Menetlus : 2014/2967(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0312/2014

Esitatud tekstid :

B8-0312/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.6
CRE 27/11/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0069

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 134kWORD 57k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0311/2014
24.11.2014
PE539.035v01-00
 
B8-0312/2014

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi rolli kohta (2014/2967(RSP))


Ashley Fox, Sajjad Karim, Anthea McIntyre fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi rolli kohta (2014/2967(RSP))  
B8‑0312/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse hiljutist komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise teemalist avalikku konsultatsiooni ja vastavat läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et mõjuhinnangutel on õigusaktide väljatöötamise varajases etapis kasutatava vahendina komisjoni aruka reguleerimise tegevuskavas keskne roll, mille eesmärk on pakkuda läbipaistvaid, põhjalikke ja tasakaalustatud tõendeid käsitletava probleemi olemuse kohta, ELi tegevuse lisaväärtuse ning alternatiivsete tegevussuundade kulude ja tulude kohta kõikide sidusrühmade jaoks;

B.     arvestades, et kehtivate mõjuhindamissuuniste kohaselt on keskne roll otsustamisel, kas konkreetse algatuse puhul on mõjuhinnang vajalik või mitte, nähtud ette komisjoni peasekretariaadile ja mõjuhindamiskomiteele;

C.     arvestades, et mõjuhindamiskomiteel on tähtis roll mõjuhinnangute keskse kvaliteedikontrolli punktina;

D.     arvestades, et nõuetekohane ja sõltumatu mõjuhinnang on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks, kellel on sageli suurtest ettevõtjatest suuremad raskused uute õiguslike ja haldusnõuetega kohanemisel ning kes oma suuruse tõttu ei suuda regulatiivseid muutusi varajases etapis nii hästi ette näha;

E.     arvestades, et põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” eesmärk on võtta VKEde huvisid arvesse poliitikakujundamise väga varajastes etappides, et muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks; arvestades, et kõnealuse põhimõtte tulemusliku rakendamise tagamiseks on kasutada mitmesugused vahendid, sealhulgas VKE-testi kohaldamine tulevikus esitatavate seadusandlike ettepanekute suhtes;

F.     arvestades, et kehtivates mõjuhindamissuunistes on esitatud konkreetsed juhised nn VKE-testi vormis, kaasa arvatud võimalike leevendusmeetmete jaoks; arvestades, et läbivaadatud suuniste eelnõu ei sisalda mingeid sätteid VKE-testi kohta;

Kohaldamisala

1.      tunneb heameelt selle üle, et komisjon on võtnud endale kohustuse mõjuhindamissuunised mõjuhindamismenetluste parandamiseks korrapäraselt läbi vaadata;

2.      on aga mures selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõu on mõjuhinnangute kohaldamisala osas palju vähem konkreetne kui kehtivad suunised ja jätab vastutavale peadirektoraadile mõjuhindamise vajaduse kohta otsuse tegemisel oluliselt suurema tõlgendamisvabaduse; on veendunud, et praegused tavad, mille kohaselt osalevad otsustusprotsessis nii mõjuhindamiskomitee kui ka peasekretariaat, tuleks säilitada;

3.      on veendunud, et komisjon ja vajaduse korral selle ametid peaksid laiendama oma praegust mõjuhinnangu läbiviimiseks kvalifitseeruvate ettepanekute suhtes kasutatavat lähenemisviisi, et hõlmata ka delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, eelkõige juhul, kui neil võib olla märkimisväärne mõju;

4.      märgib, et mõjuhinnangu ulatus ei pruugi mõnel juhul vastata vastuvõetud ettepanekutele, kui neid on muudetud pärast seda, kui need on esitatud volinike kolleegiumile heakskiitmiseks; nõuab, et läbivaadatud suuniste eelnõus oleks esitatud, et mõjuhinnangut tuleks ajakohastada, et tagada selles ja komisjoni poolt lõplikult vastu võetavas mis tahes ettepanekus käsitletavate küsimuste vaheline järjepidevus;

Mõjuhindamiskomitee

5.      väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõus ei ole mõjuhindamiskomitee roll mõjuhindamisprotsessis selgemalt määratletud; nõuab kindlalt, et komisjon mõtleks selle väljajätu uuesti läbi ja esitaks uues läbivaadatud suuniste eelnõus selgemalt mõjuhindamiskomiteega seotud menetlused Euroopa Parlamendile vastates;

6.      on seisukohal, et niisuguste uute menetlustega tuleks selgelt, mõistetavalt ja läbipaistvalt kehtestada mõjuhindamiskomiteele esitatavate mõjuhinnangute esitamise, läbivaatamise ja lõpliku heakskiitmise kord;

7.      kordab oma arvamust, et komisjon ei peaks ettepanekuid võtma vastu, kui nendele ei ole lisatud mõjuhindamiskomitee positiivne arvamus; toonitab asjaolu, et mõjuhindamisprotsessi parimal juhul õõnestatakse, kui mitte ei seata halba valgusesse (nagu seda esineb sageli) niisuguste ettepanekute esitamisega, millele on lisatud mõjuhinnangud, mida mõjuhindamiskomitee ei ole heaks kiitnud;

