Menetlus : 2014/2829(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0034/2015

Esitatud tekstid :

B8-0034/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 149kWORD 72k
12.1.2015
PE547.457v01-00
 
B8-0034/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga (2014/2829(RSP))


Sophia in ‘t Veld, Pavel Telička, Dita Charanzová fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga (2014/2829(RSP))  
B8‑0034/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, eriti selle IV lisa,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.     arvestades, et Euroopa peab vastama selge nägemuse, suuna, juhtimise, ambitsiooni ja julgusega nii sisemistele kui ka välistele väljakutsetele, näitamaks et ta suudab täita oma kodanike ootusi, pakkuda neile väljavaateid ja luua usaldust, muutes ELi tõeliselt demokraatlikuks poliitiliseks liiduks, parlamentaarseks demokraatiaks ja areeniks, kus kodanikud saavad oma maailmajagu juhtida ja kujundada, et oma elustandardit säilitada ja tugevdada;

B.     arvestades, et komisjoni ülesanne on edendada liidu üldisi huve, teha sel eesmärgil asjakohaseid algatusi, tagada aluslepingute kohaldamine, teostada järelevalvet liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle, täita koordineerivaid, täitev- ja juhtimisülesandeid ning teha ettepanekuid uute õigusaktide koostamiseks;

C.     arvestades, et haridus ja kodanikuaktiivsus mängivad ELi põhiväärtuste edendamisel tähtsat rolli ning Euroopa peab saavutama tulemusi ning astuma kodanikega tihedamasse ja terviklikku dialoogi; arvestades, et seepärast on tingimata vaja suurendada komisjoni 2015. aasta tööprogrammis hariduse, kultuuri ja kodanikuaktiivsuse rolli, et kaitsta end populismi ja euroskeptitsismi tõusu eest ning aidata Euroopal taas luua ühendus oma kodanikega ning süvendada Euroopa ühiste väärtuste rolli;

D.     arvestades, et Euroopa vajab tugevat komisjoni, millel on hästi keskendatud ja piisavalt ambitsioonikas tööprogramm, mille abil komisjon suudab täita ELi ja tema kodanike tõelisi vajadusi;

E.     arvestades, et EL on kannatanud pikalt majanduskriisi, mida iseloomustavad väike majanduskasv ning töökohtade ja investeeringute nappus, ning sellest ei ole võimalik väljuda, kui ei süvendata igal põhjendatud juhul märkimisväärselt Euroopa integratsiooni, eriti majandus- ja rahaliidus, ning ei tugevdata demokraatlikku kontrolli ja vastutust;

F.     arvestades, et jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu vahel ei ole vastuolu ja need võivad teineteist toetada ning parlament väljendab seepärast muret, et komisjoni tööprogrammis ei ole piisavalt rõhku pandud jätkusuutlikule majanduskasvule, ja nõuab, et jätkusuutlikkus oleks komisjoni töökohtade ja majanduskasvu kava nurgakivi;

G.     arvestades, et Euroopa konkurentsivõime vähenemine globaalses majanduses, suur tööpuudus ja eelkõige lubamatult suur noorte tööpuudus, demograafilised muutused ning eelkõige üha vananev elanikkond ja sotsiaalsed probleemid, mis on tingitud majanduslangusest, on asetanud ELi seninägematute probleemide ette;

H.     arvestades, et eelarvega seotud valikud ELi tasandil peavad vastama ELi poliitilistele prioriteetidele, mitte ainult summade suuruse, vaid ka paindlikkuse ja tasakaalu osas;

1. OSA

1.      väljendab heameelt, et komisjon on keskendunud nn suurtele teemadele ja liikunud parema õigusloome poole, kuid rõhutab, et nn suurte teemade kindlaksmääramisele peab eelnema arutelu parlamendiga, seadusandlike algatuste tagasivõtmine peab vastama objektiivsetele kriteeriumidele ning seda peab toetama vastav mõjuhinnang, ning et õigusakti ettepanekute prügikasti saatmine lihtsalt seetõttu, et liikmesriigid ei soovi vastutust võtta ja konsensust otsida, ei tohiks anda ühele kaasseadusandjatest ajaraiskamise näol vetovõimalust; tuletab meelde, et parem õigusloome ei tähenda lihtsalt tagasivõtmist, vaid pigem rohkem reguleerimist seal, kus seda on vaja, ja vähem seal, kus seda vaja ei ole; palub presidendil ja esimesel asepresidendil hoolt kanda, et kolleegiumi klastristruktuur osutuks tõhusaks; tuletab meelde, et parem õigusloome ei puuduta ainult tulemust, vaid ka protsessi, mis peab olema täiesti demokraatlik ja läbipaistev;

2.      nõuab, et komisjon kasutaks oma algatusõigust täiel määral, et olla liidule selgeks poliitiliseks juhiks ning nõuda, et valitsusjuhid seisaksid otsuste taga, mis nad Euroopa Ülemkogus langetavad, ning eelkõige, et komisjon esitaks strateegilise tegevuskava eelarveliidu, majandusliidu, poliitilise liidu ja välistegevuse jaoks; palub komisjonil rahaliidu arhitektuuri julgelt reformida ning tuletab meelde, et komisjonil on ELi lepingu artikli 48 alusel õigus teha ettepanekuid aluslepingute muutmiseks;

3.      peab kahetsusväärseks, et vaatamata lubadusele kaasata nii nõukogu kui ka parlament prioriteetide kindlaksmääramisse, ei taga komisjoni tööprogramm seda institutsioonidevahelist kaasamist, mis oleks võinud anda programmi, mis paremini kajastab kõigi kolme institutsiooni prioriteete, kasutades läbipaistvat menetlust, mis võimaldaks parlamendil oma prioriteedid esitada;

4.      peab samuti kahetsusväärseks, et praeguse raamkokkuleppe artiklit 13 eirates ei teavitanud komisjon parlamenti kirjalikult tööprogrammi osaks olevatest olulistest õigusakti ettepanekutega seotud algatustest, enne kui tööprogramm avalikustati;

5.      rõhutab vajadust tagada parem õigusloome, eesmärgiga vähendada seadusandlikku koormust, ning vältida ülereguleerimist; toonitab siiski, et esildatud parema õigusloome kava ei tohiks seada ohtu olulisi õigusakte Euroopa tasandi tähtsates valdkondades, kus on võimalik saavutada tõelist lisaväärtust, muu hulgas eriti keskkonna- ja sotsiaalkaitse valdkonnas; palub komisjonil luua tervikliku süsteemi õigusaktide kontrollimiseks seadusandliku protsessi kolmes tähtsas etapis – ülevõtmisel, rakendamisel ja jõustamisel;

6.      väljendab heameelt, et komisjon on uuesti lubanud luua ELile tervikliku rändepoliitika; rõhutab, et parlament kui eelarvepädev institutsioon toetab kindlalt ettepanekut suurendada märkimisväärselt Frontexi eelarvet;

7.      nõuab, et komisjon parandaks jätkuvalt oma õigusloomeprogrammi sidusust, tõstaks oma õigusloome kvaliteeti, tugevdaks õigusaktide eelnõude mõjuhindamist, kasutaks vastavustabeleid ELi õigusaktide paremaks ülevõtmiseks ning kehtestaks aegumisklauslid, et tagada ELi õigusaktide korrapärane läbivaatamine;

8.      palub komisjonil esitada ettepaneku, mis käsitleks praegusi lünki ja puudusi ELi lepingu artikli 2 kohaldamisel, mis käsitleb ELi aluseks olevaid väärtusi, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ja mis hõlmaks siduvat instrumenti, mis tugineb real objektiivsetel näitajatel ning võimaldab automaatset ja järkjärgulist reageerimist õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste rikkumistele nii ELi kui ja liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et seetõttu tuleb inimõiguste austamist tõhusalt rakendada kõikide aluslepingu sätete, eelkõige nn demokraatia klausli järgimise abil;

9.      palub komisjonil toonitada ettevõtja sotsiaalse vastutuse tähtsust Euroopa sotsiaalmudeli ja Euroopa säästva arengu strateegia nurgakivina;

