Menetlus : 2014/2965(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0029/2015

Esitatud tekstid :

B8-0029/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0011

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 141kWORD 69k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0008/2015
12.1.2015
PE547.452v01-00
 
B8-0029/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Ukrainas (2014/2965(RSP))


Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Jacek Saryusz-Wolski, Andrej Plenković, Sandra Kalniete, Jerzy Buzek, David McAllister, Esther de Lange, Michael Gahler, Ivo Belet, Daniel Caspary, Lorenzo Cesa, Anna Maria Corazza Bildt, Andrzej Grzyb, Tunne Kelam, Alojz Peterle, Eduard Kukan, Gabrielius Landsbergis, György Schöpflin, Traian Ungureanu, Davor Ivo Stier, Monica Macovei, Dubravka Šuica, László Tőkés, Jarosław Wałęsa, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Michał Boni, Michaela Šojdrová, Mariya Gabriel, Claude Rolin, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Joachim Zeller, Giovanni La Via, Barbara Matera, Pascal Arimont, Ivana Maletić, Andrea Bocskor fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ukrainas (2014/2965(RSP))  
B8‑0029/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Ukraina olukorra ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta(1),

–       võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) esialgseid järeldusi 26. oktoobril 2014 toimunud Ukraina parlamendivalimiste kohta,

–       võttes arvesse ÜRO 20. novembri 2014. aasta aruannet tõsiste inimõiguste rikkumiste kohta Ida-Ukrainas ja organisatsiooni Human Rights Watch 2014. aasta novembris avaldatud aruannet kuritarvituste kohta Krimmis,

–       võttes arvesse NATO-Ukraina komisjoni 2. detsembri 2014. aasta ühisavaldust,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski avaldust, mille ta tegi päras telefonivestlust Ukraina presidendi Petro Porošenkoga 3. detsembril 2014,

–       võttes arvesse 15. detsembril 2014 toimunud ELi ja Ukraina assotsiatsiooninõukogu esimese kohtumise tulemusi,

–       võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta ning 28. novembril rakendatud täiendavaid piiravaid meetmeid,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Ukrainas 26. oktoobril 2014 toimunud ennetähtaegsed parlamendivalimised olid hinnangute kohaselt laialdase konkurentsiga valimised, kus valijatel oli tegelik valikuvõimalus, kus üldiselt järgiti põhivabadusi ning kus keskvalimiskomisjon tegutses erapooletult ja tõhusalt;

B.     arvestades, et uue valitsuse moodustasid Euroopale orienteeritud jõud, sealhulgas Petro Porošenko blokk, Batkivštšõna, peaminister Arsen Jatsenjuki juhitud Rahvarinne, Samopomištš ja Radikaalne Partei, ning sellel koalitsioonil on põhiseaduslik enamus, mis võimaldab reforme teostada;

C.     arvestades, et kindlaks kujunenud euroopameelne enamus kiitis heaks koalitsioonilepingu, millega pandi alus järjekindlale reformiprotsessile eesmärgiga edendada Ukraina integreerumist Euroopaga;

D.     arvestades, et Ukrainal on nüüd ainukordne võimalus end ajakohastada, arendada ja parendada, üles ehitada tõeline demokraatia ja õigusriik ning välja töötada Porošenko rahuplaanis esildatud põhiseaduse muudatused;

E.     arvestades, et 5. ja 19. septembril saavutatud Minski kokkulepped on jäänud täitmata, kuna Ukraina on neid järginud ühepoolselt ja Venemaa toetatud separatistid on neid pidevalt rikkunud;

F.     arvestades, et jätkuvalt rikutakse relvarahu kokkulepet;

G.     arvestades, et Venemaa Föderatsioon on ilma Ukraina valitsuse nõusolekuta ja rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide poolse eelneva kontrollita humanitaarabi sildi all Ukrainasse läkitanud mitmeid humanitaarkonvoisid;

H.     arvestades, et NATO teadetel on üle piiri tulnud ja Ukraina territooriumile jõudnud sõjalist varustust ja Vene lahinguüksusi ning Vene pommilennukid rikuvad pidevalt ELi liikmesriikide õhuruumi;

I.      arvestades, et Ida-Ukrainas tegutsevate separatistide vastu on tarvitusele võetud täiendavad piiravad meetmed, sealhulgas meetmed täiendavalt 13 isiku ja viie üksuse suhtes, kes on osalenud Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastastes aktsioonides, muu hulgas ebaseadusliku hääletuse korraldamises Donbassis 2. novembril 2014;

