RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta
24.11.2014 - (2014/2919(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Anna Maria Corazza Bildt, Roberta Metsola, Monika Hohlmeier, Tadeusz Zwiefka, Cristian Dan Preda, Kinga Gál, Monica Macovei, Mariya Gabriel, Traian Ungureanu, Barbara Matera, Emil Radev, Elissavet Vozemberg, Michał Boni, Rosa Estaràs Ferragut, Carlos Coelho, Frank Engel, Antonio López-Istúriz White, Therese Comodini Cachia, Milan Zver, Heinz K. Becker, Jeroen Lenaers, Barbara Kudrycka, Csaba Sógor, Pál Csáky, Peter Jahr, Michaela Šojdrová, Lara Comi, Tomáš Zdechovský, Stanislav Polčák, Jiří Pospíšil fraktsiooni PPE nimel
Birgit Sippel, Caterina Chinnici, Anna Hedh, Tanja Fajon, Sylvie Guillaume, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Agnes Jongerius, Monika Flašíková Beňová, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Kashetu Kyenge, Péter Niedermüller, Josef Weidenholzer, Hugues Bayet, Miriam Dalli, Sergio Gutiérrez Prieto, Miltiadis Kyrkos, Kati Piri, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Vilija Blinkevičiūtė, Pier Antonio Panzeri, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Nicola Caputo fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Mark Demesmaeker, Timothy Kirkhope, Jussi Halla‑aho, Helga Stevens, Ruža Tomašić, Jana Žitňanská fraktsiooni ECR nimel
Nathalie Griesbeck, Gérard Deprez, Dita Charanzová, Marielle de Sarnez, Catherine Bearder, Petr Ježek, Javier Nart, Juan Carlos Girauta Vidal, Filiz Hyusmenova, Frédérique Ries fraktsiooni ALDE nimel
Martina Anderson, Cornelia Ernst, Malin Björk, Marie-Christine Vergiat, Marina Albiol Guzmán, Kostas Chrysogonos, Dennis de Jong, Barbara Spinelli, Gabriele Zimmer, Dimitrios Papadimoulis, Lynn Boylan, Matt Carthy, Javier Couso Permuy, Fabio De Masi, Pablo Echenique, Luke Ming Flanagan, Eleonora Forenza, Emmanouil Glezos, Takis Hadjigeorgiou, Pablo Iglesias, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Sabine Lösing, Curzio Maltese, Marisa Matias, Martina Michels, Liadh Ní Riada, Younous Omarjee, Miloslav Ransdorf, Sofia Sakorafa, Lola Sánchez Caldentey, Lidia Senra Rodríguez, Neoklis Sylikiotis, Ángela Vallina fraktsiooni GUE/NGL nimel
Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Ceballos fraktsiooni Verts/ALE nimel
Laura Ferrara, Rolandas Paksas, Valentinas Mazuronis fraktsiooni EFDD nimel
B8‑0285/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis võeti New Yorgis vastu 20. novembril 1989,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis võeti New Yorgis vastu 13. detsembril 2006,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 24,
– võttes arvesse 2009. aastal vastu võetud Stockholmi programmi ning sellega seotud tegevuskava aastateks 2010–2014,
– võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldist märkust nr 14 (2013) lapse õiguse kohta sellele, et tema huvid seataks esikohale,
– võttes arvesse 2011. aasta veebruaris vastu võetud lapse õigusi käsitlevat ELi tegevuskava,
– võttes arvesse Euroopa konsensust arengu küsimuses,
– võttes arvesse 29. novembrist 1. detsembrini 2011 Busanis toimunud kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (COM(2008)0055),
– võttes arvesse lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid,
– võttes arvesse ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti kohta,
– võttes arvesse ÜRO tegevuskava „Lastele sobiv maailm”,
– võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK[2],
– võttes arvesse inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016 ning eriti selle sätteid, mis käsitlevad lastekaitsesüsteemide suuniste väljatöötamise rahastamist ja parimate tavade vahetamist,
– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” (C(2013)0778),
– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni saatjata alaealiste olukorra kohta Euroopa Liidus[3],
– võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja Pekingi tegevusprogrammi,
– võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta[4] ning 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada” kohta[5],
– võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2014. aasta järeldusi naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta,
– võttes arvesse nõukogu 19. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse õigustel põhinevat lähenemisviisi arengukoostööle, mis hõlmab kõiki inimõigusi,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et „liit tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke”,
– võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist „Inimväärne elu kõigile: nägemusest ühise tegutsemiseni” (COM(2014)0335),
– võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga” (COM(2005)0134) ning 14. mail 2012 toimunud välisasjade nõukogu 3166. istungi järeldusi pealkirjaga „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks”,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokollid kujutavad endast lapse õiguste edendamise ja kaitse standardit, mis sisaldab kõiki laste kaitse ja heaoluga seotud rahvusvahelisi õigusnorme;
B. arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerinud ning neil on oma jurisdiktsioonis selge õiguslik kohustus edendada, kaitsta ja jõustada iga lapse õigusi;
C. arvestades, et laste õiguste edendamine on ELi poliitika selge eesmärk, ning arvestades, et ELi põhiõiguste harta kohaselt tuleb kogu ELi tegevuses seada esikohale lapse huvid;
D. arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ELi põhiõiguste hartaga on lapsele tagatud õigus väljendada oma seisukohti, kusjuures neid seisukohti tuleb lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele arvesse võtta;
E. arvestades, et lapse õigused – täpsemalt lapse huvidega arvestamise põhimõte, lapse õigus elule, ellujäämisele, arengule, mittediskrimineerimisele ning oma seisukohtade väljendamisele – on olulised kõikide ELi poliitikavaldkondade jaoks;
F. arvestades, et pärast ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist 25 aastat tagasi on tehtud küll edusamme, kuid laste õigusi rikutakse ikka veel paljudes maailma osades, sh ELi liikmesriikides nii vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu kui ka diskrimineerimisega, mis põhineb usul, puuetel, sool, seksuaalsel identiteedil, vanusel, etnilisel päritolul, rändestaatusel või elamisloa olemasolul;
G. arvestades, et 2012. aastal suri peamiselt ennetatavatel põhjustel ligikaudu 6,6 miljonit alla 5-aastast last, mis tähendab, et neilt võeti nende põhiõigus ellujäämisele ja arengule; arvestades, et 168 miljonit last vanuses 5–17 eluaastat kasutatakse lapstööjõuna, millega rikutakse nende õigust kaitsele majandusliku ekspluateerimise eest ning samuti nende õigust õppida ja mängida; arvestades, et 11% tüdrukutest abiellub enne 15-aastaseks saamist, mis seab ohtu nende õiguse tervisele, haridusele ja kaitsele; arvestades, et Sahara-taguses Aafrikas sureb ikka veel üks laps kümnest enne oma 5. sünnipäeva;
H. arvestades, et haridus ja eelkõige kõikide laste tasuta algharidus on põhiõigus, mille tagamise kohustuse valitsused endale 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võtsid; arvestades, et 2015. aastaks on seatud eesmärk tagada, et kõik poisid ja tüdrukud lõpetavad algkooli; arvestades, et kuigi arenguriikides on teatavaid edusamme tehtud, ei ole see eesmärk veel kaugeltki saavutatud;
I. arvestades, et humanitaarkriisidel on lastele jätkuvalt laastav mõju, ning arvestades, et kriisid ja peamiselt konfliktidega seotud kriisid mõjutasid 2014. aastal otseselt enam kui 59 miljonit last; arvestades, et maailmas on tänapäeval hinnanguliselt 250 000 lapssõdurit, kellest 40% on tüdrukud;
J. arvestades, et ainuüksi 2012. aastal langes ligikaudu 95 000 last ja alla 20-aastast noorukit mõrva ohvriks, ligikaudu miljardit last vanuses 2–14 eluaastat karistati kehaliselt, iga kolmas nooruk vanuses 13–15 eluaastat koges kiusamist ning ligikaudu 70 miljonit tütarlast vanuses 15–19 eluaastat langes kehalise vägivalla mõne vormi ohvriks; arvestades, et maailmas on 120 miljonit tütarlast, kes on mingil eluetapil kogenud sunniviisilist suguühet või muud liiki pealesunnitud seksuaalvahekorda;