8.      tuletab komisjonile lisaks meelde Euroopa Parlamendi nõudmist, et tugevdataks mõjuhindamiskomitee sõltumatust ja eelkõige et mõjuhindamiskomitee liikmed ei oleks allutatud komisjonipoolsele kontrollile ega järelevalvele;

VKE-test

9.      tuletab meelde, et komisjon pidas omapoolsel 2011. aastal teostatud Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisel kahetsusväärseks asjaolu, et VKE-testi oli oma riiklikku otsustusprotsessi integreerinud üksnes kaheksa liikmesriiki; tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on selles läbivaatamises pühendunud selgelt VKE-testi edasisele tugevdamisele; peab aga kahetsusväärseks asjaolu, et vastupidiselt nendele teadaannetele ei ole läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõus VKE-testi isegi mitte mainitud;

10.    nõuab kindlalt, et suuniste 8. lisas esitatud VKE-test säilitataks, et vältida komisjoni algatuste raames VKEde ebaproportsionaalset mõjutamist või ebasoodsasse olukorda seadmist suurte äriühingutega võrreldes;

11.    rõhutab, et niisugustel juhtudel peaks mõju hindamine sisaldama võimalusi, mis hõlmavad alternatiivseid mehhanisme ja/või paindlikkust, et aidata VKEdel vastata algatuse nõuetele (nagu on ette nähtud lisas 8.4); toonitab sellega seoses asjaolu, et praegu eeldatavasti plaanitavat uute õigusaktide reguleerimisalast mikroettevõtjate väljajätmist laiendatakse esialgu kõikidele VKEdele ja et seda on vajaduse korral hiljem võimalik tõendite alusel tühistada;

Konkurentsivõime test

12.    on veendunud, et konkurentsivõimele avalduva mõju hindamine peaks moodustama mõjuhindamisprotsessi märkimisväärse osa; on seisukohal, et läbivaadatud suuniste eelnõu peaks hõlmama juhist selle kohta, kuidas tuleks hinnata konkurentsivõimele avalduvat mõju ja millist kaalu anda sellele lõppanalüüsis; toetab valitsevat eeldust, et ettepanekud, millel on negatiivne mõju konkurentsivõimele, tuleks tagasi lükata, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid, mis toetavad märkimisväärset kvantifitseerimatut kasu;

Kohaldamine ja seire

13.    märgib, et seadusandliku akti lõplik vorm võib märkimisväärselt erineda komisjoni poolt vastu võetud ettepanekust; on veendunud, et vastuvõetud seadusandlike aktide puhul oleks kasulik koostada hinnangulise kasu ja kulu kokkuvõte ning ajakohastada seda, et võtta arvesse niisuguseid erinevusi mõjuhinnangus sisalduvast analüüsist, mis tulenevad õigusloome protsessi käigus tehtud muudatustest; on seisukohal, et niisugune tegevus lihtsustaks ettepaneku mõju seiret ja hindamist;

Parema õigusloome valdkonna nõuandva organi loomine

14.    tunneb heameelt komisjoni volituse alusel tegutseva halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma töö ja lõpliku aruande üle; tuletab meelde komisjoni selle viimases õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi käsitlevas teatises (2014. aasta juunis) esitatud kavatsust luua parema õigusliku reguleerimisega tegelev kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuuluvad sidusrühmade esindajad ja liikmesriikide eksperdid;

15.    nõuab tungivalt, et komisjon looks võimalikult kiiresti niisuguse parema õigusloome valdkonna kõrgetasemelise nõuandva organi, kuhu oleks kaasatud nii sidusrühmade eksperditeadmised kui ka liikmesriikide eksperdid; teeb ettepaneku anda sellele organile tugev ja sõltumatu nõuandealane mandaat selleks, et muu hulgas hinnata ettepanekute regulatiivset koormust, sealhulgas (kuid sellega piirdumata) halduskoormust ja nõuetele vastavuse kulu, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist ning õigusliku aluse valikut ning teha ettepanekuid parema õigusloome algatuste kohta ja jälgida ELi õigusaktide rakendamist riigi tasanadil; nõuab, et Euroopa Parlament ja nõukogu kaasataks ekspertide nimetamise menetlusse;

16.    palub komisjonil esitada uue läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu, võttes arvesse käesolevas resolutsioonis rõhutatud punkte ja komisjoni hiljuti kehtestatud struktuuri, eelkõige parema õigusloome eest vastutava uue asepresidendi rolli;

Mõjuhinnangud Euroopa Parlamendis

17.    nõuab komisjoni mõjuhinnangute korrapärast ja võimalikult varajast kontrollimist Euroopa Parlamendi poolt ja eelkõige parlamendikomisjonide tasandil;

18.    tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(1), milles nõuti juba olemasolevate parlamendi mõjuhinnangute järjekindlamat kasutamist; tuletab meelde, et mõjuhinnangute teostamiseks on olemas eraldi eelarverida ja eriteenused; peab parlamendi mõjuhinnangu kasutamist eriti vajalikuks juhul, kui komisjoni algses ettepanekus on tehtud sisulisi muudatusi;

°

°       °

19.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 31.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika