RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta
10.12.2014 - (2014/2976(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Eleonora Forenza, Paloma López Bermejo, Kostadinka Kuneva, Dimitrios Papadimoulis, Sofia Sakorafa, Kostas Chrysogonos fraktsiooni GUE/NGL nimel
B8‑0353/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust tööstuse ja tööhõive väljavaadete kohta raua- ja terasetööstuses ELis: vajadus kiiremas korras reageerida töökohtade kaotusele ja põhitootmise vähenemisele liikmesriikides (O‑000086/2014),
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artikleid 22 ja 23, mis käsitlevad majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning õigust teha tööd,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, milles on sätestatud nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu kohustus tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime, ja eelkõige selle artiklit 173,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 174, mis käsitleb majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust eelkõige tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist solidaarsuse kohta,
– võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava” (COM(2013)0407),
– võttes arvesse 12. veebruari 2013. aasta kõrgetasemelise ümarlaua soovitusi Euroopa terasetööstuse tuleviku kohta,
– võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 18.–19. veebruaril 2013 toimunud kohtumist, kus komisjonilt nõuti tungivalt tegevuskava esitamist,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et viimasel kümnendil on terasetootmise ülemaailmne olukord muutunud üha kasvava nõudluse ja ülemaailmse tootmissuutlikkuse tõttu;
B. arvestades, et Hiina on praegu suurim terasetootja, kelle maailmaturu osa on kasvanud 18%-lt 2001. aastal 45%-ni 2011. aastal, samal ajal kui EL-27 osa on vähenenud samas ajavahemikus 22%-lt 12%-le;
C. arvestades, et see olukord on põhjustanud kõnealuses sektoris ajavahemikus 2007–2013 ligi 60 000 töökoha kadumise ja tootmise vähenemise 210 miljonilt tonnilt 166 miljonile tonnile ja seda vaatamata asjaolule, et ülemaailme tootmine peaks prognooside kohaselt kasvama järgmise kahe aasta jooksul 118 miljoni tonni võrra;
D. arvestades, et terasetööstus on kõigi tööstusriikide jaoks keskne sektor, kuna see on seotud muude tootmis- ja tehnoloogiasektoritega kõikides liikmesriikides ja avaldab neile klastrimõju;
E. arvestades, et OECD prognooside kohaselt kasvab ülemaailmne nõudlus terase järele pikas perspektiivis 2,3 miljardi tonni võrra aastaks 2025, peamiselt ehituse, transpordi ja masinaehituse sektorites ning eelkõige tärkava turumajandusega riikides;
F. arvestades, et Euroopa riikide vaheline konkurents süvendab töökohtade kadumise probleemi, sest tootmine koondub vaid üksikutesse piirkondadesse ning liikmesriigid toimivad seega aluslepingutes sätestatud ühtekuuluvuspõhimõtte vastaselt;
G. arvestades, et suurimad hargmaised terasetööstused on võtnud ette mitu ümberstruktureerimisprotsessi, et suurendada ülemaailmset integratsiooni ja konkurentsivõimet, kuid samal ajal ei ole Euroopa tasandil kehtestatud ühtegi kaitsemeedet, et säilitada tööhõive taset ja tootmissuutlikkust ei kvaliteedi ega kvantiteedi osas;
H. arvestades, et hoolimata kriisist on EL endiselt maailmas teine suurim terasetootja ning pakub arvukaid tööstuslikke väärtusahelaid, mis on tihedalt seotud ELi peamiste tööstussektoritega, k.a autotööstus, ehitus, elektroonika ning masinaehitus ja elektrotehnika;
I. arvestades, et energiale kulub kuni 40% ELi terasetööstuse kõigist tegevuskuludest;
J. arvestades, et energia- ja ressursitõhusus võib aidata kulusid märkimisväärselt kokku hoida;
K. arvestades, et sõltuvalt oma asukohast väärtusahelas peab Euroopa terasetööstus tulema toime kõrgemate energiahindadega kui enamik selle rahvusvahelisi konkurente, ja arvestades, et vastavalt komisjoni energia tegevuskavale aastani 2050 tõusevad elektrihinnad tõenäoliselt kuni 2030. aastani, kuid langevad pärast seda veidi tänu piisavatele taristusse investeerimise kuludele;
L. arvestades, et CO2-heitega kauplemise süsteem on põhjustanud teatavate tööstuste ümberpaigutamise kolmandatesse riikidesse, kes saavad heitkoguste krediiti, kuid samas ei ole tehtud tulemuslikke investeeringuid innovatsiooni, energiatõhususse ega võetud ringlusse teisest tooret;
M. arvestades, et edaspidise energiaga seotud jätkusuutliku poliitika kindlaksmääramisel on äärmisel oluline kaaluda võimalikku mõju hindadele ja kuludele ning selgitada välja võimalused kahjuliku mõju vähendamiseks nii kliimamuutusele kui ka energiamahukate tööstuste konkurentsivõimele;
N. arvestades, et kõik tootjad ei võta vastu ühesuguseid eeskirju CO2-heite vähendamiseks, ja et keskmine CO2-heide Hiinas toodetud terasetonni kohta on 2,1 tonni, samas kui keskmine CO2-heide ELis toodetud terasetonni kohta on 1,5 tonni;