10.    rõhutab, et EL peab olema maailmas tugevalt esindatud tulemusliku välispoliitika kaudu, mis võimaldab reageerida uutele probleemidele, millega me täna silmitsi seisame;

11.    nõuab uue hoo andmist läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu tegevuskavale, mis tagaks parlamentaarsel demokraatial põhineva poliitilise liidu, mida juhitakse ELis ja liikmesriikides läbipaistvalt ja vastutusega, ning läbipaistvuse eest vastutava ametniku ametisse määramist, kelle ülesanne oleks seda tööd kontrollida; tuletab sellega seoses meelde parlamendi nõudmist võtta ELi jaoks vastu haldusseadus;

12.    palub komisjonil tagada, et kõikide tulevaste õigusaktide puhul kontrollitaks nende vastavust põhiõigustele, ning et kontrollitaks ka kõiki kehtivaid õigusakte – eriti puudutab see kõiki ELi kavasid laiaulatuslikuks andmete kogumiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja säilitamiseks;

13.    peab kahetsusväärseks, et ehkki president Junckeri poliitilised suunised näevad ette ettepaneku esitamist majandus- ja rahaliidu tõhusama välisesinduse kohta mandaadi esimesel aastal, ei sisalda tööprogramm selle kohta teavet; palub komisjonil kasutada aluslepingu artikli 138 lõike 2 kohast algatusõigust ning teha ettepanek võtta asjakohaseid meetmeid euroala ühtse esindamise tagamiseks rahvusvahelistes finantsasutustes ja konverentsidel;

14.    rõhutab, et töökohtade loomist ja majanduskasvu peab hõlbustama ka ambitsioonikas kaubanduse tegevuskava, et avada kolmandate riikide turud ja mitmekesistada eksporti;

15.    palub komisjonil võtta eesmärgiks ambitsioonikas ja sidus välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, mille keskmes oleksid inimõigused ja põhivabadused, ning tugevdada ELi rolli maailmas arengu, rahu taastamise ja tagamise, humanitaarabi ning inimõiguste ülemaailmse edendamise valdkonnas;

16.    nõuab, et komisjon teeks muudatusi fiskaalõigusaktidesse, eriti pärast „Lux Leaksi” paljastusi, ning astuks suuri samme, nagu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, mitte ainult ei nõuaks läbipaistvust seoses maksuotsustega, ning palub president Junckeril esitada viivitamata ettepanekud majandus- ja rahaliidu väljakujundamiseks;

17.    nõuab, et komisjon järgiks rangelt parlamendi ja nõukogu vahelise maksmata arvete hulga vähendamise kava rakendamist käsitleva kokkuleppe tingimusi ja ajalisi piiranguid, sest sellised arved on tegelikult varjatud võlg;

18.    väljendab heameelt investeerimiskava tõuke üle, märkides siiski, et see sõltub reast olulistest tingimustest, eriti sellest, et liikmesriigid viiksid ellu struktuurireformid, muu hulgas tööturul, pensionisüsteemides ja tervishoius, et stabiilsuse ja kasvu pakti ei nõrgendataks, et toimuks märkimisväärne edasiminek ikka veel riikliku kontrolli all olevate tulevikuturgude, nagu energiaturgude, telekomiturgude, digitaalturgude ja kapitaliturgude liberaliseerimise, avamise ja ühendamise osas ning et valitud projektid toetaksid õigete prioriteetide rahastamist; peab äärmiselt oluliseks erasektori partnerite ja investorite kaasamist; juhib tähelepanu nende sektorite töökohtade loomise potentsiaalile; nõuab samal ajal ELi tasandil täielikku demokraatlikku kontrolli investeerimiskava üle; palub komisjonil tagada, et võimalikud programmist „Horisont 2020” võetavad vahendid toovad kaasa sama suured või suuremad investeeringud teadusesse ja innovatsiooni;

