RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi terasesektori olukorra ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta
10.12.2014 - (2014/2976(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Laura Agea, Dario Tamburrano, Rosa D’Amato, Eleonora Evi, Piernicola Pedicini fraktsiooni EFDD nimel
B8‑0355/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi terasesektori olukorra ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, mis on kasvanud välja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingust,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 173, 174 ja 153,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta,
– võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 191 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EÜ tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi (keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta)[3] artiklit 8,
– võttes arvesse komisjoni 2013. aasta juunis vastu võetud terasesektori tegevuskava ja komisjoni kõrgetasemelise terasetöörühma loomist,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone terasetööstuse ning äriühingute restruktureerimise, üleandmise ja sulgemise kohta ELis,
– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),
– võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2011. aasta teatist „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” (COM(2011)0025),
– võttes arvesse komisjoni avaldust ja sellele järgnenud arutelu 26. novembri 2014. aasta täiskogu istungil teemal „ELi terasetööstus: töötajate ja tööstuse kaitsmine”,
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi terasetööstuse kohta[4],
– võttes arvesse 22. jaanuaril 2014. aastal vastu võetud 2030. aasta kliima- ja energiapaketti,
– võttes arvesse komisjoni presidendi Junckeri poolt 2014. aasta juulis teatavaks tehtud 300 miljardi euro suurust investeerimiskava järgmiseks kolmeks aastaks,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa terasetööstus on oma umbes 190 miljardi euro suuruse käibe, ligikaudu 360 000 otseselt terasetööstuses töötava kõrge kvalifikatsiooniga töötaja ja veel paljude selle sektori väärtusahela töötajatega maailmas esikohal, tootes 23 liikmesriigis asuvas rohkem 500 terasetootmisettevõttes 178 miljonit tonni terast aastas;
B. arvestades, et teras on üks maailma kõige enam kaubeldavatest tööstusmaterjalidest, mida toodetakse maailmas aastas üle 1500 miljoni tonni;
C. arvestades, et terasetööstus on ELi majanduse jaoks strateegilise tähtsusega, ning arvestades, et kogu ELi huvides on hoida alal tegevus, mis on aluseks liidu tööstusstruktuurile, ning tagada varustuskindlus liidusisese tootmise abil;
D. arvestades, et konkurentsivõimeline Euroopa terasetööstus on paljude suurte tööstussektorite, näiteks autotööstuse, ehitussektori ja masinaehituse sektori arengu ja väärtusloome alustala;
E. arvestades, et Euroopa terasetööstust ähvardavad nõudluse langus, kõrgemad energia- ja toormaterjalide hinnad ning suurenev konkurents väljaspool ELi asuvatest riikidest;
F. arvestades, et praegune kriis põhjustab suuri sotsiaalseid raskusi töötajatele ja kriisis kannatada saanud piirkondadele, ning arvestades, et ettevõtted, kes viivad läbi ümberkorraldusi, peaksid toimima sotsiaalselt vastutustundlikult, sest ilma asjakohase sotsiaaldialoogita ei ole võimalik ümberkorraldamist edukalt läbi viia;
G. arvestades, et Euroopa elektrihinnad on praegu Ameerika Ühendriikide elektrihindadest kaks korda ja Hiina omadest kolm korda kõrgemad;
H. arvestades, et 2013. aasta juunis vastu võetud komisjoni terasesektori tegevuskava, milles tehti liikmesriikidele olulisi soovitusi selle sektori probleemide lahendamiseks, ei ole andnud oodatud tulemusi;
I. arvestades, et ELi poliitika on viinud ELi deindustrialiseerimiseni;
J. arvestades, et ELi terasetööstusel on tugevad ülemaailmsed konkurendid, kes saavad kasutada odavamat tööjõudu ja madalamaid energiahindu ning paindlikumaid sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju;
K. arvestades, et viimane tööstuse ümberkorraldamise kava, mille Itaalia valitsusele esitas ThyssenKrupp, näeb ette umbes 550 töötaja koondamist ja sulatusahju sulgemist ning asetab ohtu ühe vanima ja arenenuma terasetehase, milleks on AST (Acciai Speciali Terni);
L. arvestades, et ka Tarantos asuv ILVA terasetehas põhjustab äärmiselt suurt keskkonna seisundi halvenemist ja keskkonnakahju ning tõsiseid sotsiaalseid, tervislikke ja majandusprobleeme kohalikule elanikkonnale ja muule majandustegevusele;
M. arvestades, et ELi tööstuspoliitika seisukohast on strateegiliselt äärmiselt tähtis ennetada terasetehaste ja -tootmise edasist ümberpaigutamist väljapoole ELi ning tagada töötajate turvalisus, kindlustades samal ajal ELi keskkonnastandardite kohaldamise ka imporditavatele terasetoodetele;
1. rõhutab, et terasetööstuse aktiivse ja konkurentsivõimelisena hoidmine on Euroopa ja tema kodanike tuleviku jaoks ülioluline; rõhutab ka, kui tähtis on ELi terasetööstuse töötajate oskuste, kogemuste ja tippteadmiste kaitsmine ja toetamine ning operatiivvahendite ja konkreetsete lahenduste viivitamatu pakkumine Euroopa terasetootjatele, et nad jääksid ellu ja säilitaksid maailmaturul konkurentsivõime;
2. väljendab sügavat kahetsust ThyssenKruppi viimase tööstuse ümberkorraldamise kava pärast, mis näeb ette 550 töötaja koondamise ja sulatusahju sulgemise; rõhutab vajadust jälgida tähelepanelikult ASTi edasist arengut ja tagada tööhõive, säilitada piisav territoriaalne/sotsiaalne sidusus ning tugevdada ELi terasetööstuse konkurentsivõimet; peab kahetsusväärseks ka seda, et komisjon ei jälginud täielikult olukorda paljudes teistes Euroopa tööstusettevõtetes, mida kriis rängalt mõjutas ja mis paljudel juhtudel suleti või müüdi Euroopast väljaspool asuvatele konkurentidele;
3. peab tähtsaks vaadata läbi terasetööstuse pikaajaline strateegia ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks poliitilised ideed, kuidas ELi terasetööstuse ümberkorraldamist toetada ja selle konkurentsivõimet globaliseerunud maailmas säilitada, tagades samas kõrgeimad keskkonna- ja tervisekaitsestandardid;
4. märgib, kui tähtis on ELi taasindustrialiseerimine kvaliteedi, pikaajaliste investeeringute ja jätkusuutlike töökohtade loomise jaoks; märgib, et terasetööstus võiks olla Euroopa taasindustrialiseerimise tugisammas, tingimusel et järgitakse keskkonna- ja tervisestandardeid;
5. palub komisjonil lihtsustada ja vajaduse korral läbi vaadata vastavad ELi rahalised vahendid, algatused ja poliitikavahendid, ning nõuab sellega seoses tungivalt, et eritähelepanu pöörataks vajadusele tagada, et töötajate asjakohased oskused ja teadmised säilivad ja neid arendatakse edasi;
6. märgib, et komisjon peaks taasindustrialiseerimise poliitika raames võtma vastu erimeetmed nende ELi terasetootmisettevõtete toetamiseks, mis on vanad või ei vasta enam keskkonnastandarditele, et aidata neil minna üle tänapäevasele, arenenud, keskkonnasõbralikule ja vähese heitega terasetootmisele; palub liikmesriikidel kaaluda tegevuse peatamist sellistes tehastes või tehaseosades, mis kujutavad endast töötajate tervisele otsest ohtu või võivad omada otsest ja märkimisväärselt kahjulikku mõju keskkonnale;
7. nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi oma konkurentsipoliitika, et viia see kooskõlla kõiki ELi kodanikke ja elanikke puudutavate tervise- ja ohutusnõuetega; on arvamusel, et see peaks rajanema konkurentsivõimelisel, dumpinguvastasel ja keskkonnasõbralikul poliitikal, mis on suunatud globaalsete probleemidega toimetulekule ja tagab rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused; rõhutab, et praegune konkurentsipoliitika on aegunud ega võta arvesse ülemaailmset konkurentsi; tunnistab sellega seoses kaubanduse kaitsemeetmete tähtsust ja toetab komisjoni püüdlusi vabaneda väiksema tollimaksu reeglist;
8. rõhutab, kui tähtis on konkurentsivõime, eelkõige tööstuse konkurentsivõime edasine süvalaiendamine kõikides asjakohastes poliitilistes algatustes, kui EL soovib saavutada oma eesmärgi, et tööstuse osakaal SKPst oleks 20 %;
9. märgib, et terasetööstusel on raske ülesanne ühitada vajadus suure keskkonnasäästlikkuse ja ülemaailmse konkurentsivõime suurendamise järele vajadusega tegeleda süsinikdioksiidi lekke probleemiga, võttes arvesse asjaolu, et ELi konkurendid ei pea järgima samu standardeid ja eesmärke;
10. palub komisjonil uurida põhjalikult poliitikavahendeid, mis hõlmavad võimalust täiendada olemasolevaid heitekontrollisüsteeme süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmetega piiridel, et tagada võrdsed võimalused võrreldes ELi-väliste konkurentidega, veelgi vähendada süsinikdioksiidi leket ja tagada ekspordi konkurentsivõime;
11. nõuab olelusringi hindamise käsituse rakendamist, et hinnata keskkonnamõju ja ressursside vähenenud kasutust kõikides olelusringi etappides, mis hõlmab toormaterjali kaevandamist ja töötlemist, millele järgnevad tootmine ja turustamine ning kasutamine ja/või tarbimine, et edendada materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu ning energia regenereerimist ning vähendada lõplikku kõrvaldamist;
12. nõuab, et kiiresti reformitaks ELi käsitust selle kohta, kuidas kohaldatakse põhimõtet „saastaja maksab”, kui tegemist on kasvuhoonegaaside heitega, ning palub komisjonil esitada hiljemalt 2018. aastaks uus seadusandlik ettepanek, mis võimaldaks loobuda piiramise ja kauplemise süsteemist kvoodivahetuse kolmanda perioodi lõpuks, nagu on sätestatud heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivis; palub komisjonil vahepeal tagada võrdsed võimalused ELi terasesektoris ja liikmesriikidel kasutada osa oma heitkogustega kauplemise tulust uuenduslike ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate rahastamiseks, eelkõige energiamahukates sektorites, et vähendada süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite arvu.
13. tuletab meelde, kui tähtis on hästi toimiv vanametalli turg, mida tuleks ELi ringmajanduse strateegia valguses veelgi edendada ja stimuleerida, et ennetada ELi-väliste ettevõtete ELi turul kohalolust põhjustatavat ülemäärast hinnatõusu; palub komisjonil sellega seoses kaaluda ekspordimaksude kehtestamist ELi vanametalli turul, et ennetada tavaliselt esinevat keskkonnaalast dumpingut;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele asjaomastele institutsioonidele.
- [1] ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.
- [2] ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
- [3] ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0509.