O. arvestades, et ülemaailmse CO2-heite vähendamist käsitleva kokkuleppe mõju tulemusel tõhustub võrdne juurdepääs terasetööstuse turule, mis aitab omakorda kaasa keskkonnasäästlikkusele ja tulemuslikule keskkonna taastamise poliitikale;
P. arvestades, et ülemaailmsel teraseturul ja suurte terasetootjate struktuuris toimunud muutuste tõttu on vaja põhjalikult läbi vaadata konkurentsi- ja kaubanduseeskirjad ELi ja WTO raamistikus, pöörates erilist tähelepanu valitseva seisundi kuritarvitamisele;
Q. arvestades, et kui Outokumpu VDM ei saanud omandada ettevõtet Acciai Speciali Terni (AST) komisjoni vastuseisu tõttu ja see tagastati ThyssenKrupp AG-le, ilmnes, et ELi konkurentsi- ja monopolidevastase võitluse eeskirjad ei suuda toetada ELi terasesektori tegevuskavas esitatud eesmärkide saavutamist;
R. arvestades, et ametiühingu esindajate ja ThyssenKrupp AG juhtkonna vahel sõlmitud kokkulepe kinnitab strateegilise valiku väärtust, milleks oli pidada elektriahjud töös ja tagada 400 miljoni euro suurused investeeringud ühes tootmisvaldkondadest, kus on kõige suurem lisaväärtus;
S. arvestades, et sellistes kohtades nagu Taranto on õhu- ja veereostus põhjustanud laste suremuse 21% kasvu ning vähiohu suurenemise meeste seas 30% ja naiste seas 20%; arvestades, et terasetöötajate ja kohaliku elanikkonna tervist ja heaolu tuleb kindlasti kiiremas korras hoida ja säilitada;
1. palub komisjonil pidada terasetööstust Euroopa tööstus- ja tootmissektori taastumiseks eluliselt oluliseks; on sellega seoses arvamusel, et on äärmiselt tähtis, et komisjon käivitaks uuesti ja vaataks läbi oma pikaajalise Euroopa terasetööstuse strateegia, et säilitada töökohti ja kaitsta töötajate õigusi, toodete kvaliteeti ja põhilist elukutselist oskusteavet;
2. kordab, et tuleb säilitada sellistes tähtsates tööstuspiirkondades nagu Terni, Piombino, Florange, Krefeld, Bochum, Taranto ja Asturias välja töötatud oskusteavet ja asjatundlikkust, mis tagab mitmekesistamise, innovaatilised tooted ja praeguse tootmissuutlikkuse alalhoiu;
3. toonitab, et ainult konstruktiivse dialoogi abil ühelt poolt terasetootjate ning teiselt poolt ametiühingute ja töötajate esindajate vahel, mis hoiab ära omanike ühepoolsed otsused, on võimalik leida õigeid lahendusi ja arengustrateegiaid tööstusalade tuleviku tagamiseks; kutsub seepärast liikmesriike ja komisjoni üles hõlbustama terasetööstuse juhtkonna osalemist konstruktiivsetes dialoogides ametiühingute ning kohalike ja riiklike ametiasutustega, et töötada ühiselt välja tööstusstrateegiad;
4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava sotsiaalkaitse, töötingimused ja inimväärse palga kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil, ja tõhusa kaitse ebaõiglase töölt vabastamise eest;
5. nõuab, et nii EL kui ka selle liikmesriigid tagaksid piisava rahastamise koolituse ja taastemeetmete jaoks, et toetada terasetööstuse jaoks olulist üleminekuperioodi;
6. juhib tähelepanu asjaolule, et põhjapanevalt oluline on vältida terasetoodete ja toorme importi sellistest riikidest, kus tootmine kahjustab inimeste tervist, sotsiaalseid õigusi või keskkonda;
7. tunnistab, et tuleb töötada välja parim võimalik tehnika ja seda levitada kogu Euroopa Liidus, toetades alati võimaluse korral mineraalide asendamist malmi ja terase jääkidega, suurendades elektrikaarahjude kasutamist ning asendades koksisöe gaasiga;
8. kutsub liikmesriike üles toetama terasesektori suurima lisaväärtusega valdkondade tootmissuutlikkuse säilitamist ning hoiduma majandustegevuse üleviimise alastest jõupingutustest, mis kahjustavad tõsiselt ELi töökohti ja konkurentsivõimet;
9. nõuab tungivalt kaubanduse kaitsevahendi poliitika läbivaatamist, et mitte soodustada kõlvatut konkurentsi riikides, kus ei austata töötajate õigusi ega järgita minimaalseid sotsiaalseid standardeid ja keskkonnanorme, mis on vajalikud sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vältimiseks;
10. nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks sotsiaalse dumpinguga, mis tuleneb majandustegevuse üleviimisest kolmandatesse riikidesse, vaadates läbi konkurentsieeskirjad, et vältida nii majandustegevuse üleviimist kui ka kriisi mõju süvenemist;
11. toonitab, et kaubanduspoliitikat ja monopolidevastase võitluse eeskirju tuleb ajakohastada kooskõlas ülemaailmse terasetööstuse uue tururaamistikuga; palub seepärast, et komisjon vaataks läbi konkurentsieeskirjad, võttes arvesse liikmesriikide sotsiaal-majanduslikku olukorda;
12. rõhutab, et teadusuuringud on hädavajalikud, eriti terasetööstuse ees seisvate küsimuste ja kasutatava tehnoloogia, rahastamise ja edasise arengu vallas, eelkõige eesmärgiga arendada ühelt poolt sektoris tootlikkust ja tootmise jätkusuutlikkust ning teisalt piirata ühtlasi keskmises ja pikas perspektiivis just selliste energiamahukate tööstusharude energiakulusid;
13. toonitab, et Euroopa tööstust tuleb arendada ühtekuuluvuspoliitika raamistikus, et tõsta kõikide liikmesriikide tehnilist suutlikkust terasesektoris;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.