J.      arvestades, et ÜRO raporti kohaselt on Ida-Ukraina konfliktipiirkondades tapetud 4317 ja vigastutud 9921 inimest, neist umbes tuhat pärast relvarahu kokkuleppe sõlmimist Minskis 5. septembril 2014;

K.     arvestades, et Krimmi poolsaare ebaseaduslik annekteerimine oli esimene riigipiiride jõuga muutmise ja teise riigi territooriumi ühe osa inkorporeerimise juhtum Euroopas pärast Teist maailmasõda;

L.     arvestades, et see konflikt äratab uuesti ellu traagilised mälestused ammumöödunud aastatest, kui demokraatiat ja vabadust ei saanud endastmõistetavaks pidada;

M.    arvestades, et USA president Barack Obama allkirjastas 18. detsembril 2014 Ukraina vabaduse toetamise seaduse (United States’ Ukraine Freedom Support Act of 2014); arvestades, et kasulik oleks ELi ja USA tihedam koostöö Ukrainaga seotud poliitiliste meetmete vallas;

N.     arvestades, et Ukraina parlament otsustas 23. detsembril 2014 toimunud hääletusel, et Ukraina loobub mitteühinenud riigi staatusest; arvestades, et ELi ja Ukraina ning Ukraina ja NATO sidemete tihendamist tuleks toetada;

1.      tunnustab Ukraina presidendi Porošenko, peaminister Jatsenjuki ja parlamendi esimehe Groismani kindlat poliitilist tahet teha koostööd ja edendada järjekindlat reformiprotsessi;

2.      kutsub ELi institutsioone üles reageerima tugevalt ja tõhusalt kriisile, milles Venemaa ignoreerib vabaduse, demokraatia, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja õigusriigi põhimõtteid; leiab, et järeleandlikul rahustamispoliitikal rajanev reaktsioon julgustaks Venemaad laiendama hübriidsõja taktikat teistesse riikidesse;

3.      mõistab teravalt hukka Venemaa agressiivse ja ekspansiivse poliitika, mis ohustab Ukraina ühtsust ja iseseisvust ning ka Euroopa Liitu, ja mõistab hukka Venemaa sõjalise sekkumise ja Ukraina territooriumi okupeerimise, sealhulgas Krimmi ebaseadusliku annekteerimise, millega Venemaa on rikkunud rahvusvahelist õigust ja oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Helsingi lõppaktist, 5. detsembri 1994. aasta Budapesti memorandumist ja 5. septembri 2014. aasta Minski kokkulepetest; toonitab, et ei ole mingit õigustust sõjalise jõu kasutamisele Euroopas nn ajaloolistel ja julgeolekulistel põhjustel või „välismaal elavate kaasmaalaste” kaitseks; nõuab, et Venemaa täidaks oma kohustusi ja teeks kõik võimaliku, et nimetatud kokkuleppeid täies ulatuses ja heas usus järgida, mis looks eeldused tegeliku rahuprotsessi alustamiseks;

4.      tunnistab, et Ukrainat toetades kindlustab EL ka omaenda pikaajalist julgeolekut; rõhutab, et ELi diplomaatiliste pingutustega peab kaasnema otsustavus konflikt järk-järgult lahendada ja samal ajal Euroopa väärtustele kindlaks jääda; tunnistab, et EL peab olema valmis toetama oma piiriäärseid liikmesriike ja nendele tuleks tagada kõigi teiste liikmesriikidega võrdsel tasemel julgeolek;

5.      kutsub ELi üles jätma kõigepealt 2015. aasta märtsis toimuval nõukogu istungil jõusse piiravad meetmed nende Venemaa isikute ja separatistide ning üksikisikute vastu, kes on osalised selle piirkonna destabiliseerimises, ning jätma need jõusse senikaua, kuni Venemaa ei austa ega täida täielikult Minski kokkulepetega endale võetud kohustusi, sealhulgas eelkõige kohustust viia Ukrainast täielikult ja tingimusteta välja kõik Vene sõjajõud, ebaseaduslikud relvarühmitused, sõdijad ja palgasõdurid, kohustust võimaldada OSCE erakorralisel vaatlusmissioonil pidevalt jälgida ja kontrollida Ukraina-Vene piiri ning kohustust viia läbi kõikide vangide vahetus, mis hõlmaks ka Nadja Savtšenkot, ja jätma piiravad meetmed jõusse senikaua, kuni Venemaa ei muuda oma käitumist Ukrainas; juhul kui Venemaa peaks Ukrainat destabiliseerivat tegevust jätkama, kutsub Euroopa Ülemkogu üles võtma kasutusele täiendavaid piiravaid meetmeid ja laiendama nende kehtivust selliselt, et see hõlmaks ka tuumasektorit ja piiraks Venemaa asutuste suutlikkust teostada rahvusvahelisi finantstehinguid;

6.      rõhutab, et poliitilised ja diplomaatilised kanalid peavad Venemaa suunal avatuks jääma, et püsiks võimalus otsida konfliktile diplomaatilisi lahendusi, ning toetab seetõttu selliste mooduste nagu Genfi formaat ja Normandia formaat kasutamist, kui on võimalik saavutada konkreetseid tulemusi;

7.      rõhutab, et Euroopa Parlament korraldas 26. oktoobril 2014 Ukrainas toimunud ennetähtaegsete parlamendivalimiste jälgimiseks valimisvaatlusmissiooni ning see missioon leidis koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et keerukatest tingimustest hoolimata viidi valimised läbi rahvusvaheliselt tunnustatud nõuete kohaselt; tunnustab 26. oktoobri 2014. aasta ennetähtaegsete parlamendivalimiste tulemust ning reformi- ja euroopameelse valitsuse ambitsioonikat reformikava; märgib, et 2014. aastal sai Ukraina riigivõim presidendi- ja parlamendivalimiste kaudu kahekordse volituse reformide kiireks teostamiseks riigi ajakohastamise ja arendamise eesmärgil;

8.      rõhutab, et assotsieerimisleping koos põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga peaks olema teenäitajaks koheselt vajalikele reformidele, mis tuleb viivitamatult teoks teha hoolimata raskest sõjaolukorrast Luganski ja Donetski oblasti mõnedes osades; kinnitab, et assotsieerimislepingu ja vabakaubanduslepingu rakendamine on potentsiaalselt kasulik ka Venemaale, kuna see aitab kaubandus- ja majandustegevust elavdada ning naabruskonda stabiliseerida; rõhutab, et Venemaal ei ole põhjust kritiseerida ELi-Ukraina lepingut või reageerida alusetute kaubanduspiirangute ja sõjalise agressiooniga; peab tähtsaks sotsiaalsel turumajandusel rajanevaid põhjalikke ja ulatuslikke majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi reforme, mis hõlmavad ka sõltumatut kohtusüsteemi, õigusriiki, läbipaistvuse suurendamist ja võitlust laialt levinud korruptsiooni vastu; kinnitab oma valmidust toetada nende vajalike reformide teostamist;

9.      on valmis suurendama Euroopa Parlamendi aktiivset toetust Ukraina Ülemraadale Euroopa küsimustega seotud töös; rõhutab, et tulevase parlamentaarse assotsieerimiskomitee tegevuse eesmärk peaks olema demokraatia tugevdamine ja ELi parem tutvustamine Ukrainas ning komitee võiks toimida liikmesriikide parlamentide osutatava kahepoolse abi raamistikuna;

10.    nõuab, et Euroopa Komisjoni Ukraina toetusrühm annaks kiiremat ja tõhusamat tehnilist abi, muu hulgas ELi institutsioonidest ja liikmesriikidest nõustajate lähetamisega; toonitab, et selline abi on ülimalt tähtis, kuna reforme saab tulemuslikult teostada vaid haldussuutlikkust suurendades; kutsub Ukraina võime üles looma ELiga integreerumise ja ELi abi koordineerimise ministeeriumi või ameti ning kõrgetasemelise ministeeriumite vahelise koordinatsioonikomisjoni, millele tuleks anda volitused teostada tõhusat kontrolli ja järelevalvet ELile lähenemise ja reformide edenemise üle ning õigus nende reformide teostamist ette valmistada ja koordineerida;

11.    kutsub Ukraina juhtkonda üles hävitama süstemaatilist korruptsiooni ja looma selleks korruptsioonivastase võitluse asutuse, millel peaks olema piisavalt pädevust ja vahendeid, nii et see asutus saaks tuntavalt kaasa aidata korralikult toimivate riigi institutsioonide ülesehitamisele;

12.    tuletab meelde, et 16. juulil 2014 tühistas Euroopa Liidu Nõukogu Ukrainale kehtestatud relvaembargo ning seega ei ole enam takistusi, ka mitte õiguslikke piiranguid nendele liikmesriikidele, kes on valmis saatma Ukrainale kaitserelvi, ning see võiks toimuda laenutamise ja rentimise korras („lend-lease”); on seisukohal, et esmane ülesanne on tugevdada Ukraina kaitsevõimet vastavalt Ukraina ametivõimude taotlustele ning et EL peaks uurima Ukraina valitsuse toetamise mooduseid kaitsevõime tõstmisel ja välispiiride kaitsmisel, lähtudes kunagise Varssavi pakti liikmesriikide – nüüdsete ELi liikmesriikide relvajõudude ümberkujundamise kogemusest, eelkõige väljaõppemissioonide raames, mida on juba kasutatud teistes maailma piirkondades;

13.    palub Euroopa Komisjonil ja volinik Hahnil ette valmistada ja kahe kuu jooksul Euroopa Parlamendile esitada kommunikatsioonistrateegia ELile, ELi idapoolsetele naaberriikidele ja Venemaale endale suunatud Vene propagandakampaania tõrjumiseks, ning töötada välja vahendid, mis aitaksid ELil ja selle liikmesriikidel sellele propagandakampaaniale liidu ja liikmesriigi tasandil vastata;

14.    rõhutab vajadust tugevdada Ukraina kodanikuühiskonda, et see tulemuslikult täidaks järelevalvaja ja rikkumisest teataja rolli, samuti vajadust abistada ametivõime nende lubatud reformide teostamisel;

15.    kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama Ukraina jaoks välja n-ö Marshalli plaani, et toetada hiljuti moodustatud euroopameelset valitsust ja selle reformikava; soovitab selles plaanis välja tuua prioriteedid, konkreetsed näitajad ja rakendamise ajakava, et finantsabi saaks siduda konkreetsete reformivaldkondadega; peab õigeks 11 miljardi euro suurust abipaketti Ukrainale, mis kuulub väljamaksmisele lähiaastatel ja sisaldab makromajanduslikku finantsabi ning Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja ELis paiknevate rahvusvaheliste finantsasutuste laene; toetab komisjoni ettepanekut anda Ukrainale täiendavalt 1,8 miljardi euro ulatuses keskmise tähtajaga laenu ja nõuab Ukraina võla reprofileerimist; kutsub Ukraina ekspertide ringi ja ELi eksperte üles osutama omapoolset kaasabi – andma sõltumatuid eksperdiarvamusi ja jälgima reformide teostamist;

16.    väljendab rahulolu selle üle, et tegevust on alustanud Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks, mille ülesanne on kaasa aidata tõhusate ja usaldusväärsete tsiviiljulgeoleku institutsioonide, sealhulgas politsei ja tsiviiljulgeolekuteenistuste ning prokuratuuri ja kohtute ülesehitamisele;

17.    nõuab suuremat ühtsust ja paremat koostööd ELi liikmesriikide ja liidu idapoolsete partnerriikide vahel; nõuab, et EL ajakohastaks oma julgeolekustrateegiat ja tõhustaks koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), et tõhusalt reageerida uutele julgeolekuprobleemidele; väljendab rahulolu selle üle, et NATO viimasel tippkohtumisel kinnitasid NATO liikmed oma toetust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele; tunnistab, et Ukrainat on tabanud väljakuulutamata hübriidsõda, milles kasutatakse läbisegi kübersõja võtteid, regulaarüksusi ja irregulaarseid üksusi, propagandat, majanduslikku survet, väljapressimist, diplomaatiat ja poliitilist destabiliseerimist;

18.    kutsub Ukraina valitsust ja rahvusvahelist üldsust üles tegema koostööd abistajate konverentsi ja rahastajate konverentsi kokkukutsumiseks, et leida võimalusi täiendava finantsabi ning oskusteabe ja heade tavade saamiseks eri valdkondadele;

19.    rõhutab energiajulgeoleku tähtsust Ukrainale; tunnustab ELi, Venemaa ja Ukraina vahel ELi endise energiavoliniku Günther Oettingeri juhtimisel saavutatud kokkulepet talveperioodil, kuni 2015. aasta märtsini Venemaalt gaasi tarnimise kohta; taunib Venemaa energeetikaministri Aleksander Novaki avaldust, mille kohaselt see kolmepoolne kokkulepe ei ole siduv, ning kutsub Venemaa Föderatsiooni üles jätkama koostööd lojaalsuse vaimus; kutsub Ukraina ametivõime üles suurendama Ukraina energiatõhusust, et oma ressursse võimalikult hästi kasutada; kutsub ELi üles pürgima ühise energiaalase välispoliitika ja Euroopa energialiidu loomise poole; soovitab täielikult jõustada ühise energia siseturu, sh kolmanda energiapaketi, ja jõuliselt tegutseda Gazpromi vastu käimasolevas kohtuasjas;

20.    rõhutab, et prioriteediks tuleb võtta sellised torujuhtmeprojektid, mis mitmekesistavad ELi energiavarustust, ning nõustub seetõttu South Streami projekti peatamisega; kutsub Euroopa energiaühendust üles töötama välja koostöökava Ukrainaga, samuti Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riikidega, et välja arendada ELi ja tema Euroopa naaberriikide vaheline infrastruktuur ja ühendus, mis oleks sõltumatu Venemaa geopoliitikast gaasi valdkonnas; märgib, et stabiilsed gaasitarned Ukrainasse on ülimalt tähtsad ka ELi liikmesriikide energiajulgeoleku tagamiseks;

21.    väljendab tõsist muret seoses inimõiguste rikkumistega Ida-Ukrainas ja ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis, kus tatarlaste ja teiste vähemuste, eelkõige usuvähemuste inimõigusi sihikindlalt rikutakse, kuna avalik kord on seal täielikult kokku varisenud, ning nõuab, et sellega seoses moodustataks ja saadetaks Krimmi sõltumatu vaatlusmissioon, mida on palunud krimmitatarlaste ametlikud esindajad; rõhutab, et oluline on tagada vastutus ja teha lõpp karistamatusele, kuna need on põhielemendid rahu, leppimise ja pikaajalise taastumise edendamisel; kutsub ELi üles jätkama Krimmis projekte, mille eesmärk on toetada kodanikuühiskonda ja demokraatiat Ukrainas;

22.    rõhutab, et EL peab koos Ukraina ametivõimudega pöörama rohkem tähelepanu Ukraina humanitaarkriisile ning käsitlema katastroofilist humanitaarolukorda, eelkõige riigisiseste põgenike olukorda; palub Euroopa Komisjonil ja volinik Stylianidesel valmistada ette jõulised, otsesed ja ammu oodatud humanitaarmeetmed, jättes välja vahendajaorganisatsioonid ning kasutades nn sinist konvoid, mis kannab selgelt ELi märgistust; palub Euroopa Komisjonil esitada vastav tegevuskava Euroopa Parlamendile järgmise kahe kuu jooksul; rõhutab, et ELil on vaja Ukrainale anda täiendavat finantsabi, et aidata riigil toime tulla raske humanitaarkriisiga;

23.    kutsub ELi üles jääma kindlaks nõudmisele, et kõik asjaosalised tagaksid pideva, turvalise ja piiranguteta juurdepääsu reisilennuki MH17 allakukkumise kohale ning teeksid kättesaadavaks kõik muud asjaga seotud vahendid, mis võivad uurimisele kaasa aidata; rõhutab, et on moraalne ja õiguslik kohustus toimunut täiel määral uurida ja süüdlased kohtu ette tuua;

24.    rõhutab, et OSCE erakorraline vaatlusmissioon on ülimalt tähtis pingete vähendamiseks ning rahu, stabiilsuse ja julgeoleku edendamiseks; rõhutab aga, et selle kohapealset mõju tuleb suurendada, et tagada Ukraina-Vene piiri tõhus kontroll ja jälgimine, säilitades samas missiooni objektiivsuse; on veendunud, et kui Ukraina ametivõimud seda taotlevad, peaks EL käivitama ELi vaatlusmissiooni, et Ukraina-Vene piiri tõhusale kontrollile ja jälgimisele kaasa aidata; soovitab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames tõhustada koostööd teiste idapartnerluse riikidega;

25.    palub kõrgel esindajal Mogherinil ja volinik Hahnil astuda oma volituste piires samme, et aidata leida Ukraina kriisile poliitiline lahendus, mida respekteeriksid kõik osapooled; rõhutab, et sellise lahenduse puhul tuleb vältida külmutatud konflikti stsenaariumi Ida-Ukrainas ja Krimmis;

26.    kutsub Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles looma häid koostöösidemeid Ukraina vastavate asutustega, kuna tugevad omavalitsused ja tegusad avaliku sektori toimijad aitaksid Ukrainas edendada rahvuslikku ühtsust ning ehitada tugevat kohalikku demokraatiat;

27.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0025.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika