Resolutsiooni ettepanek - B8-0018/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0018/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ukrainas

12.1.2015 - (2014/2965(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Rebecca Harms, Ulrike Lunacek, Tamás Meszerics, Heidi Hautala, Benedek Jávor, Yannick Jadot, Peter Eriksson, Ernest Maragall, Helga Trüpel, Davor Škrlec, Igor Šoltes fraktsiooni Verts/ALE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0008/2015

Menetlus : 2014/2965(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0018/2015
Esitatud tekstid :
B8-0018/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0018/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ukrainas

(2014/2965(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1], 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse[2], 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta[3], 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni Ukraina kohta[4] ja 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Ukraina olukorra ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta[5],

–       võttes arvesse, et 27. juunil 2014. aastal allkirjastati ELi-Ukraina assotsieerimisleping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, ning võttes arvesse lepingu üheaegset ratifitseerimist Euroopa Parlamendi ja Ülemraada poolt 16. septembril 2014. aastal,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 3. märtsi 2014. aasta erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta ning välisasjade nõukogu 17. märtsi 2014. aasta, 14. aprilli 2014. aasta, 12. mai 2014. aasta, 23. juuni 2014. aasta, 15. augusti 2014. aasta ja 17. novembri 2014. aasta kohtumiste järeldusi,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta ja 27. mai 2014. aasta kohtumisel tehtud riigipeade ja valitsusjuhtide avaldust Ukraina kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. märtsi 2014. aasta, 27. juuni 2014. aasta, 16. juuli 2014. aasta, 30. augusti 2014. aasta ja 18. detsembri 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Kiievi Maidani väljakul toimus 30. novembril 2014. aastal miiting „Mäletamise öö”, millega tähistati aasta möödumist päevast, mil märulipolitsei Berkut ajas jõhkralt laiali üliõpilased, kes avaldasid meelt Ukraina Euroopaga integreerumise toetuseks ja toonase valitsuse otsuse vastu ELi-Ukraina assotsieerimislepingule mitte alla kirjutada; arvestades, et tudengimeeleavaldused vallandasid Ukrainas ulatusliku rahvaliikumise põhjalike ja radikaalsete demokraatlike reformide toetuseks, mis viis president Janukovõtši kukutamiseni;

B.     arvestades, et 26. oktoobril 2014. aastal toimunud ennetähtaegsed üldvalimised kulgesid rahumeelselt ja korrakohaselt, hoolimata riigi idapiirkondades jätkuvast konfliktist ja Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt; arvestades, et üle poole uue Ülemraada liikmetest on uued ja paljud neist on valitud Euromaidani liikumise otsesel mõjul; arvestades, et uus parlament ja valitsus peavad täitma lubadused, mis anti vastuseks Ukraina rahva püüdlustele, kes avaldasid kuude kaupa rahumeelset vastupanu endise valitsuse survele ja vägivaldsetele repressioonidele;

C.     arvestades, et 2. detsembril hääletas Ülemraada uue valitsuse moodustamise poolt, keda toetab viie partei koalitsioon „Euroopa Ukraina”;

D.     arvestades, et kolmepoolse kontaktrühma poolt 5. septembril 2014. aastal Kiievis saavutatud Ida-Ukraina vaherahulepingut, millele järgnes 19. septembril memorandum 12-punktilise rahuplaani rakendamise kohta, on peamiselt Vene-meelsete relvarühmituste poolt pidevalt rikutud, mistõttu kriis on muutunud väiksema intensiivsusega konfliktiks, millest ähvardab aegamisi kujuneda külmutatud konflikt; arvestades, et tänu president Porošenko algatusele, millega ta kutsus üles kehtestama nn vaikuse režiimi, on rikkumiste arv alates 2014. aasta 9. detsembrist järsult vähenenud; arvestades, et memorandumi peamisi punkte, eelkõige kontaktjoone tähistamine, raskerelvastuse viimine mõlemal poolel kaugemale kui 15 km ja Ukraina-Venemaa piiri kontrollimine OSCE erakorralise vaatlusmissiooni poolt, ei ole rakendatud; arvestades, et 24. detsembril 2014. aastal Minskis toimunud uuel läbirääkimistevoorul ei saavutatud muid konkreetseid tulemusi peale täiendava pantvangide vahetamise;

