Menetlus : 2014/2967(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0316/2014

Esitatud tekstid :

B8-0316/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.6
CRE 27/11/2014 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0069

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 132kWORD 55k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0311/2014
25.11.2014
PE539.039v01-00
 
B8-0316/2014

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


komisjoni mõjuhindamissuuniste kohta (2014/2967(RSP))


Dennis de Jong, João Ferreira fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni mõjuhindamissuuniste kohta (2014/2967(RSP))  
B8‑0316/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse hiljutist komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise teemalist avalikku konsultatsiooni ja vastavat läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõu,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et mõju hindamisel on õigusaktide väljatöötamise varajases etapis kasutatava vahendina komisjoni aruka reguleerimise tegevuskavas keskne roll, kuna hindamise eesmärk on pakkuda läbipaistvaid, põhjalikke ja tasakaalustatud tõendeid käsitletava probleemi olemuse kohta, ELi tegevuse lisaväärtuse ning alternatiivsete tegevussuundade kulude ja tulude kohta kõikide sidusrühmade jaoks;

B.     arvestades, et kehtivate mõjuhindamissuuniste kohaselt on peamised otsustajad selle üle, kas konkreetse algatuse puhul on mõjuhinnang vajalik või mitte, komisjoni peasekretariaat ja mõjuhindamiskomitee;

C.     arvestades, et mõjuhindamiskomiteel on tähtis osa mõjuhinnangute keskse kvaliteedikontrolli punktina;

D.     arvestades, et nõuetekohane ja sõltumatu mõjuhinnang on eriti tähtis mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), aga ka vastastikuste ühingute ja ühistute jaoks, kellel on sageli suurte ettevõtjatega võrreldes rohkem raskusi uute õiguslike- ja haldusnõuetega kohanemisel ning kes oma väheldase suuruse tõttu ei suuda regulatiivseid muutusi varajases etapis nii hästi ette näha;

E.     arvestades, et põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” eesmärk on võtta VKEde huvisid arvesse juba poliitikakujundamise algjärgus, et muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks; arvestades, et selle põhimõtte tulemuslikuks rakendamiseks on mitmeid vahendeid, sealhulgas VKE-testi kohaldamine tulevikus esitatavate seadusandlike ettepanekute suhtes;

F.     arvestades, et kehtivates mõjuhindamise suunistes on esitatud konkreetsed juhised nn VKE-testi vormis, kaasa arvatud juhised võimalike leevendusmeetmete kohta; arvestades, et läbivaadatud suuniste eelnõu ei sisalda VKE-testi kohta mingeid sätteid;

G.     arvestades, kui tähtis on, et sidusrühmad, nagu VKEde organisatsioonid, ametiühingud ja valitsusvälised organisatsioonid, saaksid avalikes konsultatsioonides anda omapoolse väärtusliku panuse; kuid arvestades, et neid organisatsioone võib pärssida ebapiisav rahastamine; arvestades, et olukorra parandamiseks tuleks astuda konkreetseid samme;

Ulatus

1.      on rahul, et komisjon on võtnud endale kohustuse mõjuhindamise suunised mõjuhindamismenetluste parandamiseks korrapäraselt läbi vaadata;

2.      on aga mures selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõu on mõjuhinnangute ulatuse osas palju vähem konkreetne kui kehtivad suunised ja et eelnõu kohaselt jääb vastutavale peadirektoraadile mõjuhindamise vajaduse kohta otsuse tegemisel oluliselt suurem tõlgendamisvabadus; on veendunud, et praegune tava, mille kohaselt otsustusprotsessis osalevad nii mõjuhindamiskomitee kui ka peasekretariaat, tuleks alles jätta;

3.      on veendunud, et komisjon peaks ka edaspidi järgima praegust tava, mille kohaselt ta esitab mõjuhinnangu kõigi algatuste kohta, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

–       komisjoni õigusloome- ja töökavas sisalduvad seadusandlikud ettepanekud;

–       komisjoni õigusloome- ja tööprogrammiga mitteseotud seadusandlikud ettepanekud, millel on selge majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju;

–       muud kui seadusandlikud algatused, milles on määratletud tulevased poliitikameetmed (näiteks valged raamatud, tegevuskavad, rahastamiskavad, rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise suunised);

–       delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid, millel on tõenäoliselt oluline mõju;