K. arvestades, et lapsed moodustavad arenguriikides poole elanikkonnast, ning arvestades, et ELis elab ligikaudu 100 miljonit last;
L. arvestades, et ÜRO Lastefondi (UNICEF) viimane aruanne laste vaesuse kohta rikastes riikides näitab, et alates 2008. aastast on maailma kõige jõukamates riikides veel 2,6 miljonit last langenud allapoole vaesuspiiri, mis tähendab, et arenenud riikides elab vaesuses hinnanguliselt 76,5 miljonit last; arvestades, et sama uuringu kohaselt oli ELis 2013. aastal 7,5 miljonit mittetöötavat ja mitteõppivat noort (NEET-noored);
M. arvestades, et lastevastane vägivald esineb mitmel kujul, sh psühholoogilise, kehalise, seksuaalse ja emotsionaalse väärkohtlemise, solvangute või hooletusse- ja ilmajätmisena, ning seda esineb paljudes kontekstides, sh kodus, koolis, tervishoiu- ja kohtusüsteemides, töökohal, kogukonnas ja veebis;
N. arvestades, et lapse õigusi käsitlevas ELi tegevuskavas on välja toodud selge ELi tegevusraamistik, ning arvestades, et selle rakendamise abil on tehtud märkimisväärseid edusamme mitmes peamises tegevusvaldkonnas ja õigusküsimuses, nagu muu hulgas kadunud laste otsimise abitelefonide sisseseadmine, lapsesõbraliku õigusemõistmise edendamine, andmete kogumise täiustamine ning laste õiguste integreerimine välistegevusse;
O. arvestades, et iga laps on eelkõige laps, kes peaks saama kasutada oma õigusi igasuguse diskrimineerimiseta ning seda vaatamata tema või ta vanemate etnilisele päritolule, kodakondsusele, ühiskondlikule seisundile, rändestaatusele või elamisloa olemasolule;
P. arvestades, et tüdrukute ja poiste ootustes ja sotsialiseerumisviisides on nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni, ning arvestades, et tüdrukute ja poiste kogetud diskrimineerimine on eri vanuseastmetes erinev;
Q. arvestades, et kuigi eelkõige inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise ja ohvrite õiguste kaitsmise vallas, aga ka varjupaika taotlevate ja saatjata laste küsimuses on tehtud märkimisväärseid edusamme, tuleb ELis migrantidest laste õiguste täieliku austamise tagamiseks teha palju enam; arvestades, et paljud saatjata lapsed kaovad või põgenevad pärast ELi saabumist ning neid ähvardab eriti suur väärkohtlemise oht;
R. arvestades, et laste ärakasutamine ja laste seksuaalne ärakasutamine veebis (sh laste seksuaalset ärakasutamist kajastava materjali levitamine ja laste veebis peibutamine) on rahvusvaheline probleem, mis valmistab korrakaitseasutustele endiselt suurt muret, kuna rikkumised varieeruvad seksuaalsest väljapressimisest ja seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimisest kuni laste väärkohtlemist kasutava materjali tootmiseni ja selle veebis reaalajas edastamiseni ning see on uurijatele eriliselt suureks väljakutseks, kuna tehnoloogiauuendused võimaldavad rikkujatel, sh laste veebis peibutajatel materjalile lihtsamini ja kiiremini ligi pääseda;
S. arvestades, et vaesus ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja peamiste sotsiaalhüvitiste (nt peretoetuste) kärped mõjutavad lapsi eriti tugevalt, ning arvestades, et selliseid kärpeid on ELis alates 2007. aastast tehtud järjest rohkem;
T. arvestades, et ülemaailmse arengu 2015. aasta järgne raamistik annab võimaluse investeerida kõikjal maailmas kõikide maailma laste õigustesse olenemata nende soost, etnilisest päritolust, rassist, majanduslikust olukorrast, puuetest või muudest asjaoludest;
1. on seisukohal, et laste õigused on kõikide ELi poliitikavaldkondade keskmes ning et ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäev annab võimaluse tagada, et seda rakendatakse täielikult nii poliitikas kui ka tegelikkuses, ning võtta täiendavaid meetmeid iga lapse ja eelkõige kõige haavatavamas olukorras olevate laste õiguste austamiseks kõikjal maailmas;
2. peab kiiduväärseks ELi poolt Stockholmi programmiga võetud kohustust töötada välja igakülgne ELi strateegia, mille eesmärk on tulemuslikult edendada ja kaitsta lapse õigusi Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikas ning toetada liikmesriikide tegevust selles valdkonnas; kutsub komisjoni üles esitama lapse õiguste kohta järgmiseks viieks aastaks suurte eesmärkidega ja tervikliku strateegia ja tegevuskava, mis lähtuksid lapse õigusi käsitlevast ELi tegevuskavast ja täiustaksid seda;
3. peab kiiduväärseks ELi pühendumist ELi integreeritud lastekaitse suuniste edasisele arendamisele, eesmärgiga vähendada killustumist, mille põhjuseks on konkreetsetele lastekaitseprobleemidele keskendunud kitsas lähenemine, ning tagada, et ELis on kõik lapsed igasuguse vägivalla eest tõhusalt kaitstud;
4. kutsub komisjoni üles jälgima oma soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” rakendamist liikmesriikides ja andma selle kohta aru ning tagama laste juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele ja ka laste kaasamise; palub, et liikmesriigid, kus laste vaesuse määr on keskmisest kõrgem, kehtestaksid riiklikud eesmärgid ja tähtsustaksid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada laste ja noorte seas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;
5. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles seadma aastatuhande arengueesmärgid esikohale nii oma sisepoliitikas kui ka suhetes kolmandate riikidega; rõhutab, et need eesmärgid (eriti vaesuse kaotamine, hariduse kättesaadavus kõigi jaoks ja sooline võrdõiguslikkus) saavutatakse ainult kõikidele juurdepääsetavate avalike teenuste väljaarendamise abil;
6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima Euroopa poolaastasse, iga-aastasse majanduskasvu analüüsi ja läbivaadatud strateegiasse „Euroopa 2020” selge laste ja noortega seotud mõõtme, et rakendada paremini komisjoni soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist”;
7. palub, et komisjon tagaks oma talitustes parema kooskõlastatuse, et kõikides ELi seadusandlikes ettepanekutes, poliitikameetmetes ja rahastamisotsustes võetaks tulemuslikult arvesse lapse õigusi ning et nende täielikku vastavust lapsi puudutavale ELi õigustikule ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist tulenevatele kohustustele kontrollitaks; kutsub komisjoni üles tagama, et lapse õiguste koordinaatori volitused ja tema käsutuses olevad ressursid peegeldaksid ELi pühendumist lapse õiguste süstemaatilisele ja tõhusale süvalaiendamisele;
8. kutsub komisjoni üles haarama kinni mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise pakutavast võimalusest tagada, et ELi vahenditest saavad kasu kõige ebasoodsamas ja haavatavamas olukorras lapsed;
9. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma lapsi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika – näiteks puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ning ELi võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise poliitika – kavandamisel ja rakendamisel sõnaselgelt esikohale; kordab, kui oluline on kaitsta ja edendada romade hulka kuuluvate laste võimalusi kasutada kõiki õigusi teistega võrdselt;
10. rõhutab, et kõik lapse õigusi käsitlevad poliitikameetmed peavad hõlmama soolise võrdõiguslikkuse mõõdet, ning nõuab erimeetmete võtmist tütarlaste õiguste tugevdamiseks, muu hulgas seoses nende õigusega haridusele ja tervisele;
11. kutsub liikmesriike üles tagama, et lapse huvidega arvestamise põhimõtet järgitakse kõikides õigusaktides, valitsuse esindajate poolt kõikidel tasanditel vastu võetud otsustes ja kõikides kohtuotsustes, ning ergutab liikmesriike jagama parimaid tavasid, et parandada kogu ELis lapse huvidega arvestamise põhimõtte nõuetekohast kohaldamist;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõikidel lastel, olgu nad siis kahtlustatavad, kurjategijad, ohvrid või muud menetluse osalised, on tegelik juurdepääs nende vajadustele ja õigustele kohandatud kohtusüsteemile;