E.     arvestades, et Venemaa on suurendanud separatistlike relvarühmituste sõjalist ja logistilist toetamist, varustades neid pidevalt relvade, laskemoona, soomukite ja varustuse, palgasõdurite ning tunnusmärkideta sõduritega, vaatamata ELi üleskutsetele teha kõik võimalik olukorra leevendamiseks; arvestades, et kriisi algusest peale on Venemaa Föderatsioon koondanud Ida-Ukraina aladele massiliselt vägesid ja sõjatehnikat; arvestades, et usaldusväärsete allikate teatel on Ukraina territooriumile viidud 6000–8000 Vene sõdurit;

F.     arvestades, et konflikti kestel on hukkunud üle 4500 inimese, neist 1300 pärast vaherahulepingule allakirjutamist; arvestades, et olukord konfliktipiirkonnas on äärmiselt murettekitav nii humanitaar- kui ka tervishoiuseisukohast; arvestades, et üle miljoni inimese on konfliktitsoonist lahkunud, et otsida varjupaika Vene Föderatsiooni territooriumil ning Ukraina muudes piirkondades, mida vaenutegevus ei puuduta;

G.     arvestades, et 30. oktoobril õnnestus ELil vahendusel sõlmida kokkulepe gaasi tarnimiseks Venemaalt Ukrainasse talveperioodil, mis kestab kuni 2015. aasta märtsi lõpuni; arvestades, et sellest kokkuleppest hoolimata valitseb Ukrainas pidev energiapuudus, mõnes piirkonnas on iga päev elektrikatkestusi ja osa koole on külma tõttu suletud;

H.     arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja Amnesty Internationali hiljutistes teadetes süüdistatakse mõlemaid konfliktipooli inimõiguste rikkumises ja loetletakse piirkonnas toimepandud kuritegusid, nagu inimröövid, piinamised, kohtuvälised tapmised, tihedalt asustatud linnapiirkondade ründamine raskerelvastusega ja kobarpommide kasutamine; arvestades, et Ukraina ametiasutustel on võimalus ja kohustus neid inimõiguste rikkumisi uurida ja toimepanijatele süüdistused esitada, kuid see ei ole võimalik Venemaa toetatud relvarühmituste kontrolli all olevatel aladel, kus kohtud ei tööta ja õigusriigi põhimõtted ei kehti;

I.      arvestades, et 5. detsembril möödus 20 aastat Budapesti memorandumi allkirjastamisest; arvestades, et Ukraina on täitnud kõiki memorandumi sätteid ja aktiivselt tegutsenud tuumadesarmeerimise ning relvastuse leviku tõkestamise vallas, erinevalt Venemaa Föderatsioonist, kes on oma kohustusi rikkunud, okupeerides osa Ukraina territooriumist (Krimmi ja Sevastoopoli) ning alustades sõjalist agressiooni Ukraina idaosas; arvestades, et sellega on loodud ohtlik pretsedent, sest riik, kes oli taganud Ukraina julgeoleku vastuseks Ukraina loobumisele tuumarelvade omamisest, rikkus jõhkralt Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ning tegutses vastuolus üldise ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelvastuse leviku tõkestamise ideega, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsetel lepingutel; arvestades, et Venemaa keeldub endiselt Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut rakendamast;

J.      arvestades, et pärast seda, kui EL kehtestas 12. septembril 2014. aastal Venemaa vastu uued sanktsioonid, millega veelgi piiratakse Vene pankade, energia- ja kaitsetööstusettevõtete pääsu liidu kapitaliturule, kiitsid ELi suursaadikud 27. novembril 2014. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel heaks täiendavad sanktsioonid Ida-Ukraina separatistide vastu, millega kehtestati viisakeeld ja varade külmutamine veel 13 isiku suhtes ning külmutati veel viie ettevõtte varad;

K.     arvestades, et OSCE hiljutise raporti kohaselt on Ukrainas alates 2013. aasta novembrist rünnatud vähemalt 170 ajakirjanikku ja tapetud seitse ajakirjanikku ning röövitud või vahistatud umbes 80 meediatöötajat, kellest kaks on endiselt vahi all; arvestades, et 30 toimetuse, sealhulgas telekanalite vastu pandi toime vandalismiaktid; arvestades, et Ukraina sõjaväelane Nadja Savtšenko, režissöör Oleg Sentsov ja mitu muud Ukraina kodanikku on endiselt Venemaal poliitvangistuses, millega rikutakse rahvusvahelist õigust;

L.     arvestades, et Transparency Internationali hiljuti avaldatud 2014. aasta korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt kuulub Ukraina endiselt äärmiselt korrumpeerunud riikide hulka; arvestades, et selle organisatsiooni hinnangul on hiljuti vastu võetud korruptsioonivastaste seadustega pandud alles alus muudatuste tegemiseks; arvestades, et Ukraina asend selles indeksis näitab veel kord, kui tungiv on vajadus Ukrainas tõhusalt korruptsiooni vastu võidelda;

M.    arvestades, et embargo mitmesuguste põllumajandustoodete impordi vastu EList ja teistest riikidest, mille Vene peaminister 6. augustil 2014. aastal kehtestas, avaldab tõsist mõju mitmetele põllumajandusharudele ja riikidele, kes põllumajandustoodangut Venemaale müüvad;

N.     arvestades, et välisasjade nõukogu kinnitas 27. juunil 2014. aastal komisjoni analüüsi selle kohta, et Ukraina on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava esimese etapi kõik kriteeriumid ja liikunud edasi protsessi teise etappi;

1.      tervitab 26. oktoobri 2014. aasta üldvalimistele antud positiivset hinnangut, vaatamata mõnedele menetluslikele probleemidele, ning uue Ülemraada tööleasumist; ootab sellega seoses, et uus valitsus ja parlament täidaksid oma lubadusi ja teostaksid vajalikud poliitilised, haldus- ning majandusreformid Euroopaga integreerumiseks, kooskõlas Euromaidani liikumise eesmärkidega;

2.      kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema kõik neist oleneva, et aidata Ukrainal need reformid heaks kiita ja eelkõige ellu viia, et ette valmistada ELi-Ukraina assotsieerimislepingu täielikku rakendamist; tervitab sellega seoses Euroopa Liidu nõuandemissiooni (EUAM) käivitamist, mille ülesandeks on tegelda tsiviiljulgeoleku sektori reformiga ja moodustada tugirühm, mis oleks keskne teabepunkt ja struktuur ülevaate ning suuniste saamiseks komisjoni töös Ukraina toetamisel ning parandaks kooskõlastamist teiste abiandjate ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega;

3.      nõuab, et komisjon võtaks arvesse Ukraina ametiasutuste taotlust kolmanda makromajandusliku finantsabi programmi kohta, mis hõlmab abisumma ja tingimuste teatavakstegemist riikliku poliitika valdkonnas pärast teise toetussumma väljamaksmist teise programmi raames; rõhutab, et ELi finantsabi peab sõltuma rangetest tingimustest korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

4.      väljendab muret uue valitsuse otsuse pärast asutada teabepoliitika ministeerium ja nõuab avatud ning läbipaistvat arutelu selle põhjuste selgitamiseks ja piisavate ning tulemuslike meetmete vastuvõtmiseks Venemaa tugevneva propaganda vastu; on seisukohal, et propaganda vastu ei saa kunagi võidelda propaganda abil, vaid Ukraina vajab kiiresti meediasektori reformi, et luua avalik, kuid mitte riigi kontrollitav ringhäälingusüsteem ja erameediakanalite läbipaistev kontroll; hoiatab massimeedia riikliku tsenseerimise ohu eest;

5.      mõistab hukka peamiselt Venemaa toetatud separatistide pidevad vaherahurikkumised ja kutsub kõiki konfliktiosalisi vaherahu täielikult ja heas usus rakendama, et oleks võimalik alustada tõelist rahuprotsessi ja kogu rahvast kaasavat dialoogi; samuti kutsub kõiki osalisi üles läbirääkimisi jätkama, et lahendada kõik lahendamata küsimused, pidades eelkõige silmas Luganski ja Donetski piirkondade või nende ühe osa staatust ühtses Ukraina riigis;

6.      taunib seadusvastaste „presidendi- ja parlamendivalimiste” korraldamist nn Donetski rahvavabariigis ja Luganski rahvavabariigis 2. novembril 2014. aastal, samuti asjaolu, et Venemaa „tunnustas” neid valimisi, seades nõnda kahtluse alla Minski kokkuleppe;

7.      kordab oma toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele puutumatusele ning rõhutab, et ainult kriisile tõelise poliitilise lahenduse leidmine võib teha võimalikuks konfliktiosaliste täieliku leppimise ja tugevdada riigi ühtsust;

8.      kahetseb, et OSCE erakorralisel vaatlusmissioonil napib endiselt personali ja seetõttu ei saa see tulemuslikult tegutseda; rõhutab, et kõnealune missioon aitab Ukraina kriisi lahendamisele otsustavalt kaasa, sest OSCE-l on kogemusi relvakonfliktide ja kriiside lahendamisel ning nii Venemaa Föderatsioon kui ka Ukraina on OSCE liikmed; kutsub ELi liikmesriike, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning Euroopa Komisjoni üles andma oma parimat, et tugevdada ja suurendada OSCE erakorralist vaatlusmissiooni Ukrainas nii personali kui ka logistika ja varustuse poolest; rõhutab vajadust paigutada OSCE vaatlejad viivitamata neisse Ukraina-Vene piirilõikudesse, mis on separatistide kontrolli all;

9.      palub, et komisjon alustaks ettevalmistusi Donbassi abiandjate konverentsi korraldamiseks ja väljendab heameelt võimaluse üle, et Euroopa Investeerimispank võib eraldada piirkonna taastamiseks 200 miljonit eurot; rõõmustab ka ELi otsuse üle eraldada 55 miljonit eurot, et rahastada uut programmi „Ukraina piirkondliku poliitika toetuseks”, millega toetatakse riigi piirkondliku arengustrateegia 2020 rakendamist, mille valitsus 6. augustil 2014. aastal heaks kiitis ja millega soovitakse tagada piirkondade ja kohalike omavalitsuste stabiilne ning prognoositav rahastamine, tugevdada kohalike omavalitsuste rahanduslikku autonoomiat, suurendada piirkondade konkurentsivõimet ja parandada territoriaalset sotsiaalmajanduslikku ühtsust;

10.    kutsub Moskvat üles lõpetama olukorra teravdamist, peatades viivitamata relvade, palgasõdurite ja sõdurite sissetoomise separatistlike relvarühmituste toetuseks ning sulgedes 400 km pikkuse piirilõigu, mis praegu ei ole Ukraina piirivalve kontrolli all; rõhutab, et viis, kuidas Moskva on rikkunud Budapesti lepingut, mida 1990. aastatel peeti oluliseks panuseks ülemaailmsesse tuumadesarmeerimisse ja tuumarelva leviku tõkestamisse, vähendab oluliselt muude riikide valmidust tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga liituda ja 2015. aastal toimuva lepingu läbivaatamiskonverentsi eel rangelt täita tuumarelva leviku tõkestamisega seotud kohustusi;

11.    rõhutab, et Venemaa vastutab inimõiguste olukorra halvenemise eest seadusvastaselt annekteeritud Krimmis; väljendab tõsist muret seoses asjaoluga, et piirkonnast on lahkunud 18 000 inimest, kellest pooled on Krimmi tatarlased; kutsub Vene võime üles lõpetama Krimmi militariseerimist ja avaldab kindlat vastuseisu Venemaa kavatsusele paigaldada Ukraina okupeeritud aladele tuumarelvastus, nagu teatas Vene välisminister; kordab üleskutset, et Venemaa viivitamata vabastaks Ukraina poliitvangid, nende seas Nadja Savtšenko ja, kes hiljuti oma eemalviibimisele vaatamata Ülemraada liikmeks valiti, ning režissöör Oleg Sentsovi;

12.    tervitab Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) otsust keelata Krimmi klubidel alates 2015. aasta 1. jaanuarist Venemaa Jalgpalliliidu turniiridel osalemine ning keelata Venemaa Jalgpalliliidul korraldada jalgpallimatše Krimmi territooriumil ilma UEFA ja Ukraina Jalgpalliliidu loata; on seisukohal, et FIFA peaks peatama 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Venemaal korraldamise ettevalmistused niikauaks, kuni jätkub agressioon Ukraina vastu;

13.    kutsub üles jätkama praegusi sanktsioone ja nõuab, et komisjon leiaks võimaluse suurendada liikmesriikide solidaarsust juhul, kui kriis Venemaaga jätkub; nõuab tungivalt, et ELi riigipead ja valitsusjuhid kasutaksid täiel määral ELi tugevaid mittesõjalisi vahendeid, et relvarahu ei muudaks Ida-Ukrainat järjekordseks külmutatud konfliktipiirkonnaks, ja hoiaksid Venemaad surve all seni, kuni ei ilmne olulisi ja pöördumatuid paranemise märke;

14.    taunib teravalt Donbassi okupeeritud alade elanikele sotsiaaltoetusteks sularaha vedanud 20 soomuki röövimist venemeelsete relvarühmituste poolt ja kahetseb president Porošenko otsust lõpetada sotsiaalmaksed neile Ukraina kodanikele, kes konflikti tõttu on suurtes raskustes; kutsub Ukraina ametiasutusi üles leidma võimalusi nende kodanike pensioni- ja toetusmaksete jätkamiseks;

15.    kutsub ühtlasi üles suurendama ja tõhustama humanitaarabi sisepõgenikele, pidades eelkõige silmas lapsi ja eakaid inimesi, ning võimaldama Punase Risti täielikku ja takistusteta juurdepääsu konfliktialadele; on seisukohal, et pensionide turvalist kättetoimetamist Donetski ja Luganski piirkonnas võiks korraldada Punase Risti ja OSCE abiga, et pensioniraha jõuaks nendeni, kellel Ukraina kodanikena on sellele õigus;

16.    kordab oma seisukohta, et humanitaarabi peaksid konfliktipiirkondadesse toimetama rahvusvahelised organisatsioonid, et vältida abi poliitilist ärakasutamist ja kuritarvitamist; nõuab, et Venemaa lõpetaks nn valged konvoid ja toetaks Rahvusvahelist Punast Risti, et see võtaks kohe üle kogu humanitaartegevuse Ida-Ukrainas ja Luganski ning Donetski territooriumil; on veendunud, et see on ainus viis humanitaarkatastroofi vältida;

17.    väljendab heameelt Prantsusmaa valitsuse keeldumise üle Venemaale esimese Mistrali klassi kopterikandja tarnimisest; nõuab, et Prantsuse valitsus selle lepingu lõplikult tühistaks; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik otsekohe tühistaks kõik kehtivad litsentsid relvade eksportimiseks Venemaale ja samuti nõuab, et kõik ELi liikmesriigid ametlikult kinnitaksid liidu relvaembargot Venemaa vastu, keelates mitte ainult tulevase relvaekspordi, vaid tühistades ka kõik praegused lepingud ja litsentsid;

18.    märgib, et mõned ELi liikmesriigid on toimetanud Ukraina relvajõududele mittesurmavat sõjavarustust; toetab mittesurmava varustuse, nagu kaitsevestide, sidevahendite, mobiilsete välihospidalide ja meditsiinivahendite, näiteks esmaabikomplektide, samuti tehnilise abi (nt diiselmootorite) eksporti; peab sellise mittesurmava varustuse eksporti seaduspäraseks ja moraalselt õigustatuks, sest see toetab Ukraina enesekaitseõigust;

19.    juhib tähelepanu inimõigusorganisatsioonide Amnesty International ja Human Rights Watch teadetele inimõigusrikkumiste kohta konfliktipiirkondades ja mõistab kindlalt hukka inimröövid, metsikud peksmised, piinamised, mõrvad, kohtuotsuseta hukkamised ning muud rasked inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumised, mida peamiselt relvastatud separatistid ja mõnel juhul ka valitsusväed on viimase kolme kuu jooksul toime pannud aktivistide, meeleavaldajate ja ajakirjanike ning paljude teiste kodanike vastu, kes ei ole Ida-Ukraina konfliktis aktiivselt osalenud; tervitab Ukraina ametiasutuste algatatud sisejuurdlust kobarpommide väidetava kasutamise asjus ning ootab õigeaegseid ja täpseid tulemusi; kutsub Ukraina valitsust üles kõiki vabatahtlike üksusi täielikult kontrollima; palub Ukraina valitsusel ja ametiasutustel jätkata kõigi inimsusvastaste kuritegude uurimist ja nende toimepanijatele süüdistused esitada; muretseb tõsiselt selle pärast, et uue sõjapealike rühma kontrollitud aladel ei kehti õigusriigi põhimõtted ja kasutatakse isegi surmanuhtlust;

20.    nõuab tungivalt, et Ukraina võimud alustaksid avatud, läbipaistvat ja kaasavat dialoogi kõigi Ukraina ühiskonna liikmetega; kutsub valitsust ühtlasi üles mitte viivitama vajalike ja kauaoodatud põhiseaduse, poliitiliste, haldus- ja majandusreformidega; on seejuures seisukohal, et Ukraina põhiseaduse reformile, mis hõlmab detsentraliseerimisprotsessi, peaks eelnema põhjalik arutelu, kuhu tuleks kaasata kõik Ukraina ühiskonna osad; on veendunud, et kõige tähtsam samm on kehtestada riigiasutuste vastutus kodanike vajaduste eest; rõhutab, et järgmine samm on halduse ja juhtimise eri tasandite ümberkorraldamine ning et lustratsioonialgatuste võrgustik Ukrainas on teinud häid ettepanekuid, mida valitsus peaks reformiprotsessis tõsiselt kaaluma;

21.    nõuab riikliku korruptsioonivastase strateegia viivitamatut ja tulemuslikku rakendamist; rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus peab kuuluma uue valitsuse peamiste ülesannete hulka ja ootab konkreetseid tulemusi kooskõlas Maidani väljakul meelt avaldanud inimeste ootustega;

22.    rõhutab, et ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu allkirjastamine 27. juunil 2014 on otsustav samm suhete süvendamiseks lepinguosaliste vahel ja Ukraina kaasamiseks Euroopa integratsiooniprotsessi; kordab oma arvamust, et nimetatud leping ei ole ELi-Ukraina suhetes lõppeesmärgiks; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Ukrainal – nagu kõikidel teistel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel, et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtte järgimise; kutsub ELi liikmesriike üles ratifitseerima assotsieerimislepingut enne Riia tippkohtumist;

23.    rõhutab, et ei assotsieerimisleping ega ka põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping Euroopa Liiduga ei ole seotud NATOga integreerumisega; rõhutab siinjuures, et NATOga liitumise küsimus põhjustab suuri lahkarvamusi nii Ukraina ühiskonnas kui ka Euroopa avalikkuses; märgib, et praeguses olukorras hääletas Ülemraada Ukraina mitteühinenud staatuse lõpetamise poolt, kuid väljendab muret selle pärast, et mis tahes algatused NATOga liitumiseks suurendaksid laiema piirkonna pingeid;

24.    kahetseb otsust peatada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ajutine kohaldamine kuni 2015. aasta 31. detsembrini seoses Venemaa ähvardusega veelgi rohkem blokeerida kahepoolset kaubandust Ukrainaga; rõhutab, et Euroopa Parlament ratifitseeris assotsieerimislepingu 26. oktoobril 2014. aastal ja seda ei peaks Venemaa nõudmisel muutma, ning kutsub komisjoni üles arutama, kuidas lahendada Venemaa mure nendes piirides, mida ratifitseeritud leping võimaldab; peab kahetsusväärseks Venemaa ähvardust kehtestada Ukraina vastu uued sanktsioonid, kui ELi õigustikuga kooskõlastamist hõlmavad reformid käivitatakse; leiab, et võimalust suurendada majanduslikku integratsiooni Euraasia Majandusühendusega tuleks hoolikalt kaaluda ja et EL ning selle liikmesriigid ei tohiks seda väljavaadet mingil moel esile tõsta enne, kui Venemaa on teinud märgatavaid edusamme Ukraina kriisi lahendamisel;

25.    tuletab meelde, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping peab andma võimaluse Ukraina majanduse jätkusuutlikuks reformimiseks, tõrjudes erahuvid kõrvale; rõhutab, et Ukrainale tuleb anda põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamiseks vajalikku rahalist ja tehnilist abi ning eelistada valdkondi, kus Ukrainal oleks majanduslikust integreerumisest ELiga kõige rohkem kasu;

26.    peab väga vajalikuks vähendada ELi energiavarustuse sõltuvust Moskvast ja teistest autoritaarsetest režiimidest ning võtta kasutusele konkreetsed alternatiivid, et aidata neid liikmesriike, kelle ainus varustaja on praegu Venemaa; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama kolmanda energiapaketi täieliku rakendamise nimel ning toetama energiatõhususe projekte, kuna see muudaks täiendavate maagaasijuhtmete mahu tarbetuks, samuti tulemuslikult mitmekesistama energiaallikaid, arendades taastuvenergia kasutamist; nõuab tungivalt, et liikmeriikide riigiettevõtted ei osaleks projektides Venemaa ettevõtetega, mis suurendavas Euroopa haavatavust ja mille eesmärk on Ukraina isoleerimine, nt South Stream;

27.    rõhutab sellega seoses, et tuleb kindlaks määrata ulatuslikud ja kohustuslikud 2030. aasta eesmärgid (energiatõhususe suurendamiseks 40% võrra ja taastuvenergia osakaalu viimiseks 45%ni), et luua Ukrainas ja ELis neis sektorites töökohti, suurendada varustuskindlust, täita kliimaeesmärgid ja vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest;

28.    kutsub ELi üles kaaluma gaasi hoiustamist, võrkudevahelisi ühendusi ja vastassuunavoogude võimaldamist kui strateegilisi võimalusi ja seetõttu reguleerima kolmandate lepinguosaliste osalemist nendes otsustavates valdkondades; kutsub liikmesriike üles loobuma kavandatud energeetikalepingute sõlmimisest Venemaaga, sealhulgas tuumareaktorite ja kütusetehnoloogia ning tuumajäätmete transpordi, samuti South Streami gaasijuhtme kohta;

29.    kahetseb, et Ukraina ametiasutused ei võtnud õigeaegselt vajalikke meetmeid riigis praegu valitseva energiakriisi ennetamiseks; nõuab Ukraina energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist ning palub, et komisjon valmistaks ette ajutise finantspaketi Ukraina energiasektori kohandamiseks ELi nõuetega, eelkõige tõhususe ja taastuva energia osas; on seisukohal, et ELi finantsabi Ukraina energiasektorile peaks sõltuma vähemalt mõõtmisseadmete süstemaatilise paigaldamise tingimusest;

30.    väljendab heameelt selle üle, et komisjon on heaks kiitnud neljanda eduaruande viisanõude kaotamise tegevuskava täitmise kohta Ukraina poolt, ning nõukogu otsuse üle alustada teist etappi; rõhutab, et on vaja kiiresti kehtestada viisavabadus ELi ja Ukraina vahel, mis oleks konkreetne vastus Maidanil meelt avaldanud rahva Euroopa-suunalistele pürgimustele; kordab oma üleskutset, et kohe praegu kehtestataks ajutine, väga lihtne ja mõõduka hinnaga viisade väljastamise kord;

31.    tuletab siiski meelde, et viisanõude kaotamise protsessi tingimuseks on vähemuste põhiõiguste austamine, ja kutsub seetõttu Ukraina võime üles lõpule viima diskrimineerimisvastaste seaduste koostamist Euroopa nõuete kohaselt, kaasa arvatud seadus seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise kohta;

32.    kutsub komisjoni üles võtma vastuseks Venemaa embargole ELi põllumajandustoodete vastu vajalikke kiirmeetmeid põllumajandustoodete turu vastavate osade stabiliseerimiseks, pöörates eelkõige tähelepanu siseturu paremale kasutamisele ja võimalusel toodete töötlemisele, et vältida toodete turult eemaldamist (hävitamist) ja subsideeritud eksporti kolmandatesse riikidesse, eelkõige arenguriikidesse; ootab seejuures ELiga tihedalt seotud kolmandatelt riikidelt, eelkõige kandidaatriikidelt kaubandussuhetes solidaarsust ja korrektset käitumist;

33.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.