19.    toetab kindlalt väljakuulutatud digitaalse ühtse turu strateegia vastuvõtmist; nõuab, et see pakett sillutaks teed digitaalmajanduse kiirele arengule; on veendunud, et Euroopa pakub selles võtmetähtsusega sektoris selget lisaväärtust; tuletab meelde, et selle sektori mis tahes seadusandlikud meetmed peavad olema tulevikku vaatavad ning suunatud avatud internetil põhinevate uute võimaluste loomisele Euroopa kodanike, äriühingute ja tarbijate jaoks; toonitab, et selle valdkonna edusammud avaldavad kodanikele otsest mõju;

20.    nõuab, et neid reforme täiendaks Euroopa ühendamise rahastu strateegia rakendamine, mis tähendab transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas paremaid infrastruktuure ja Euroopa lisaväärtusega projekte, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimiseks;

21.    on kindlalt vastu kavale võtta tagasi ravimite hindu ja hüvitamist käsitlev läbipaistvuse direktiiv, mille kohta parlament võttis vastu seisukoha 2013. aastal, samuti kavale võtta tagasi jäätmepoliitika läbivaatamist ja õhusaastet käsitlevad seadusandlikud ettepanekud, sest liidu meetmed nendes valdkondades on õigeaegsed, vajalikud ja ELi kodanike poolt oodatud; nõuab, et neid ettepanekuid ei võetaks tagasi, et parlament ja nõukogu saaksid jätkata tööd praeguste ettepanekutega;

22.    rõhutab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on õiguslikult siduv akt, mis kohustab komisjoni võtma asjakohaseid meetmeid, et täita kokkulepitud prioriteetsed eesmärgid – kaitsta ja suurendada Euroopa looduskapitali, muuta liit ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks ning kaitsta kodanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; eeldab, et need eesmärgid kajastuvad täielikult komisjoni prioriteetides ning komisjon ei viivita ühegi meetmega, mida on vaja nende saavutamiseks;

23.    kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse parlamendi valdkonnapõhiseid seisukohti, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni 2. osas;

2. OSA

Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute suurendamisele

24.    nõuab tugevat Euroopa tööstuspoliitikat, mis mitte ainult ei aita kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, vaid on eeltingimus ka sellele, et tipptasemel Euroopa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni abil muuta majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid konkurentsieelisteks;

25.    väljendab heameelt meetmepaketi üle, mille eesmärk on rakendada noored töötud ja pikaajalised töötud tööle; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid saaksid koondada noorte tööhõive edendamiseks ette nähtud summad perioodi algusesse ja kasutada neid 2015. aastal;

26.    nõuab perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Horisont 2020” rakendamist;

27.    nõuab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõtte esitamist;

28.    nõuab ettepanekuid kultuuri- ja loomesektori potentsiaali arendamiseks;

29.    nõuab keskkonnahoidlikke investeeringuid ning pikaajalist ja stabiilset poliitilist raamistikku, et edendada ressursitõhusat vähese CO2-heitega majandust, meie CO2-heite vähendamisega seotud eesmärkide tugevdamist, taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist ja energiatõhusust, mis nõuab investeeringuid üleeuroopalisse elektrivõrku ning taastuvate energiaallikate suuremat kasutamist;

30.    rõhutab, et töökohtade loomist ja majanduskasvu saab edendada kaubanduse abil, avades välisturge ja mitmekesistades meie eksporti;

Ühendatud digitaalne ühtne turg

31.    on veendunud, et tarbijakaitse ja põhiõiguste kaitse on väga tähtsad, et eurooplased võiksid usaldada digitaalset ühtset turgu nende igapäevaelu digiteerimise osana;

32.    on veendunud, et digitaalse ühtse turu strateegia peab olema suunatud võimaluste loomisele kodanike, tarbijate, äriühingute ja ametiasutuste jaoks, samuti innovatsioonile;

33.    nõuab autorikaitseseaduste suuremat ühtlustamist ja autoriõiguste paremat haldamist, et hõlbustada piiriülest juurdepääsu loomesisule;

34.    rõhutab vajadust tagada digitaalsel ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele võrdsed tingimused, et nad saaksid konkureerida; rõhutab vajadust pakkuda äriühingutele ja tarbijatele internetis samasugust kaitset nagu neil on traditsioonilistel turgudel;

35.    on seisukohal, et tulevas strateegias tuleb käsitleda järgmisi olulisi teemasid:

•     pilvandmetöötlus, eelkõige pilvandmetöötluse teenuse pakkujate vastutuse puudumine ning vastuolud rahvusvahelistes õigusaktides ja eeskirjades,

•     tarbijate diskrimineerimine internetis, eelkõige diskrimineerimine kodakondsuse või elukoha alusel, mida esineb ELi õiguse paljudes eri valdkondades,

•     küberjulgeolek, sest Euroopa avaliku sektori asutused ja äriühingud puutuvad üha enam kokku küberkuritegevusega ning sellele põletava probleemiga tegelemiseks puudub ühtne lähenemisviis,

•     piirangud ja tõkked e-maksete ja e-isikutuvastuse ning eriti mobiilimaksete puhul, eelkõige autoriõiguse eeskirjade standardite puudumine e-kaubanduses,

•     pakivedu,

•     asjade internet, sh lõimitud eraelukaitse;

36.    nõuab õiglast juurdepääsu internetiplatvormidele ja elektroonilisele sidele;

37.    nõuab Euroopa strateegiat ELi IKT-tööstuse edendamiseks, et tagada vaba ja õiglane konkurents ning võimaldada Euroopa äriühingutel ära kasutada ELi eraelukaitse konkurentsieelist, ning on seisukohal, et Euroopa strateegia eesmärgiks peab olema interneti demokraatlik juhtimine ning ELi õiguses sätestatud võrgu neutraalsus;

Vastupidavam energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga

38.    nõuab ökodisaini ja ökomärgistuse direktiivide läbivaatamist, et saada sellest poliitikast võimalikult suurt kasu ning laiendada ökodisaini kohaldamisala ressursitõhususele;

39.    rõhutab, et konkurents, energiajulgeolek ja jätkusuutlikkus täielikult integreeritud energiaturul on peamised sambad vastupidava energialiidu loomiseks; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada võrkude ja vahendite ühendamise ning energia siseturu allesjäänud tõkete kõrvaldamise abil, samuti tagades ELi ühtse positsiooni läbirääkimistel kolmandate riikidega;

40.    nõuab ELi energiataristu euroopastamist, muu hulgas seoses standardite, teadustegevuse ja innovatsiooniga, ning nõuab aruka energiavõrgu jaoks eraldi investeerimisprogrammi, mis põhineb avaliku ja erasektori vahenditel;

41.    on seisukohal, et prioriteetseks tuleb pidada ühiste probleemide turupõhiseid lahendusi: näiteks energiatõhususe suurendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamise abil, tõeliselt jätkusuutliku põllumajandus- ja metsandussektori väljaarendamine teadus- ja arendustegevusse investeerimise abil ning taastuvate energiaallikate suurem kasutusele võtmine, et EL oleks maailmas esikohal;

42.    rõhutab, et jätkusuutlik põllumajandus- ja metsandussektor võivad mängida olulist rolli;

Süvendatud ja õiglasem ühtne turg ning suurem tööjõu liikuvus

43.    on seisukohal, et komisjoni kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia peaks muutma ühtse turu reaalsuseks nende jaoks, kellel on kõige raskem seda kasutada – VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjad; on seisukohal, et kui direktiivid ja määrused osutuvad väikeettevõtete jaoks sobimatuks või kui nende vastuvõtmisel ei viidud läbi nn VKE testi, tuleb need võib-olla läbi vaadata;

44.    väljendab heameelt tööjõu liikuvuse paketi üle, muu hulgas ettepaneku üle muuta määrusi 883/2004 ja 987/2009 sotsiaalpoliitikasüsteemide koordineerimise kohta;

45.    palub komisjonil jätkata tööd maksude maksmise lihtsustamise nimel piiriülestes olukordades nii tarbijate kui ka äriühingute jaoks, kasutades rohkem Euroopa standardvorme käibemaksu ja muude tasude jaoks ning digiteerides aruandlust;