13. palub komisjonil hinnata kinnipidamispoliitika ja kriminaalõigussüsteemi mõju lastele; juhib tähelepanu asjaolule, et kui ELi lapsed elavad koos vanematega kinnipidamisasutustes, mõjutab see otseselt nende õigusi; toonitab asjaolu, et igal aastal lahutatakse ELis vanglakaristust kandvatest vanematest hinnanguliselt 800 000 last ning see mõjutab laste õigusi mitmel viisil;
14. on seisukohal, et lapsed on kaupadele ja teenustele juurdepääsu seisukohast haavatavas olukorras; palub, et ettevõtlusringkonnad ja sidusrühmad hoiduksid lastele suunatud agressiivsetest ja eksitavatest reklaamidest nii veebis kui ka väljaspool internetti, rakendades selleks muu hulgas olemasolevaid tegevusjuhendeid ja sarnaseid algatusi; on seisukohal, et lastele suunatud suure rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toiduainete reklaamid peaksid olema vastutustundlikud ning nende puhul tuleks võtta arvesse ka asjaolu, et laste rasvumine ja diabeeti haigestumine on kasvanud;
15. on seisukohal, et laste isikuandmeid tuleb veebis nõuetekohaselt kaitsta ning et lapsi tuleb isikuandmete veebis kasutamise ohtudest ja tagajärgedest kättesaadaval ja lapsesõbralikul viisil teavitada; toonitab, et laste kohta veebis profiilide koostamine peaks olema keelatud; on seisukohal, et kõikidel lastel peaks olema õigus elada tervislikus ja turvalises keskkonnas ja omada mänguvõimalusi;
16. kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust, sest suurem osa inimkaubanduse ohvritest on noored tütarlapsed ja poisid, kes langevad tööalase ja seksuaalse ärakasutamise ja muu väärkohtlemise ohvriks; nõuab samuti, et liikmesriigid ja EL tugevdaksid politseikoostööd ja õigusalast koostööd, et selliseid kuritegusid tõkestada ja nende eest vastutusele võtta; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et võidelda laste ebaseadusliku mujale viimise vastu, tegema koostööd kolmandate riikidega, et tegeleda laste salaja üle piiri toimetamise ja lastekaubanduse kasvava probleemiga, ning võtma inimkaubitsejad vastutusele ja määrama neile asjakohased karistused;
17. on seisukohal, et veebis toimuva kiusamise vastu võitlemiseks tuleb võtta meetmeid ning et lapsed, õpetajad ning noorte- ja lasteorganisatsioonid peavad tegema aktiivset tööd, et suurendada teadlikkust sellest küsimusest;
18. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid investeeriksid lastele mõeldud avalikesse teenustesse, sh lastehoidu, haridusse ja tervishoidu;
19. kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust, ning palub neil suurendada korrakaitseasutuste juriidilisi õigusi, tehnilist võimekust ja rahalisi ressursse, et tihendada koostööd (sh Europoliga), mille eesmärk on uurida ja tulemuslikumalt lõhkuda laste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud rikkujate võrgustikke, tähtsustades samal ajal asjaga seotud laste õigusi ja turvalisust;
20. nõuab, et korrakaitseasutused, kohtuvõimud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, internetiteenuse pakkujad, pangandussektor ja vabaühendused, sh noorte- ja lasteorganisatsioonid teeksid omavahel tulemuslikku koostööd ja vahetaksid teavet, et tagada laste õigused ja kaitse ka veebis ning käsitada neid seaduse silmis haavatavas olukorras isikutena; palub, et komisjon haaraks juhtohjad ja kutsuks kõiki liikmesriike üles võtma meetmeid igasuguse veebis toimuva peibutamise ja kiusamise vastu;
