RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Egiptuses
12.1.2015 - (2014/3017(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Victor Boștinaru, Richard Howitt, Afzal Khan, Josef Weidenholzer, Elena Valenciano, Ana Gomes, Neena Gill, Jeppe Kofod, Arne Lietz, Alessia Maria Mosca, Goffredo Maria Bettini, Brando Benifei, Michela Giuffrida, Miroslav Poche, Tonino Picula, Alessandra Moretti, Liisa Jaakonsaari, Nicola Caputo, Marlene Mizzi, Sorin Moisă, Ricardo Serrão Santos, Andrejs Mamikins, Pier Antonio Panzeri, Tanja Fajon, Javi López, Victor Negrescu, Zigmantas Balčytis, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0012/2015
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eelkõige 14. juuli 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses[1],
– võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse Egiptuse presidendivalimisi jälginud ELi vaatlusmissiooni 29. mai 2014. aasta esialgset avaldust,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 23. juuni 2014. aasta avaldusi mitme ajakirjaniku vanglakaristuse ja Moslemi Vennaskonna mitmele liikmele ning toetajale määratud surmanuhtluse kinnitamise kohta,
– võttes arvesse ELi–Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida täiendati 2007. aastal tegevuskavaga, ning komisjoni 20. märtsi 2013. aasta eduaruannet selle rakendamise kohta,
– võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, mis võeti vastu 14.–15. jaanuaril 2014 toimunud rahvahääletusel, eriti selle artikleid 65, 70, 73, 75 ja 155,
– võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et sõna- ja kogunemisvabadus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna asendamatud alustalad; arvestades, et ajakirjandus- ja meediavabadus on demokraatia ja avatud ühiskonna elutähtsad osad; arvestades, et 2014. aastal vastu võetud Egiptuse põhiseaduses on sätestatud põhivabadused, sh sõna- ja kogunemisvabadus;
B. arvestades, et pärast 2013. aasta juuli sõjaväelist riigipööret on põhivabaduste ja inimõiguste rikkumine, sh poliitiliste vastaste, rahumeelsete meeleavaldajate, ajakirjanike, blogipidajate, ametiühingutegelaste, kodanikuühiskonna aktivistide ja vähemuste vastane vägivald, kihutustegevus, vihakõned, ahistamine, hirmutamine, tsenseerimine ja vahistamised ametivõimude ning julgeolekujõudude ja -teenistuste ning muude rühmituste poolt, võtnud Egiptuses ärevakstegevad mõõtmed;
C. arvestades, et kuna riigil puutub parlament, on president Abdel Fattah al-Sisi valitsus võtnud vastu mitu repressiivset seadust, nagu 2014. aasta presidendi dekreet – seadus 136 – millega kogu avalik kinnisomand tunnistati sõjaväerajatisteks ja mille kõige otsesem tagajärg on see, et kõikide selle omandi piires sooritatud kuritegude üle võib õigust mõista sõjaväekohus ja teha seda tagasiulatuvalt;
D. arvestades, et alates 2013. aasta juulist on julgeolekujõudude ülemäärase ja meelevaldse jõu kasutamise tagajärjel surnud hinnanguliselt 1400 meeleavaldajat; arvestades, et 14. augustil 2013 sai Morsit toetanud protestilaagrite vägivaldse laialiajamise käigus Raba’a al-Adawiya ja Nahda väljakutel surma ligikaudu 1000 meeleavaldajat; arvestades, et mitte ühtegi julgeolekuametnikku ei ole viimase aasta jooksul selliste tegude või muul moel meeleavaldajate vastu jõu kuritarvitamise eest vastutusele võetud;
E. arvestades, et sõjaväeprokuratuur on algatanud seaduse 136 alusel uurimise rohkem kui 800 tsiviilisiku suhtes; arvestades, et seaduse tagasiulatuv kohaldamine on vastuolus Egiptuse põhiseaduse artikliga 95, milles sätestatakse, et karistusi võib määrata ainult tegude eest, mis on toime pandud pärast karistust ette nägeva seaduse jõustumise kuupäeva; arvestades, et Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste komisjon on öelnud tõlgendades inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, millega Egiptus on ühinenud, et sõjaväekohtutel ei tohiks mingil tingimusel olla kohtulikku võimu tsiviilisikute üle; arvestades, et Egiptuse põhiseaduse artiklis 93 sätestatakse, et rahvusvahelistel inimõigusi käsitlevatel kokkulepetel ja konventsioonidel, millega Egiptus on ühinenud, on seaduse jõud; arvestades, et seetõttu on president al-Sisi 2014. aasta oktoobri dekreet – seadus 136 – põhiseaduse vastane;
F. arvestades, et Egiptuse kõrgeimaks kohtuks olev kassatsioonikohus leidis, et al-Jazeera ajakirjanike Mohammed Fahmy, Peter Greste ja Baher Mohamedi kohtuprotsessis esines menetluslikke puudusi; arvestades, et sellele vaatamata toimub kolme ajakirjaniku üle uus kohtuprotsess ja loobutud pole neile esitatud „uudiste võltsimise” ja „Moslemi Vennaskonnaga koostöö tegemise” süüdistustest;
G. arvestades, et Egiptuse kriminaalkohus mõistis 2014. aasta 2. detsembril 188-le süüdistatavale esialgselt karistuseks surmanuhtluse, mis oli juba kolmas taoline massiline süüdimõistmine 2014. aastal; arvestades, et sellised kollektiivsed kohtuprotsessid on olnud peamiselt suunatud Egiptuse suurima opositsiooniliikumise Moslemi Vennaskonna – mille ametivõimud kuulutasid 2013. aasta detsembris terrorirühmituseks – liikmete vastu; arvestades, et esmaste inimõiguste rikkumised jätkuvad ning kümned tuhanded Moslemi Vennaskonna arvatavad liikmed ja toetajad on meelevaldselt vahistatud; arvestades, et kohtumenetlustes rikutakse nõuetekohase menetluse kõige põhilisemaid nõudeid ja inimesi hoitakse kinni süüdistust esitamata, siia kuulub ka kukutatud presidendi Mohammad Morsi nõuniku Abdel Meguid Mashaly juhtum;
H. arvestades, et 2011. aastal valitud parlamendi 167 alam- ja ülemkoja liiget on praegu vahi all;
I. arvestades, et need hiljutised kohtumenetlused seavad kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse tagamise võime tõsise kahtluse alla; arvestades, et eriti need surmanuhtluse otsused võivad õõnestada Egiptuse pikaajalise stabiilsuse väljavaadet;
J. arvestades, et Egiptuses tegutsevatele vabaühendustele ja poliitilistele ühendustele kehtivad ranged piirangud viivad kodanikuühiskonna täieliku hääbumiseni;
K. arvestades, et president al-Sisi valitsus on korduvalt rikkunud oma enda tegevuskava demokraatia taastamiseks, eeskätt ei ole täidetud lubadust korraldada vabad ja õiglased parlamendivalimised kuue kuu jooksul pärast põhiseaduse heakskiitmist 15. jaanuari 2014. aasta rahvahääletusel;
L. arvestades, et Liibüas rööviti kahe eraldi vahejuhtumi käigus 20 Egiptuse kodanikku, kes kõik on kopti kristlased; arvestades, et Liibüa hõimujuht ütles, et neist 13 vabastati, kuid Egiptuse välisministeerium on need teated tagasi lükanud; arvestades, et need vahejuhtumid toonitavad Egiptuse ebastabiilset geopoliitilist keskkonda ja terrorismiohu teravust, mis tuleneb muu hulgas Liibüa lagunemisest;
M. arvestades, et riigi mahitusel toimuv esmaste inimõiguste rikkumine Egiptuses, eriti Siinai poolsaarel, võimendab terrorismiohtu, kuna aitab kaasa terroristlikule Islamiriigile lojaalsete äärmusorganisatsioonide esilekerkimisele;
N. arvestades, et 7. detsembril 2014 vahistati ühes Kairo saunas „liiderliku tegevuse” eest suur rühm mehi; arvestades, et sellele järgnenud nende meeste tahtlik avalik alandamine meedias on näide selle kohta, kuidas valitsus surub Egiptuse lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste (LGBT) kogukonda järjest jõulisemalt alla;
O. arvestades, et kooskõlas muudetud Euroopa naabruspoliitikaga ning eelkõige põhimõttega „rohkema eest rohkem” peaks ELi ja Egiptuse suhete tasand ja ulatus põhinema stiimulitel ning sõltuma seepärast kõnealuse riigi edusammudest demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas;
1. väljendab sügavat nördimust selle üle, et alates sõjaväelisest riigipöördest 2013. aasta juulis on Egiptuse võimud järelejätmatult rünnanud inimõigusi, eelkõige sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, poliitilist pluralismi ja õigusriiki, mis olid peamised eesmärgid, mille poole Egiptuse rahvas püüdles, kui Hosni Mubarak 2011. aasta veebruaris edukalt kukuti;
2. kutsub Egiptuse ametivõime üles vabastama koheselt ja tingimusteta kõik isikud, keda peetakse kinni pelgalt sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamise eest, sh inimõiguste kaitsjad Yara Salam ja Sanaa Ahmed Seif; kutsub Egiptuse ametivõime üles tühistama 6. aprilli noorteliikumisele kehtestatud keeld ja organisatsiooni aktivistidele mõistetud karistused ning lõpetama peamise opositsioonilise organisatsiooni Moslemi Vennaskonna määratlemine terrorirühmitusena; kordab, et ainult arvamuste ja elustiilide mitmekesisust austava tõeliselt pluralistliku ühiskonna ülesehitamine võib tagada Egiptuse pikaajalise stabiilsuse ja julgeoleku;
3. kutsub Egiptuse ametivõime üles tühistama surmanuhtluse määramise otsused, mis tehti süüdistatavate õiguste austamist ette nägeva nõuetekohase menetluseta, tühistama represseerivad ja põhiseaduse vastased seadused, millega piiratakse rängalt esmaseid inimõigusi ja vabadusi, eelkõige presidendi dekreet – seadus 136; kutsub üles tühistama kõik alates 2013. aasta juulist sõjavähekohtute poolt tsiviilisikute suhtes tehtud otsused; nõuab 2011. aastal valitud parlamendi praegu vahi all viibiva 167 liikme vabastamist;
4. võtab teadmiseks kassatsioonikohtu otsuse, et al-Jazeera ajakirjanike Mohammed Fahmy, Peter Greste ja Baher Mohamedi kohtuasjad tuleb uuesti läbi vaadata; märgib siiski, et see otsus põhineb pelgalt menetluslikel kaalutlustel ja kõik kolm ajakirjanikku tuleks koheselt ning tingimusteta vabastada ning neile esitatud „uudiste võltsimise” ja „Moslemi Vennaskonnaga koostöö tegemise” süüdistustest tuleks loobuda;
5. on hämmastunud, et Egiptuse kriminaalõigussüsteem on minetanud sõltumatuse ja erapooletuse ning sellest on saanud valitsuse repressioonivahend; toonitab võimude lahususe kui demokraatia aluspõhimõtte tähtsust ning teeb ettepaneku reformida kohtuvõimu käsitlev seadus, et tagada tegelik võimude lahusus, mis viiks sõltumatu ja erapooletu kohtumõistmiseni;
6. palub pädevatel Egiptuse ametivõimudel tunnistada meeleavalduste seadus kehtetuks või seda muuta ning vaadata läbi sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi esitatud vabaühenduste seaduse eelnõu, lähtudes Egiptuse põhiseaduse artiklitest 65, 73 ja 75, rahvusvahelistest standarditest ja riigi võetud rahvusvahelistest kohustustest, ning tagada, et kõik riigis kehtivad ja tulevikus vastuvõetavad õigusaktid vastaksid põhiseadusele ning eelnimetatud standarditele ja kohustustele;
7. mõistab teravalt hukka poliitiliste vastaste, meeleavaldajate, ajakirjanike, blogipidajate, ametiühingutegelaste, naiste õiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna aktivistide ja vähemuste vastu suunatud kogu vägivalla, kihutustegevuse, vihakõned, ahistamise, hirmutamise ning tsenseerimise ametivõimude, julgeolekujõudude ja -teenistuste ning muude Egiptuses olevate rühmituste poolt ning nõuab sellise tegevuse kohest lõpetamist; tuletab Egiptuse valitsusele meelde tema kohustust tagada kõigi kodanike julgeolek ja ohutus nende poliitilistest vaadetest, kuuluvusest või usutunnistusest olenemata ning tagada, et kogunemis-, ühinemis-, sõna- ja ajakirjandusvabadust saaks riigis kasutada meelevaldsete piirangute ja tsenseerimiseta; kutsub Egiptuse ametivõime üles dialoogile ja vägivalla mittekasutamisele ning kaasavale valitsemisele;
8. toonitab, et inimõiguste kuritarvitusi tuleb koheselt erapooletult ja sõltumatult uurida ning tagada nende rikkumiste eest vastutavate isikute vastutuselevõtmine; kutsub nõukogu üles kaaluma suunatud sanktsioonide rakendamist isikute suhtes, kelle kohta on teada, et nad on seotud ränkade inimõiguste rikkumistega;
9. väljendab tõsist kahtlust hiljemalt 2015. aasta märtsi kavandatud parlamendivalimiste õigluse, kaasavuse ja usaldusväärsuse üle, arvestades jätkuvaid esmaste inimõiguste ja vabaduste rikkumisi ning muudetud valimisraamistikku, mis ei taga piisavalt pluralistlikku ja esinduslikku valimisprotsessi; teeb ettepaneku, et juhul kui EL saab kutse neid valimisi jälgida, siis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võtaks ühendust Euroopa Parlamendiga ühise hinnangu andmiseks ELi vaatlusmissiooni soovitatavuse ja võimalikkuse kohta praeguses olukorras, kus puuduvad põhilised tagatised selle kohta, et valimised tulevad vabad ja õiglased;
10. nõuab tungivalt, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, nõukogu ning komisjon arendaksid Egiptuse suunal poliitikat põhimõtte „rohkem rohkema vastu” ja „vähem vähema vastu” kohaselt, seades Egiptuse valitsusele antava täiendava abi, sealhulgas finantsabi tingimuseks konkreetsete eesmärkide saavutamise inimõiguste valdkonnas;
11. nõuab, et kogu ELis keelataks Egiptusesse eksportida sekkumis- ja jälitustehnikat, mida võidakse kasutada kodanike järele luuramiseks ja nende represseerimiseks, ning kooskõlas Wassenaari kokkuleppega turvaseadmete eksport ja sõjaline abi, mida võidakse kasutada rahumeelsete meeleavalduste mahasurumiseks;
12. väljendab täielikku solidaarsust Egiptuse rahvaga võitluses terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu; tunnustab Egiptuse juhtivat rolli võitluses terrorismiga ja Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika riikide, eriti Liibüa läbikukkumise tagajärgi; nõuab kõigi röövitud ja praegu Liibüas kinni peetavate Egiptuse kodanike kohest ning tingimusteta vabastamist; hoiatab samas, et riigi mahitusel toimuv inimõiguste rikkumine, eriti Siinai poolsaarel, võimendab terrorismiohtu, kuna lähendab rahulolematuid ja neid, kellele on liiga tehtud, terroriorganisatsioonidele, millest mõned on kuulutanud, et on lojaalsed terroristlikule Islamiriigile;
13. avaldab heameelt Egiptuse aktiivse osalemise üle rahuvahenduses Iisraeli ja Palestiina rühmituste vahel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et selline vahendustegevus saab saavutada täieliku potentsiaali ainult siis, kui Egiptusest endast saab riik, kus austatakse esmaseid inimõigusi ja vabadusi ega diskrimineerita rahumeelseid poliitilisi jõudusid; tunneb muret ka selle üle, et puhvertsoon, mida Egiptus Gaza sektoris laiendab, selleks et võidelda relvade salakaubaveo vastu, võib avaldada soovitule vastupidist mõju, kuna toob kaasa majade ulatusliku lammutamise ja perekondade väljaajamise Rafah’st;
14. nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud lõpetaksid LGBT inimeste kriminaaliseerimise nn liiderlikkuse seaduse alusel selle eest, et nad väljendavad oma seksuaalset sättumust ja kasutavad kogunemisõigust, ning vabastaksid kõik selle seaduse alusel vahistatud ja vangistatud LGBT inimesed; nõuab tungivalt, et Egiptuse valitsus võtaks vastu riiklikud strateegiad naiste ning LGBT inimeste vastase vägivalla vastu võitlemiseks ning likvideeriks kõik diskrimineerimise vormid, tagades naiste ning LGBT inimeste õiguste eest võitlevate rühmade ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide tulemusliku kaasamise ja nendega konsulteerimise;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Egiptuse Araabia Vabariigi presidendile ja ajutisele valitsusele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0007.