4.      märgib, et mõjuhinnangu ulatus ei pruugi mõnel juhul vastata vastuvõetud ettepanekutele, kui neid on muudetud pärast seda, kui need on esitatud volinike kolleegiumile heakskiitmiseks; nõuab, et läbivaadatud suuniste eelnõus oleks märgitud, et mõjuhinnangut tuleks ajakohastada, et tagada selles ja komisjoni poolt lõpuks vastu võetavas ettepanekus käsitletavate küsimuste vaheline järjepidevus;

Mõjuhindamiskomitee

5.      väljendab sügavat muret selle pärast, et läbivaadatud suuniste eelnõus ei ole mõjuhindamiskomitee roll mõjuhindamisprotsessis enam selgelt määratletud; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks selle puuduliku koha uuesti läbi ja sõnastaks mõjuhindamiskomiteega seotud menetlused selgemalt läbivaadatud suuniste eelnõu uues versioonis, millega antakse vastus Euroopa Parlamendile, ning et iga algatus, mille puhul nõutakse mõju hindamist, peaks saama mõjuhindamiskomitee heakskiidu;

6.      on seisukohal, et mõjuhindamiskomitee peaks olema täiesti sõltumatu ning ei tohiks teenindada üksnes komisjoni, vaid vajaduse korral ka Euroopa Parlamenti ja Euroopa Ülemkogu;

VKE-test

7.      tuletab meelde, et komisjon pidas 2011. aastal toimunud omapoolsel Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisel kahetsusväärseks asjaolu, et VKE-testi oli oma riiklikku otsustusprotsessi integreerinud üksnes kaheksa liikmesriiki; peab õigeks, et komisjon on selles läbivaatamises selgelt sihiks võtnud VKE-testi tugevdamise; peab aga kahetsusväärseks asjaolu, et vastupidiselt nendele teadaannetele ei ole läbivaadatud mõjuhindamissuuniste eelnõus VKE-testi isegi mitte mainitud;

8.      nõuab kindlalt, et suuniste 8. lisas esitatud VKE-test säilitataks, et vältida komisjoni algatuste raames VKEde ebaproportsionaalset mõjutamist või ebasoodsasse olukorda seadmist suurte äriühingutega võrreldes;

9.      rõhutab, et niisugustel juhtudel peaks mõju hindamine sisaldama võimalusi, mis hõlmavad alternatiivseid mehhanisme ja/või paindlikkust, et aidata VKEdel täita algatuse nõudeid (nagu on ette nähtud lisas 8.4); peab sellega seoses õigeks, et läbivaadatud suuniste eelnõus on sätestatud võimalus jätta mikroettevõtjad seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast põhimõtteliselt välja;

10.    on seisukohal, et praegune tava, kus raamlepingud sõlmitakse suurettevõtjatega, välistab tegelikult VKEde, avalik-õiguslike ülikoolide ja uurimisasutuste konkureerimise nendele lepingutele; kutsub komisjoni üles seda tava muutma;

Mõjuhinnangud parlamendis

11.    nõuab komisjoni mõjuhinnangute korrapärast ja võimalikult varajast kontrollimist parlamendi ja eeskätt parlamendikomisjonide tasandil;

12.    

tuletab meelde oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(1), milles nõuti parlamendi mõjuhinnangute järjekindlamat kasutamist;

tuletab ka meelde, et mõjuhindamise üksus on vahend, mis on mõju hindamiseks juba olemas; on seisukohal, et parlamendi mõjuhinnangute kasutamine oleks eriti vajalik enne komisjoni algsetesse ettepanekutesse tehtavate muudatuste vastuvõtmist;

Sotsiaalse mõju hindamine

13.    hindab väga kriitiliselt asjaolu, et komisjon ei ole näidanud piisavalt valmidust võtta arvesse programmides osalevates riikides inimestele langevaid sotsiaalseid tagajärgi; on seisukohal, et ka üldiselt ei ole piisavalt arvesse võetud komisjoni ettepanekute ja otsuste sotsiaalset mõju;

14.    kiidab heaks komisjoni presidendi Junckeri poliitilistes prioriteetides avaldatud sotsiaalse mõju hindamise kavad, kuid on seisukohal, et need sotsiaalse mõju hindamised tuleks samuti võtta mõjuhindamissuunistesse, et tulevastes mõju hindamistes saaks käsitleda ettepanekute mõju tööhõivele, vaesusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, aga ka keskkonnamõju;

°

°       °

15.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

 

(1)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 31.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika