihler, Alyn Smith, Klaus Buchner, Bodil Ceballos, Heidi Hautala, Jean Lambert, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Judith Sargentini, Ernest Urtasun, Jordi Sebastià fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmitise Islamiriik (IS) pealetungi kohta (2014/2843(RSP))  
B8‑0110/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 16. juuli 2014(1) ja 27. veebruari 2014. aasta(2) resolutsioone olukorra kohta Iraagis,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 12. septembri 2013(3), 9. oktoobri 2013(4), 6 veebruari 2014(5) ja 17 aprilli 2014. aasta(6) resolutsioone olukorra kohta Süürias,

–       võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta(7),

–       võttes arvesse nõukogu aasta järeldusi Iraagi kohta, eelkõige 30. augusti, 15. augusti ja 23. juuni 2014. aasta järeldusi,

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse President Hollande'i poolt kokku kutsutud rahvusvahelist konverentsi rahu ja julgeoleku teemal Iraagis, mis toimus 15. septembril 2014. aastal Pariisis, ning 11. septembri 2014. aasta Jiddha' konverentsi,

–       võttes arvesse 2014. aasta veebruari Süüriat käsitlevaid Genfi kõnelusi,

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osalised on ka Iraak ja Süüria,

–       võttes arvesse 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks,

–       võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas(8), 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(9) ning 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Iraani suhtes(10),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et äärmuslik džihaadi rühmitis Islamiriik (IS, varem Iraagi ja Süüria Islamiriik (ISIS), on viimastel kuudel laiendanud oma territoriaalseid vallutusi Ida-Süüriast Loode-Iraaki, sh Iraagi suuruselt teine linn Mosul, millele järgnes Iraagi kodanike kiirhukkamine ja arvukad metsikused eelkõige jeziidide, kristlaste, šiiitide ja sunniitide kallal, kitsalt tõlgendatud šariaadi pealesurumine, naiste vägistamine ja orjastamine, sunnitud usuvahetus ning šiiitide, sufide, sunniitide ja kristlaste palvekohtade ja pühapaikade hävitamine;

B.     arvestades, et viimased hirmuteod on esile kutsunud rahvusvahelise üldsuse raevu, on Islamiriik pannud internetti üles videod kahe Ameerika ja ühe Briti pantvangi hukkamise kohta;

C.     arvestades, et suur osa Iraagi ja Süüria sunniitidest on saanud raskelt kannatada Iraagi ja Süüria institutsioonide, julgeolekujõudude ja valitsusega seotud relvarühmituste diskrimineerimise, tõrjumise, inimõiguste rikkumise ja muude raskete rikkumiste tõttu, mis selgitab osaliselt, miks osa pettunud sunniitidest talusid või koguni toetasid Islamiriigi edusamme;

D.     arvestades, et pärast seda, kui Islamiriik oli taganud endale soliidsed tuluallikad, röövides oma võimu all olevatel aladel asuvaid panku ja ettevõtteid, haarates enda kätte kuni kuus Süüria naftavälja, sealhulgas Süüria suurima, Iraagi piiri lähedal asuva al-Omari naftavälja ning saades raha rikastelt annetajatelt, eelkõige Saudi Araabiast, Katarist, Kuveidist ja Araabia Ühendemiraatidest, on Islamiriik suutnud kehtestada tema kontrolli all olevatel aladel oma riiklikud struktuurid ja kuulutanud 29. juunil 2014 välja kalifaadi taastamise;

E.     arvestades, et Islamiriigi kiire tõus on näidanud, kui nõrgad on Iraagi ja kurdi armee ning institutsioonid, mida laostavad korruptsioon, sektantlus ja peaminister Nouri al-Maliki valitsuse muid kogukondi diskrimineeriv poliitika, mis on viinud Iraagi sunniitide ja teiste vähemuste suure võõrandumiseni;

F.     arvestades, et Assadi režiim Süürias on ellujäämisstrateegiana meelega õhutanud usulahkudevahelise lõhenemise tugevnemist; arvestades, et see on löönud hõõgvele peidetud ja siiani tugevalt pärsitud kogukonnasisesed pinged, eelkõige Süüria juhtiva vähemuse alaviitide usurühmituse ja sunniitidest enamuse vahel; arvestades, et sektantlust on veelgi süvendanud eelkõige Pärsia lahe piirkonnast ning džihaadi ja välismaistest äärmusrühmitustest pärit piirkondlike jõudude kaasalöömine;

G.     arvestades, et 2014. aasta juuni keskel võtsid Kurdistani piirkondliku omavalitsuse relvajõud oma kontrolli alla paljurahvuselise Kirkuki linna, laiendades nõnda veelgi oma kontrolli Kirkuki provintsi naftarikka piirkonna üle, mille kuuluvuse üle käivad vaidlused, ning et Kurdistani valitsus teatas juunis kavast korraldada kurdide seas rahvahääletus Iraagist sõltumatuks saamise küsimuses, mille nad hiljem edasi lükkasid, et „suunata oma jõupingutused Iraagi uue valitsuse loomisele”, eesmärgiga tõrjuda tagasi Islamiriigi pealetung;

H.     arvestades, et pärast Nouri al-Maliki tagasiastumist asus 8. septembril kohuseid täitma uus ja kaasavam valitsus uue peaministri Haider Al-Abadi juhtimisel, kuigi sise- ja kaitseministri olulised ametikohad on endiselt täitmata;

I.      arvestades, et teadete kohaselt on Islamiriigile appi tulnud sajad välisvõitlejad, neist paljud ELi liikmesriikidest; arvestades, et mitmed valitsused, eelkõige Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Tuneesia ja Venemaa, võtavad õiguslikke ja turvameetmed, et keelata tegevused, mis on seotud Islamiriigi ja muude islami äärmusrühmitustega; arvestades, et Ühendkuningriigi ja Hollandi valitsus on teatanud oma kavatsusest tühistada pärast Islamiriigiga liitumist koju naasvate kodanike passid; arvestades, et 24. septembril hakkab Julgeolekunõukogu arutama USA sponsoreeritud selleteemalist resolutsiooni;

J.       arvestades, et Türgi valitsus on lõpuks nõustunud karmistama kontrolli Süüria piiril, et püüda ennetada edasist värbamist Islamivabariiki; arvestades, et IS on oma tegevuse suunanud otse Türgile, hoides alates juunist pantvangis Türgi Mosuli peakonsulaadi 49 töötajat, kelle hulgas on ka peakonsul;

K.     arvestades, et sunniitide juhid üle kogu maailma on mõistnud hukka ISi tegevuse kui islami põhimõtetega vastuolus oleva;

L.     arvestades, et Islamiriigi esilekerkimine on põhjustanud katastroofilise humanitaarkriisi, mille käigus miljonid inimesed põgenevad eelkõige Kurdistani autonoomsesse piirkonda lisaks nendele miljonitele, kelle on kodust lahkuma sundinud toonud Süüria sõda; arvestades, et EL on veelgi laiendanud oma humanitaarabi ning loonud Brüsseli ja Erbili vahele õhusilla;

M.    arvestades, et erinevad sõjaväelised üksused, sealhulgas Kurdistani piirkondliku valitsuse relvajõud ja Iraagi armee, samuti relvastatud rühmitised, kaasa arvatud kurdi rühmitiste PKK ja YPG võitlejad, samuti Iraani toetatud šiiitide relvarühmitus üritavad USA õhurünnakute toel tagasi tõrjuda Islamiriigi rünnakut Põhja-Iraagi ja Süüria vastu;

N.     arvestades, et Ameerika Ühendriikide president Barack Obama on välja kuulutanud tähtajatu õhurünnakute kampaania Islamiriigi võitlejate vastu Süürias lisaks rünnakutele, mis juba toimuvad Iraagis, ja kogub aktiivselt toetust rahvusvahelise sõjalise koalitsiooni loomiseks; arvestades, et eeldatavasti liitub Prantsusmaa sõjalise rünnakuga Iraagis, samas on mitme riigi valitsused, eelkõige Saksamaa teatanud kavatsusest toetada kurdi relvajõude relvatarnetega; arvestades, et Assadi režiim on väljendanud valmisolekut liituda rahvusvaheliste Islamiriigi vastaste meetmetega, kuid soovib, et enne mis tahes rünnakut küsitaks tema nõusolekut, ning on hiljuti korraldanud Islamiriigi positsioonide vastu õhurünnakuid;

O.     arvestades, et 10. septembril Jiddah's toimunud Islamiriigi teemalisel piirkondlikul kohtumisel kirjutasid Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Iraak, Jordaania ja Liibanon alla ühiskommünikeele USAga, milles lepiti kokku „ühendada oma jõud Islamiriigi vastase koordineeritud sõjalise kampaania paljudes aspektides” ja võtta terrorismiga võitlemiseks erinevaid meetmeid, sealhulgas peatada läbi naaberriikide kulgeva välismaa võitlejate vool, võidelda Islamiriigi ja teiste terrorirühmituste rahastamise vastu ja loobuda džihaadi ideoloogiast;

1.      mõistab hukka hirmuteod, millega on ähvardanud või mille on toime pannud Islamiriik erinevate rühmade vastu, kes ei jaga nende veendumusi, ennekõike usuliste ja etniliste vähemuste, nagu kristlaste, jeziidide, shabakide ja türkmeenide, ning ka šiiitide ja sunniitide vastu; mõistab hukka kahe Ameerika ajakirjaniku ja Briti abitöötaja jõhkra mõrva, mille pani toime Islamiriik;

2.      on veendunud, et selleks, et rahvusvaheline üldsus saaks anda Islamiriigi ebainimlikele tegudele ja loomusele mis tahes tõhusa vastuse, on vaja rahvusvahelisel õigusel põhinevat ühtset, kaasavat ja strateegilist tegevuskava; tuletab seoses sellega meelde, kui laastavad ja pikaajalised olid 11. septembri 201. aasta terrorirünnaku järgse avantürismi moraalsed, õiguslikud ja geopoliitilised tagajärjed; rõhutab, et ebaseaduslikud või õiguslikult küsitavad välised terrorismivastased operatsioonid, sealhulgas Pakistanis, Somaalias ja Jeemenis, eelkõige õhurünnakute vormis, on toonud kaasa vastuvõetamatuid ohvreid ja kohaliku elanikkonna edasise radikaliseerumise;

3.      rõhutab, et Islamiriik on mitte niivõrd Lähis-Idas ja selle naabruses praegu valitseva kriisiolukorra põhjus, kui ennekõike selle tagajärg; nõuab tungivalt, et EL ja teised rahvusvahelised juhtivad jõud teeks kindlaks Islamiriigi kui nähtuse sügavad sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised juured ja keskenduks nendele; rõhutab, et Islamiriik on tekkinud inimõiguste kauaaegse rikkumise ja karistamatuse, semukapitalismi, valdava korruptsiooni, sektantluse ning tervete rühmade, eriti sunniitide tõrjumise ja diskrimineerimise põhjalt, ning samuti piirkondlike ja läänemaiste jõudude pikaajalise välise manipuleerimise ja sekkumise tõttu;

4.      tõdeb, et Islamiriigi organisatsioon on omandanud riigile omaseid jooni ja külgetõmbavuse, ning kujutab endast nähtust, mis võib oma tagurlike ja äärmuslike eesmärkide kohaselt ümber kujundada Lähis-Idas ja muude piirkondade suuri osi;

5.      tunneb heameelt nõukogu otsuse üle tulla vastavalt ÜRO määratletud rahvusvahelisele kaitsekohustusele appi ohustatud elanikkonnale, eelkõige Euroopa kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimise ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi loodud õhusilla kaudu; nõuab täiendavat humanitaarabi konfliktist mõjutatud elanikkonnale, sealhulgas Süüria kurdidele;

6.      väljendab siiski muret, et mõnede ELi liikmesriikide relvatarned kurdidele või Süüria mässulistele tekitavad tõsiseid küsimusi seoses ELi relvaekspordi toimimisjuhendiga, milles keelatakse sõjatehnika tarned kriisipiirkondadesse; väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et need relvad võivad sattuda valedesse kätesse ning ka selle pärast, et vajaduste hindamine ja koordineerimine relvi tarnivate liikmesriikide vahel jätab palju soovida;

7.      nõuab suuremat rahalist toetust Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, et aidata tal hakkama saada enneolematu põgenikevooluga;

8.      rõhutab selle sümboolset tähendust, et ELi 15. augusti otsust Iraagi kohta toetavad ka kõigi nende riikide valitsused, kes olid Iraagi sõja vastu, ning et ELil tervikuna on ajalooline kohustus veenda Iraagi elanikkonda, et ELi liikmesriikide kavatsused on suunatud ainult nende rahu ning füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsele;

9.      tunneb heameelt asjaolu üle, et hiljuti moodustati uus ja kaasavam Iraagi valitsus ning kutsub kõiki osapooli üles vastastikkuse austuse vaimus lahendama provintsidevaheline konflikt naftatulude ja -ekspordi üle;

10.    kutsub Iraagi valitsust ja parlamenti üles kiiresti läbi vaatama õigusaktid ja -tavad, reformima oma kohtusüsteem ja julgeolekuaparaat ning rakendama kõigi iraaklaste suhtes kaasavat poliitikat, et lõpetada eelkõige sunniidi elanikkonna diskrimineerimise poliitika;

11.    võtab teadmiseks USA vägede sõjalise rünnaku Islamiriigi vastu kurdi ja Iraagi valitsuste palvel ja rõhutab, et sellised rünnakud tuleks rangelt piiritleda ajastuse ja eesmärgi osas ning olema mõeldud üksnes ISi edasiliikumise peatamiseks ja rajanema tingimusel, et sõjalised vahendid võetakse kasutusele viimase võimalusena;

12.    avaldab kahetsust asjaolu pärast, et enne USA pommirünnakuid pole eelnevalt püütud saada ÜRO-lt heakskiitu Julgeolekunõukogu resolutsiooni kujul;

13.    rõhutab, et Süüria puhul oleks mis tahes seaduslikuks väliseks sõjaliseks sekkumiseks vaja valitseva Assadi režiimi või ÜRO Julgeolekunõukogu luba; rõhutab oma täielikku põlgust väljavaate üle teha äärmusliku Assadi režiimiga mis tahes koostööd;

14.    tuletab meelde, et Assadi režiimil on välisjõudude, eriti Saudi Araabia ja Katari kõrval eriline vastutus Süüria sõja üha süveneva sektantliku mõõtme õhutamises ja seetõttu ka Islamiriigi tõusule kaasa aitamises; kutsub üles Assadi režiimi ja teda mõjutavaid riike asuma relvarahu läbirääkimistesse Islamiriigi vastu võitlevate relvastatud opositsioonirühmitustega;

15.    on endiselt veendunud, et Süürias ja Iraagis ei ole võimalik saavutada kestvat rahu, kui konflikti käigus aset leidnud kõikide osapoolte raskete kuritegude, eelkõige usulistel või etnilistel põhjustel toime pandud rikkumiste toimepanijaid ei võeta vastutusele; kordab oma üleskutset suunata Süüria olukorra küsimus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja toetab kõiki sellesuunalisi algatusi;

16.    kutsub kõrget esindajat ja ELi liikmesriike üles nõudma, et ELi liikmed Julgeolekunõukogus suunaksid kõik jõupingutused Julgeolekunõukogu algatusele Islamiriigi ja Al Qaeda radikalismiga võitlemise piirkondlikku strateegia väljatöötamiseks, mis võtaks arvesse selle piirkonna elanikkonna huve;

17.    nõuab, arvesse võttes Lähis-Idas ja mujal valitsevat eksistentsiaalset kriisi, et uuesti kaalutaks mõtet ÜRO peasekretärile alluvate ÜRO alaliste rahutagamisüksuste loomisest, millele EL peaks aktiivselt kaasa aitama;

18.    mõistab hukka nende riikide, eelkõige Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Katari, Kuveidi ning ka Türgi ja Süüria, ja/või nende kodanike tegevuse, kes on andnud Islamiriigile või muudele äärmuslikele islamistide rühmitistele ideoloogilist või materiaalset tuge; võtab teadmiseks Jiddah' deklaratsiooni, ning kutsub kõiki neid riike üles võtma konkreetseid samme, et lõpetada täielikult nii riigi kui ka eraisikute sponsoreeritud toetus Islamiriigi või Al Qaedaga seotud rühmadele;

19.    rõhutab, et selle piirkonna riigid peaksid juhtima võitlust islami äärmusluse vastu ja avaldab kahetsust, et Iraan ei osalenud Pariisi konverentsil;

20.    nõuab, et EL töötaks enda jaoks välja Lähis-Ida ja Kesk-Aasia naabrite, sealhulgas Iraani suhtes tõelise pikaajalise strateegia;

21.    hoiatab, kui ohtlik võib olla Islamiriigi vastaste lühiajaliste koalitsioonide moodustamise dünaamika eelistamine ELi väärtuspõhistele kaalutlustele suhetes piirkondlike autoritaarsete režiimidega, nagu Egiptus või Saudi Araabia;

22.    väljendab jätkuvat toetust kurdi autonoomses piirkonnas saavutatud rahule, julgeolekule ja arengule, mida tuleks tingimata säilitada, ja palub tungivalt kurdidel jätkata oma enesemääramise õiguse eest võitlemist läbirääkimiste teel;

23.    kutsub üles lubama Euroopasse rohkem põgenikke Iraagist ja Süüriast, sealhulgas jeziide, kes on eriti haavatav ja sageli tagakiusatud vähemus; leiab, et kiiresti tuleks korraldada rahvusvaheline konverents pagulaste vastuvõtmise koordineerimiseks ja, et EL peab koostama selle eesmärgi saavutamiseks erakorralise kava;

24.    arvestades sellega, et Islamiriigi võitlejateks on teadaolevalt värvatud tuhandeid eurooplasi, nõuab poliitikamuutust ELi liikmesriikides ja rõhutab vajadust arendada poliitikat ekstremismi probleemiga tegelemiseks ELi kodanike seas ning aktiivseks võitluseks sotsiaalse tõrjutuse ja väljavaadete puudumise vastu eelkõige teise ja kolmanda põlvkonna immigrantide hulgas; nõuab avaliku kampaania korraldamist arusaamise süvendamiseks, et islam on Euroopa kultuuri lahutamatu osa; taunib sellega seoses mitme ELi liikmesriigi valitsuse plaani võtta ära kodakondsus topeltkodakondsusega isikutelt, keda kahtlustatakse Lähis-Ida võitlustandrilt tagasipöördumises;

25.    on sügavalt mures selle pärast, milliseid tagajärgi toob Süüria põgenike pikaaegne ja üha massilisem viibimine naaberriikides, eriti Jordaanias, Liibanonis ja Türgis; ergutab Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike jätkama olulise humanitaarabi osutamist Süüria konfliktist mõjutatud elanikkonnale; mõistab hukka asjaolu, et ELi riikidesse on ümber asunud väga piiratud arvul Süüria põgenikke ning kutsub liikmesriike üles ilmutama rohkem vastutust, eelkõige kaitsealase reageerimisvõime tugevdamise kaudu;

26.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO –Araabia Liiga erisaadikule Süürias, ning Süüria Araabia Vabariigi ja Iraagi Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0011.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0171.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0378.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0414.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0099.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0461.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0207.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0339.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika