RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ukrainas
16.9.2014 - (2014/2841(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Rebecca Harms, Tamás Meszerics, Heidi Hautala, Bas Eickhout, Indrek Tarand fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0118/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1], 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse[2] ja 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta[3] ning 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni Ukraina kohta[4],
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 3. märtsi 2014. aasta erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta ning välisasjade nõukogu 17. märtsi, 14. aprilli, 12. mai, 23. juuni ja 15. augusti 2014. aasta kohtumiste järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta ja 27. mai 2014. aasta kohtumistel tehtud riigipeade ja valitsusjuhtide avaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. märtsi, 27. juuni, 16. juuli ja 30. augusti 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 5. septembril 2014 jõudis kolmepoolne kontaktrühm Minskis kokkuleppele Ida-Ukraina vaherahu üle, mis põhineb OSCE veebilehel avaldatud 12-punktilisel protokollil, kus kutsutakse üles viivitamatult sõjategevust lõpetama, vange vabastama ja humanitaarolukorra parandamiseks meetmeid võtma ning mis sisaldab ka meetmeid võimu detsentraliseerimise ja ennetähtaegsete valimiste kohta Donetski ja Luhanski piirkondades;
B. arvestades, et Venemaa on viimastel nädalatel suurendanud separatistlike relvarühmituste sõjalist ja logistilist toetamist, varustades neid pidevalt relvade, laskemoona, soomukite ja varustuse, palgasõdurite ja tunnusmärkideta sõduritega, vaatamata ELi üleskutsetele teha kõik võimalik olukorra leevendamiseks; arvestades, et kriisi algusest peale on Venemaa Föderatsioon koondanud Ukraina piirile massiliselt vägesid ja sõjatehnikat;
C. arvestades, et vaherahu on praegu küll nõrk, kuid üldiselt siiski püsib, vaatamata igapäevastele teadetele rikkumistest, eriti Donetski ja Mariupoli piirkondades;
D. arvestades, et konflikti käigus on hukkunud üle 2600 inimese; arvestades, et olukord konfliktipiirkonnas on äärmiselt murettekitav nii humanitaar- kui ka tervishoiuseisukohast; arvestades, et üle miljoni inimese on konfliktitsoonist lahkunud, et otsida varjupaika Vene Föderatsiooni territooriumil ning Ukraina muudes piirkondades, mida vaenutegevus ei puuduta;
E. arvestades, et Venemaa peamise sõdurite peresid esindava organisatsiooni Sõduriemade Komitee juhi Valentina Melnikova sõnul on Ukrainas arvatavasti 7000-8000 Vene sõdurit ja umbes 200 on seal juba hukkunud;
F. arvestades, et 28. augustil 2014 lisas Venemaa justiitsministeerium vabaühenduse Peterburi Sõduriemad oma 2012. aasta seaduse kohasesse ametlikku „välisagentide” nimekirja; arvestades, et see otsus tehti teatavaks pärast seda, kui rühmituse liider Ella Poljakova rääkis avalikult Vene sõdurite väidetavast hukkumisest Ukrainas võitluses Ukraina vägede vastu ja nõudis nende väidete uurimist;
G. arvestades, et Vene Föderatsiooni võimud püüavad takistada Ukrainas hukkunud Vene sõduritele avalike matuste korraldamist; arvestades, et ajakirjanikud, kes teatasid kahe Vene dessantväelase matustest Pihkvas, peksti läbi ja said tõsiseid vigastusi;
H. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja Amnesty Internationali hiljutistes teadetes süüdistatakse mõlemaid konfliktipooli inimõiguste rikkumises ja loetletakse piirkonnas toimepandud kuritegusid, nagu inimröövid, piinamised, kohtuvälised tapmised ja raskerelvastuse kasutamine tihedalt asustatud linnapiirkondade ründamiseks;
I. arvestades, et Venemaa otsene ja kaudne sõjaline sissetung Ukrainasse ning Krimmi annekteerimine rikub rahvusvahelist õigust, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti ja 1994. aasta Budapesti lepingut; arvestades, et Venemaa keeldub endiselt Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut rakendamast;
J. arvestades, et 12. septembril 2014, pärast pikka ja keerulist otsustamisprotsessi, jõustus ELi uus sanktsioonide komplekt Venemaa vastu, mille eesmärk on veelgi piirata Vene pankade, energia- ja kaitsetööstusettevõtete juurdepääsu ELi kapitaliturule ning laiendada varasemaid sanktsioone;
K. arvestades, et embargo mitmesuguste põllumajandustoodete impordi vastu EList ja teistest riikidest, mille Vene peaminister kehtestas 6. augustil 2014, avaldab tõsist mõju mitmetele põllumajandusharudele ja riikidele, kes põllumajandustoodangut Venemaale müüvad;
L. arvestades, et rahva ulatusliku ümberasumise ja Euroopa madalaima vaktsineerimistaseme tõttu valitseb Ukrainas suur nakkushaiguste oht, eriti laste seas; arvestades, et eriti murettekitav on lastehalvatuse puhkemise oht, sest 1,5 miljonit alla viieaastast last ei ole lastehalvatuse vastu täielikult vaktsineeritud;
M. arvestades, et 26. augustil pärast mõnda aega kestnud lahkhelisid valitsust toetavate vägede seas saatis Ukraina president Petro Porošenko Ukraina Ülemraada laiali ja nõudis ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamist;
N. arvestades, et pärast seda, kui 21. märtsil 2014 allkirjastati assotsieerimislepingu poliitilised sätted, kirjutasid EL ja Ukraina 27. juunil 2014 ametlikult alla selle lepingu ülejäänud osale, mis hõlmab ka põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut; arvestades, et Euroopa Parlament ja Ülemraada valmistuvad assotsieerimislepingut üheaegselt ratifitseerima;
O. arvestades, et välisasjade nõukogu kinnitas 27. juunil 2014 komisjoni analüüsi selle kohta, et Ukraina on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava esimese etapi kõik kriteeriumid ja liikunud edasi viisanõude kaotamise protsessi teise etappi;
P. arvestades, et Ukraina ja Venemaa pikaajalises vaidluses gaasivarustuse üle ei ole seni kokkuleppele jõutud;
1. tervitab Minski relvarahulepingu allakirjutamist ja kutsub kõiki asjaosalisi andma oma parimat, et lepingut täielikult ja heas usus rakendada, valmistudes tõelise rahuprotsessi alustamiseks; samuti kutsub kõiki osalisi üles läbirääkimisi jätkama, et lahendada kõik lahendamata küsimused, pidades eelkõige silmas Luhanski ja Donetski piirkondade või nende ühe osa staatust ühtses Ukraina riigis;
2. kordab oma toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele puutumatusele ning rõhutab, et ainult kriisile tõelise poliitilise lahenduse leidmine võib teha võimalikuks konfliktiosaliste täieliku leppimise ja tugevdada riigi ühtsust;
3. rõhutab, et OSCE võib Ukraina kriisi lahendamisele otsustavalt kaasa aidata, sest sel organisatsioonil on kogemusi relvakonfliktide ja kriiside lahendamisega ning nii Venemaa kui ka Ukraina on OSCE liikmed; kutsub ELi liikmesriike, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning Euroopa Komisjoni üles andma oma parimat, et tugevdada ja suurendada OSCE erakorralist vaatlusmissiooni Ukrainas nii personali kui ka logistika ja varustuse poolest; rõhutab, et pikemalt viivitamata tuleb paigutada OSCE vaatlejad kõikjale Ukraina-Vene piirile seal, kus see on separatistide kontrolli all;
4. rõõmustab Ukraina presidendi Porošenko ja Venemaa presidendi Putini sagedaste kontaktide üle, mille siht on pinget leevendada ja relvarahu tugevdada; arvab sellegipoolest, et Moskva esimene usaldusväärne ja konkreetne samm pinge leevendamiseks ja konflikti peatamiseks oleks viivitamatult peatada Vene relvade, palgasõdurite ja sõdurite sissetoomine separatistlike rühmituste toetuseks ning Ukraina piirile koondatud Vene vägede tagasitõmbamine;
5. sellega seoses nõuab tungivalt, et ELi riigipead ja valitsusjuhid kasutaksid täiel määral ELi tugevaid mittesõjalisi vahendeid, et relvarahu ei muudaks Ida-Ukrainat järjekordseks külmutatud konfliktipiirkonnaks, ja hoiaksid Venemaad surve all seni, kuni olukord ei näita olulisi ja pöördumatuid paranemise märke; tervitab seetõttu ELi sanktsioonide pikendamist ja laiendamist, sealhulgas Venemaa juhtivate naftatootjate takistamist Euroopast kapitali hankimisel;
6. kutsub nõukogu üles kaaluma uut tüüpi meetmeid, nagu Venemaa liikmesuse peatamine rühmituses G20 ja FIFA 2018. aasta maailmameistrivõistluste boikoteerimine ELi riikide poolt;
7. rõõmustab Prantsuse presidendi Hollande'i väga hilise otsuse üle peatada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu esimese Mistral-klassi kopterikandja eksport Venemaale, mis oli kavas novembris 2014, kuid kutsub Prantsusmaad üles seda lepingut täielikult tühistama; tuletab meelde, et Venemaa kavatseb anda oma teisele Mistral-klassi lahingulaevale okupeeritud Ukraina sadamalinna järgi nimeks „Sevastopol”; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik otsekohe tühistaks kõik kehtivad litsentsid relvade eksportimiseks Venemaale ja samuti nõuab, et ELi liikmesriigid tugevdaksid liidu relvaembargot Venemaa vastu, keelates mitte ainult tulevase relvaekspordi, vaid tühistades ka kõik praegused lepingud ja litsentsid;
8. tunneb muret NATO osalemise pärast Ukraina ja Venemaa vahelises kriisis; märgib, et NATO otsene osalemine militariseeriks kriisi veelgi ja annaks Venemaa propagandale hoogu juurde; peab NATO manöövrite korraldamist Lääne-Ukrainas ja Mustal merel strateegiliseks veaks; nõuab tungivalt, et NATO juhid selle üle uuesti järele mõtleksid, sest see võib viia NATO tavavägede ja Venemaa vägede tahtliku või tahtmatu kokkupõrkeni;
9. juhib tähelepanu Amnesty Internationali hiljutisele aruandele inimõigusrikkumiste kohta konfliktipiirkondades ja mõistab kindlalt hukka inimröövid, metsikud peksmised, piinamised, mõrvad, kohtuotsuseta hukkamised ning muud rasked inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumised, mida peamiselt relvastatud separatistid ja mõnel juhul ka valitsusväed on viimase kolme kuu jooksul toime pannud aktivistide, meeleavaldajate, ajakirjanike ja paljude teiste kodanike vastu, kes ei ole Ida-Ukraina konfliktis aktiivselt osalenud; toetab üleskutset, et Ukraina valitsus looks ühtse inimröövide registri, mida korrapäraselt uuendatakse, ning et põhjalikult ja erapooletult uuritaks kõiki väidetavaid liigse jõu kasutamise, väärkohtlemise või piinamise juhtumeid;
10. rõhutab taas, et alates Krimmi annekteerimisest rikub Venemaa oma seaduslikke kohustusi 1994. aasta Budapesti memorandumi ning 1997. aasta sõprus-, koostöö- ja partnerluslepingu osalisena, sest nendele dokumentidele allakirjutanud on kokku leppinud hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu;
11. väljendab heameelt ennetähtaegsete parlamendivalimiste üle, mis on kooskõlas rahvusvaheliste demokraatlike kohustustega, vaatamata vaenutegevusele riigi idaosas; kutsub Ukraina võime üles täielikult vastama kõigile OSCE/ODIHRi vaatlusmissiooni kokkuvõttes tehtud märkustele hiljutiste presidendivalimiste kohta; kahetseb, et Ülemraada ei suutnud uut valimisseadust vastu võtta; palub OSCE-l leida viis, kuidas ennetähtaegsed valimised võiksid toimuda ka konfliktipiirkondades;
12. nõuab tungivalt, et Ukraina võimud alustaksid avatud, läbipaistvat ja kaasavat dialoogi kõigi Ukraina ühiskonna osadega; kutsub võimusid üles pärast uue parlamendi ametisseasumist viivitamata alustama vajalike ja kauaoodatud põhiseaduse, poliitiliste ja majandusreformidega; on ühtlasi arvamusel, et Ukraina põhiseadusreformi üle tuleks pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku arutelu, millesse oleksid kaasatud Ukraina ühiskonna kõik osad, ning sellega peaks lõpuks kaasnema rahvahääletus;
13. rõhutab, et ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu allkirjastamine 27. juunil 2014 on otsustav samm suhete süvendamiseks lepinguosaliste vahel ja Ukraina kaasamiseks Euroopa integratsiooniprotsessi; rõhutab, kui tähtis on moodustada asjakohane struktuur (rakkerühm) Ukrainale tehnilise abi andmiseks, samuti anda vajalikku rahalist toetust, et tagada lepingu edukas rakendamine; juhib tähelepanu sellele, et tähtis on koostada selge rakendamise tegevuskava, et Ukraina võiks võimalikult peatselt saada juurdepääsu ELi turule;
14. kordab samas oma seisukohta, et nimetatud leping ei ole ELi-Ukraina suhetes lõppeesmärgiks; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Ukrainal – nagu kõikidel teistel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel, et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtte järgimise; rõhutab, et ei assotsieerimisleping ega põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ELiga ei ole seotud NATOga integreerumisega;
15. võtab teadmiseks 12. septembril 2014 ELi, Ukraina ja Venemaa kolmepoolsel dialoogikohtumisel saavutatud kokkuleppe; loodab, et selline dialoog võib aidata leida rahvusvahelistel standarditel ja eeskirjadel põhinevaid vastastikuseid lahendusi, kuid kahetseb, et Venemaa on kasutanud kolmiku dialoogi selleks, et püüda assotsieerimislepingut õõnestada, selle asemel et konstruktiivselt ühiseid kestvaid lahendusi otsida; kahetseb samuti otsust põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ajutine kohaldamine edasi lükata; rõhutab, et leping ja tulevased kolmepoolsed dialoogikohtumised ei pea andma Venemaale võimalust vabakaubanduslepingu läbirääkimisi uuesti avada; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks võimalikult peatselt vastu uue määruse ettepaneku ühepoolsete kaubandussoodustuste pikendamise kohta, mis peaksid jõustuma enne 1. novembrit 2014, kui Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu on neile nõusoleku andnud;
16. peab kahetsusväärseks, et Venemaa kasutab kaubandust piirkonna destabiliseerimise vahendina ja on selle sihiga kehtestanud mitu impordikeeldu Ukraina ja Moldova toodetele ning üles öelnud SRÜ vabakaubanduslepingud Ukraina, Gruusia ja Moldovaga, kehtestades seejärel nende riikide toodetele uuesti enamsoodustusrežiimi tollimaksud;
17 nõuab tungivalt, et komisjon alustaks ettevalmistusi kolmanda ulatusliku makrorahandusliku abipaketi koostamiseks Ukrainale ning asuks juhtima Ukraina rahastajate konverentsi korraldamist, mis peaks toimuma enne 2014. aasta lõppu ja kaasama rahvusvahelisi organisatsioone, rahvusvahelisi finantsasutusi ning kodanikuühiskonda; rõhutab, kui oluline on see, et rahvusvaheline üldsus toetab Ukraina majanduslikku ja poliitilist stabiliseerumist ja reforme, eriti arvestades Ukraina poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ELiga, samuti on oluline usaldusväärse erakorralise kava olemasolu, et taastada ja arendada konfliktist laastatud piirkondi ning anda põgenikele ja ümberasujatele humanitaarabi;
18. tervitab Ukraina tsiviiljulgeolekusektori reformi ELi nõuandemissiooni (EUAM Ukraine), mis ÜJKP kontekstis hiljuti käivitati; rõhutab, et politsei- ja kohtusektorit on vaja põhjalikult reformida ning tugevdada politsei läbipaistvust, aruandluskohustust ning demokraatlikku ja parlamentaarset kontrolli politsei üle;
19. märgib, et üks põhjus, miks EL on Venemaa sissetungi suhtes Ukrainasse võtnud piiratud hulga meetmeid, on see, et ELi energiavarustus sõltub tugevasti Venemaa Föderatsioonist; peab sellega seoses väga oluliseks vähendada liidu sõltuvust Moskvast ja teistest autoritaarsetest režiimidest ning kaaluda täieliku boikoti võimalust, leides konkreetsed alternatiivid, et aidata neid liikmesriike, kes praegu sõltuvad Venemaast kui ainsast tarnijast; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama kolmanda energiapaketi täieliku rakendamise nimel ning toetama energiatõhususe projekte, kuna see muudaks täiendavad maagaasijuhtmed (nt South Stream) tarbetuks, samuti kutsub üles mitmekesistama energiaallikaid, arendades taastuvenergia kasutamist; nõuab tungivalt, et liikmesriikide riigiettevõtted ei osaleks koos Venemaa ettevõtetega projektides, mis suurendavad Euroopa haavatavust ja mille eesmärk on Ukraina isoleerimine, nt South Streami projekt;
20. rõhutab sellega seoses, et 2030. aasta raamläbirääkimistel tuleb kindlaks määrata ulatuslikud ja kohustuslikud eesmärgid energiatõhususe suurendamiseks 40% võrra ja taastuvenergia osakaalu viimiseks 45%ni, et luua ELis neis valdkondades töökohti, suurendada varustuskindlust, täita kliimaeesmärgid ja vähendada liidu sõltuvust fossiilkütuse impordist; soovib, et Euroopa Ülemkogu oktoobrikuu kohtumisel võetaks järgmisteks kuudeks vastu ulatuslik ja terviklik hädaolukorra lahendamise kava, kaasates ka asjakohaseid sidusrühmi ja Euroopa Parlamenti;
21. kutsub ELi üles kaaluma gaasi hoiustamist, võrkudevahelisi ühendusi ja vastassuunavoogude võimaldamist kui strateegilisi võimalusi ja seetõttu vähendama kolmandate lepinguosaliste osalemist nendes otsustavates valdkondades; kutsub liikmesriike üles loobuma kavandatud energeetikalepingute sõlmimisest Venemaaga, sealhulgas tuumakütuseelementide, tuumajäätmete transpordi ja South Streami gaasijuhtme üle;
22. tunneb heameelt esialgsete meetmete üle, mille komisjon võttis vastu selleks, et võimaldada Ukrainal tulla toime energiakriisiga, kui Venemaa peaks katkestama gaasitarned sellesse riiki, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid Kiievi abistamist ja toetamist tema jõupingutustes lahendada Moskvaga pikka aega kestnud gaasivaidlus;
23. juhib tähelepanu Ukraina üliraskele sotsiaalsele olukorrale; kutsub Ukraina valitsust üles täies ulatuses avalikustama IMFiga sõlmitava lepinguga seotud lisatingimused ning nõuab kaasnevaid meetmeid praeguse olukorra leevendamiseks, eelkõige haavatavaimaid elanikkonnarühmi silmas pidades; on arvamusel, et IMFi tingimused võivad suurendada sisepingeid ning põhjustada palkade ja töökohtade kiire vähenemise avaliku halduse valdkonnas, mis võib kõrvalmõjuna suurendada korruptsiooni; juhib tähelepanu asjaolule, et nakkushaiguste oht Ukrainas kasvab, kuna riigis on suur nappus vaktsiinidest, sest riigihanked venivad ja kohaliku valuuta odavnemise tõttu on hinnad järsult tõusnud;
24. võtab teadmiseks ekspertide esialgse aruande Malaysia Airlinesi lennu MH17 allakukkumise kohta; nõuab ekspertide täielikku ja piiramatut juurdepääsu õnnetuskohale, et nad saaksid uurimise lõpule viia;
25. nõuab, et Odessas 2. mail 2014 toimunud traagilisi sündmusi uuritaks sõltumatult ja erapooletult, samuti nagu ka kõiki teisi 2013. aasta novembrist alates toimepandud inimsusvastaseid kuritegusid, et uurimised toimuksid tugevas koostöös rahvusvaheliste osalejatega ja Euroopa Nõukogu kontrolli all ning kuritegude eest vastutavad isikud antaks kohtu alla; on veendunud, et nende kuritegude tõhus uurimine on ainus võimalus taastada Ukraina ühiskonna ning ohvrite perede ja sõprade usaldus institutsioonide vastu;
26. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on vastu võtnud neljanda eduaruande viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta Ukraina poolt, ning nõukogu otsuse üle liikuda edasi teise etappi; rõhutab, et on vaja kiiresti kehtestada viisavabadus ELi ja Ukraina vahel, mis oleks konkreetne vastus Maidanil meelt avaldanud rahva Euroopa-püüdlustele; kordab oma üleskutset, et kuni lepingu sõlmimiseni kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja odavad viisamenetlused;
27. kutsub komisjoni üles võtma vastuseks Venemaa embargole ELi põllumajandustoodete vastu vajalikke kiirmeetmeid põllumajandustoodete turu vastavate osade stabiliseerimiseks, pöörates eelkõige tähelepanu siseturu paremale kasutamisele ja võimalusel toodete töötlemisele, et vältida toodete turult eemaldamist (hävitamist) ja subsideeritud eksporti kolmandatesse riikidesse, eelkõige arenguriikidesse; ootab seejuures ELiga tihedalt seotud kolmandatelt riikidelt, eelkõige kandidaatriikidelt kaubandussuhetes solidaarsust ja korrektset käitumist;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0248.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0457.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0009.