21. on seisukohal, et eriti haavatavas olukorras on saatjata lapsed; palub, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni saatjata alaealiste olukorra kohta Euroopa Liidus; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult Euroopa ühise varjupaigasüsteemi paketti, et parandada Euroopa Liidus saatjata alaealiste olukorda; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid migrantidest laste kinnipidamise lõpetamiseks kogu liidus; peab kiiduväärseks Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-648/11 (MA, BT, DA vs. Secretary of State for the Home Department), mille kohaselt vastutab saatjata alaealise varjupaigataotluse läbivaatamise eest juhul, kui ta on esitanud varjupaigataotluse rohkem kui ühes liikmesriigis, see liikmesriik, kus alaealine pärast taotluse esitamist viibib; tuletab meelde, et saatjata alaealine on esmajoones potentsiaalselt ohustatud laps ning et liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid temaga tegeledes juhinduma lastekaitsest ja mitte immigratsioonipoliitikast, austades seega lapse huvidega arvestamise põhimõtet;
22. kutsub kõiki liikmesriike üles rakendama vanemliku hoolitsuseta jäänud laste puhul ÜRO lapse õiguste konventsioonis ning laste asendushooldust käsitlevates ÜRO suunistes sätestatud norme; palub, et komisjon kasutaks hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile ülemineku toetamiseks ELi struktuurifondide vahendeid; palub – pidades silmas arvukaid juhtumeid, kus liikmesriikide avalikud asutused on väidetavalt korraldanud vanemate nõusolekuta sundadopteerimisi –, et komisjon esildaks konkreetsed meetmed selle tagamiseks, et liikmesriikides kasutatavate adopteerimistavade puhul võetakse arvesse lapse huve;
23. kutsub kõiki liikmesriike üles lihtsustama viivitamatult perekondade taasühinemist positiivsel ja inimlikul viisil ning kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 10;
24. rõhutab, et ELis on kadunud laste leidmiseks vaja koordineeritumat lähenemisviisi; kutsub liikmesriike üles parandama kadunud lastega seotud piiriüleste juhtumite puhul tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd ning töötama välja kadunud laste otsimise ja väärkohtlemise ohvriks langenud laste toetamisega tegelevad abitelefonid; kutsub liikmesriike üles hõlbustama Maroko, Singapuri, Venemaa Föderatsiooni, Albaania, Andorra, Seišellide, Gaboni ja Armeenia sujuvat ühinemist rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;
25. palub, et komisjon võtaks määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) läbivaatamisel hoolikalt arvesse lapse huve, pidades silmas, et liikmesriikides on määruse rakendamisel ja jõustamisel ilmnenud lünki nii seoses vanemlike kui ka isikuhooldusõigustega;
26. mõistab hukka igasuguse lastevastase vägivalla, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise, solvangud, sunniviisilised abielud, lapstööjõu kasutamise, laste prostitutsiooni, lastega kaubitsemise, piinamise, aumõrvad, naiste suguelundite moonutamise, lapssõdurite kasutamise ja laste kasutamise inimkilbina, ilma- ja hooletussejätmise ja alatoitumuse; on seisukohal, et lastevastast vägivalda ei tohiks kunagi õigustada traditsioonide, kultuuri või usuga; kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi ja võitlema igasuguse lastevastase vägivalla vastu, keelustades selleks muu hulgas ametlikult laste kehalise karistamise ja nähes selle eest ette sanktsioonid; kutsub liikmesriike üles suurendama kolmandate riikidega tehtavat koostööd ja tihendama dialooge, et tõsta laste õiguste alast teadlikkust ja edendada nende austamist kõikjal maailmas;
27. mõistab hukka laste kasutamise sõjalistes või terrorismiga seotud tegevustes ja nendega seotud eesmärkidel; tuletab meelde, kui oluline on pakkuda psühholoogilist tuge ja abi kõikidele lastele, kes on kokku puutunud vägivaldsete sündmustega või kannatanud sõjas; peab kiiduväärseks ELi algatust „Rahu lapsed” ning toonitab, kui oluline on tagada konfliktides kannatanud lastele juurdepääs haridusele; palub, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident toetaks ÜRO kampaaniat „Lapsed ja mitte sõdurid”, mille eesmärk on lõpetada aastaks 2016 laste kasutamine riikide julgeolekujõududes ja nende värbamine sinna;
28. palub, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident seaks kogu ELi välistegevuses esikohale lapse õigused, et tagada nende tulemuslik süvalaiendamine muu hulgas inimõigustealaste dialoogide, kaubanduslepingute, ühinemisprotsessi ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis ning suhetes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga ja esmajoones konfliktiolukorras riikidega; palub, et kõrge esindaja annaks parlamendile lapsekeskse ELi välistegevuse tulemuste kohta igal aastal aru;
29. kutsub komisjoni üles arvestama lapse õigusi ka arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas, et tagada piisav rahastamine ja parandada nii hädaolukordade, inimtegevusest põhjustatud või loodusõnnetuste keskmesse sattunud laste kui ka riigisisesest põgenikest või pagulastest laste kaitset; toonitab, kui oluline on luua seosed abitegevuse, taastamistööde ja arengumeetmete vahel, seda eelkõige pikaleveninud kriiside puhul, ning integreerida innovaatilised lahendused ja uued tehnoloogiad ELi poliitikameetmetesse ja programmidesse, et edendada lapse õigusi arengu ja hädaolukordade kontekstis paremini;
30. peab kiiduväärseks, et 2014. aasta Nobeli rahupreemia anti Kailash Satyarthile ja Malala Yousafzaile, kes on pühendunud laste õiguste kaitsele ja eelkõige kõikide laste õigusele haridusele; peab kiiduväärseks, et Sahharovi auhinna võrgustik tunnustas avalikult algatusi, mille eesmärk on tõsta teadlikkust lastevastase vägivalla kohta; on seisukohal, et see näitab selgelt, kui oluline roll on kodanikuühiskonnal ja rahvusvahelistel organisatsioonidel ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õiguste propageerimisel, edendamisel ja kaitsel;
31. rõhutab, kui olulist rolli mängivad laste õiguste edendamisel sotsiaalpartnerid ja kohalikud ametiasutused, ning palub Regioonide Komiteel ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel võtta meetmeid ja koostada arvamusi, et osaleda täielikult laste õiguste edendamisel ELi poliitikas;
32. palub, et ELi institutsioonid, liikmesriigid, kohalikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond ühendaksid jõud ja teeksid kõikidel tasanditel koostööd, et parandada laste olukorda ELis ja mujal maailmas; peab kiiduväärseks ja toetab lapse õiguste manifesti, mille on koostanud UNICEF ja veel 14 lapse õiguste edendamisega tegelevat organisatsiooni, ning julgustab rohkemaid Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide parlamentide saadikuid manifesti allkirjastama ja seega lapse õiguste edendamise eestvedajateks hakkama;
33. väljendab soovi luua Euroopa Parlamendis lapse õiguste ja heaoluga tegelev laiendatud töörühm, mis lähtuks lapse õiguste manifestist ja kujutaks endast alalist organit, mille ülesanne on edendada lapse õigusi kõikides Euroopa Parlamendi poliitikameetmetes ja tegevustes ning nii sise- kui ka välisasjades; toetab seetõttu algatust määrata igas parlamendikomisjonis lapse õiguste kontaktisikud, et tagada lapse õiguste arvestamine kõikides poliitikavaldkondades ja vastu võetud õigusaktides;
34. peab oluliseks suurendada laste osalust parlamendi tegevuses kooskõlas Parlamentidevahelise Liidu ja UNICEFi välja töötatud tavadega; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles uurima võimalusi ja viise laste ja noorte suuremaks kaasamiseks otsustamisprotsessi; ergutab uue tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamist laste ja noortega konsulteerimiseks ning laste osaluse suurendamiseks;
35. kutsub liikmesriike üles ratifitseerima viivitamatult kõik ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollid;
36. kutsub komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles uurima võimalusi ja viise ELi ühepoolseks ühinemiseks ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;
37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Lapse Õiguste Komitee esimehele ning UNICEFi tegevdirektorile.
- [1] ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.
- [2] ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0387.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0126.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0105.