Integreeritum ja õiglasem majandus- ja rahaliit

46.    nõuab ettepanekut euroala ühtse esindamise kohta rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumites;

47.    nõuab tingimuslikkusel põhineva Euroopa võlalunastamisfondi loomist;

Mõistlik ja tasakaalus vabakaubandusleping USAga

48.    nõuab, et komisjon jätkaks paralleelselt tööd uute ja läbivaadatud vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega ning laiema globaalse vabakaubanduse suunas, eriti WTO raamistikus;

Vastastikusel usaldusel põhinev õigusel ja põhiõigustel rajanev ala

49.    nõuab uusi jõupingutusi, et sõlmida terviklik ELi ja USA andmekaitsekokkulepe ning tagada, et Safe Harbouri kokkuleppe läbivaatamisega kaasneks ELi ambitsioonika andmekaitsepaketi edukas lõpuleviimine;

50.    palub, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et lõpetada horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimine ning leida LGBTI-inimeste põhiõiguste probleemidele terviklik Euroopa lahendus, mis peaks kujutama endast ELi tegevuskava homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu;

51.    palub komisjonil jätkata ja suurendada jõupingutusi, et tagada internetis tegutsevate seksuaalkurjategijate parem tuvastamine ja alaealiste kaitse nende eest;

Uue rändepoliitika suunas

52.    nõuab terviklikku rändekava, et muuta EL atraktiivseks sihtkohaks nii oskus- kui ka lihttöölistest rändajate jaoks ning luua varjupaigataotlejatele turvalised ja seaduslikud teed ELi saabumiseks ning terviklik lähenemisviis ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks;

Demograafiliste muutuste strateegia

53.    nõuab struktuurset ja pikaajalist ELi strateegiat, et käsitleda demograafilistest muutustest tingitud probleeme, sest praegu vananeb kõikide liikmesriikide elanikkond;

Suurem roll ülemaailmsel tasandil

54.    palub komisjonil kasutada ennetavat lähenemisviisi, et edendada rahu ja lahendada kõikjal maailmas üha enam tekkivaid kriise ja vägivaldseid konflikte; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi naabruspoliitika, et suurendada ELi suutlikkust käsitleda raskeid geopoliitilisi probleeme, millega me silmitsi seisame; rõhutab, et kaubandus, majandussidemed, liikuvus, ränne ja energiajulgeolek on ainult mõned piiriülesed küsimused, mida uus ja tugevdatud naabruspoliitika peab käsitlema, ning et läbiv ühisnimetaja peab olema inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja põhivabaduste austamine; juhib samuti tähelepanu vajadusele jätkata idapartnerluse algatust ning tegeleda aktiivselt Lääne-Balkani riikidega, et ühinemisega seotud reformiprotsess püsiks fookuses; rõhutab vajadust pakkuda täiendavat tehnilist abi liikmesriikidele ja nendele naabruses asuvatele riikidele, kellega on sõlmitud põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, et tagada nende lepingute täielik ja kiire rakendamine ja austamine kõikide osaliste poolt;

55.    rõhutab, et kui EL soovib olla maailma tasandil tõsiseltvõetav osaleja, peab ta toetama oma märkimisväärset pehmet jõudu tugeva jõuga ning et seepärast on vaja ambitsioonikat tegevuskava, et suurendada Euroopa sõjavägede integratsiooni ja kokkusobivust, eriti seetõttu, et see võib aidata ka märkimisväärselt kulusid vähendada;

Demokraatlike muutuste liit

56.    nõuab, et komisjon tugevdaks ja süvendaks oma jõupingutusi liidu finantshuvide kaitsmisel, esitaks õigusakti ettepaneku Euroopa prokuratuuri loomiseks ning viiks lõpule Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) venima jäänud reformi;

Parem kommunikatsioon

57.    palub komisjonil vaadata põhjalikult läbi oma kommunikatsioonipoliitika, tagamaks, et tulevikus saavad kodanikud teavet otse, selle asemel et oodata, et nad otsiksid seda ise spetsiaalsetest Euroopa teabekanalitest;

_____________________

58.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika