RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Palestiina omariikluse tunnustamise kohta
10.12.2014 - (2014/2964(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Gianni Pittella, Victor Boştinaru, Nikos Androulakis, Maria Arena, Francisco Assis, Brando Benifei, Nicola Caputo, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Ana Gomes, Jude Kirton-Darling, Mary Honeyball, Liisa Jaakonsaari, Afzal Khan, Juan Fernando López Aguilar, Javi López, David Martin, Costas Mavrides, Sorin Moisă, Norbert Neuser, Pier Antonio Panzeri, Gilles Pargneaux, Kati Piri, Isabelle Thomas, Marita Ulvskog, Elena Valenciano, Boris Zala, Richard Howitt fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0277/2014
B8‑0357/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon Palestiina omariikluse tunnustamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida rahuprotsessi teemal, eelkõige 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Palestiinas[1] ja 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gazas[2],
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 22. juuli 2014. aasta ja 17. novembri 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini esitatud märkusi pärast välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta kohtumist,
– võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini 18. novembri 2014. aasta avaldust Har Nofi sünagoogi ründamise kohta ja 5. novembri 2014. aasta avaldust terrorirünnaku kohta Jeruusalemmas ning ELi kõrge esindaja pressiesindaja 10. novembri 2014. aasta avaldust viimaste arengute kohta Lähis-Idas,
– võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini esitatud märkusi pärast kohtumist Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga 7. novembril 2014,
– võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini 5. novembri 2014. aasta avaldust Iisraeli hiljutise asundusi puudutava teate kohta,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 20. novembri 2014. aasta avaldust pärast telefonivestlusi Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina riigi presidendi Mahmoud Abbasiga,
– võttes arvesse Rootsi valitsuse 30. oktoobri 2014. aasta teadet seoses Palestiina riigi ametliku tunnustamisega,
– võttes arvesse Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas 13. oktoobril 2014, Iirimaa Senatis 22. oktoobril 2014, Hispaania parlamendis 18. novembril 2014 ja Prantsuse Rahvuskogus 2. detsembril 2014 heaks kiidetud ettepanekuid, milles nõutakse oma vastava riigi valitsuselt Palestiina riigi tunnustamist,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 29. novembri 2012. aasta otsust anda Palestiinale mitteliikmest vaatlejariigi staatus,
– võttes arvesse Knesseti 8. detsembri 2014. aasta otsust viia Iisraelis 17. märtsil 2015. aastal läbi erakorralised valimised,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et õiglase ja kestva rahu saavutamine iisraellaste ja palestiinlaste ning laiemas mõttes araablaste ja iisraellaste vahel on olnud rahvusvahelise üldsuse, sh Euroopa Liidu peamiseks mureküsimuseks juba rohkem kui poole sajandi jooksul;
B. arvestades, et USA riigisekretäri John Kerry algatusele, mis kõigile pingutustele vaatamata ei andnud konkreetseid tulemusi, ja sõjale Gaza sektoris on järgnenud järjekordne ummikseis rahuprotsessis;
C. arvestades, et edusammude puudumine rahuprotsessis on loonud vaakumi, milles iisraellaste ja palestiinlaste vahelised pinged taas kasvavad ning see põhjustab süütute tsiviilisikute surma; arvestades, et 18. novembri 2014. aasta terrorirünnakus Har Nofi sünagoogile hukkus viis inimest ja mitmed said haavata; arvestades, et sellele rünnakule on viimastel nädalatel järgnenud teisi terrori- ja vägivallaakte;
D. arvestades, et 2012. aasta novembris andis ÜRO Peaassamblee Palestiinale mitteliikmest vaatlejariigi staatuse;
E. arvestades, et 30. oktoobril 2014 teatas Rootsi valitsus Palestiina riigi ametlikust tunnustamisest; arvestades, et Rootsi on esimene Palestiina riiki tunnustanud ELi liikmesriik; arvestades, et veel kaheksa liikmesriiki – Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia – on Palestiina riiki tunnustanud juba enne oma ühinemist Euroopa Liiduga;
F. arvestades, et 13. oktoobril 2014 kiideti Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas heaks ettepanek, milles väljendatakse seisukohta, et valitsus peaks Iisraeli riigi kõrval tunnustama ka Palestiina riiki, et aidata kaasa läbirääkimiste teel saavutatava kahe riigi lahenduse saavutamisele;
G. arvestades, et 22. oktoobril 2014 kiitis Iiri Senat heaks ettepaneku, milles kutsutakse valitsust üles ametlikult tunnustama Palestiina riiki ning tegema rahvusvahelisel tasandil kõik selleks, et aidata kaasa elujõulise kahe riigi lahenduse saavutamisele Iisraeli-Palestiina konfliktis;
H. arvestades, et 18. novembril 2014 kiitis Hispaania parlament heaks ettepaneku, milles nõutakse valitsuselt Palestiina riigi tunnustamist sellise osapoolte vahel läbiräägitava protsessi tulemusena, millega oleks tagatud mõlema poole jaoks rahu ja turvalisus, kodanike õiguste austamine ja piirkondlik stabiilsus;
I. arvestades, et 2. detsembril 2014 kiideti Prantsuse Rahvuskogus heaks ettepanek, milles kutsutakse valitsust üles tunnustama Palestiina riiki, eesmärgiga lahendada lõplikult Iisraeli-Palestiina konflikt kahe riigi lahenduse vaimus;
J. arvestades, et sarnaseid algatusi on tehtud mitmes teises Euroopa riigis, sh Belgias, Taanis, Portugalis ja Sloveenias;
K. arvestades, et Palestiina riigi tunnustamine kuulub liikmesriikide pädevusse;
L. arvestades, et oma 29. septembri 2011. aasta resolutsioonis toetas Euroopa Parlament palestiinlaste seaduslikku nõudmist olla ÜROs riigina esindatud, ning kutsus ka ELi liikmesriike üles selles küsimuses üksmeelsed olema;
M. arvestades, et oma 22. novembri 2012. aasta resolutsioonis toetas Euroopa Parlament Palestiina soovi saada ÜROs mitteliikmest vaatlejariigiks ning kutsus ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles saavutama selles osas kokkulepet;
N. arvestades, et Euroopa Liidul ei ole möödunud aastatel õnnestunud etendada märkimisväärset poliitilist rolli Iisraeli-Palestiina rahuprotsessi vahendajana; arvestades, et välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta kohtumisel otsustasid liikmesriikide välisministrid toetada uusi algatusi rahuprotsessi taaskäivitamiseks, tuginedes võimalusele luua piirkondlik koostööraamistik USA, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja oluliste araabia riikide, nagu Egiptuse, Jordaania ja Saudi Araabia osavõtul;
O. arvestades, et oma 17. novembri 2014. aasta kohtumise järeldustes kinnitas välisasjade nõukogu, et see, kuidas tulevikus arenevad ELi suhted nii Iisraeli kui ka Palestiinaga, sõltub ka mõlema tegevusest püsiva rahu tagamisel, mille aluseks on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus;
1. nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid tunnustaksid Palestiina riiki, milline akt kuulub nende riiklikku pädevusse, ja väljendab oma täielikku toetust kõrge esindaja ja asepresidendi Federica Mogherini jõupingutustele saavutada selles küsimuses ühine ELi lähenemisviis;
2. nõuab tungivalt, et ka Iisrael tunnustaks Palestiina riiki tingimusel, et sellisele tunnustamisele järgneb lõplikku staatust käsitlev kokkulepe iisraellaste ja palestiinlaste vahel;
3. väljendab sügavat muret iisraellaste ja palestiinlaste vaheliste pingete kasvamise pärast; mõistab karmilt hukka kõik terrori- ja vägivallaaktid süütute Iisraeli ja Palestiina kodanike vastu – sh rünnaku Har Nofi sünagoogi vastu 18. novembril 2014. aastal, milles hukkus viis inimest, ja korduvad vägivaldsed kokkupõrked Haram al-Sharifi / Templimäe piirkonnas – ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; hoiatab pühapaiku hõlmava vägivalla edasise eskaleerumisega kaasnevate ohtude eest, mis võivad muuta Iisraeli-Palestiina konflikti usukonfliktiks; nõuab pingelise olukorra leevendamist ja rõhutab taas, et ainus viis, kuidas saavutada õiglane ja kestev rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel, on kasutada mittevägivaldseid vahendeid; rõhutab, et igasugune vägivallaakt võib vaid õhutada ekstremismi mõlemal pool;
4. tervitab kõrge esindaja ja asepresidendi Federica Mogherini hiljutist visiiti Iisraeli ja Palestiinasse ning tema pühendumust osaleda proaktiivselt positiivses protsessis, mille eesmärk on lõhkuda iisraellaste ja palestiinlaste vahelise konflikti nõiaring ja luua poliitilised tingimused tõelise edu saavutamiseks rahuprotsessis; toetab välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta kohtumise järeldusi ja kõrge esindaja tehtud avaldusi;
5. rõhutab, et Palestiina riigi tunnustamine liikmesriikide poolt annab oma panuse rahukõneluste taasalustamisse iisraellaste ja palestiinlaste vahel, mis põhineb mõlemapoolsel tõsiseltvõetaval ja tõsisel osalemisel ja toob kaasa konkreetseid tulemusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;
6. rõhutab veel kord, et ei saa kahtluse alla seada Iisraeli õigust olemasolule turvalistes piirides ega ka palestiinlaste õigust enesemääramisele ja oma riigile; kinnitab taas oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm mõlema riigi pealinnana ning mille puhul Iisraeli riik ja tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ning elujõuline Palestiina riik – mis koosneb Gaza sektorist, Ida-Jeruusalemmast ja Läänekaldast – eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus; rõhutab, et kahe riigi lahendus põhineb mõlema riigi vastastikusel tunnustamisel ning mõlema riigi tunnustamisel laiema rahvusvahelise üldsuse poolt; tuletab seoses sellega meelde Araabia rahualgatuse olulisust;
7. kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust ja väljavaateid, pidades eelkõige silmas Iisraeli asunduste rajamise ja laiendamisega seotud tegevust Läänekaldal, sh Ida-Jeruusalemmas, ning jätkuvat palestiinlaste maade võõrandamist ja palestiinlaste vara hävitamist Iisraeli poolt;
8. on veendunud, et Euroopa Liit peaks endale võtma vastutuse saada tõeliseks poliitiliseks osalejaks ja vahendajaks Lähis-Ida rahuprotsessis, muu hulgas ulatusliku Euroopa strateegia ning Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamiskava kaudu, mida saaks tutvustada rahvusvahelisel rahukonverentsil, kus osaleksid mõlemad pooled ja kõik tähtsamad piirkondlikud ja rahvusvahelised osalejad;
9. nõuab jätkuvat ELi toetust ja abi Palestiina institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks; rõhutab seoses sellega veel kord Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse ja Gaza sektori administratsiooni autoriteedi kindlustamise ja Iisraeli blokaadi viivitamatu lõpetamise olulisust, tagades samas Iisraeli õiguspäraste julgeolekuhuvide kaitse; on veendunud, et missioonide EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS taaskäivitamine ja nende kohaldamisala võimalik laiendamine ja volituste pikendamine võiksid mainitud jõupingutusi märkimisväärselt hõlbustada;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse peaministrile ning Palestiina Seadusandlikule Nõukogule.
- [1] ELT C56E, 26.2.2013, lk 104.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0454.