Menetlus : 2014/2829(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0035/2015

Esitatud tekstid :

B8-0035/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2015 - 11.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 138kWORD 79k
12.1.2015
PE547.458v01-00
 
B8-0035/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta (2014/2829(RSP))


Gianni Pittella, Enrique Guerrero Salom fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta (2014/2829(RSP))  
B8‑0035/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2014. aasta teatist „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” (COM(2014)0910),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet,

–       võttes arvesse kohustusi, mille komisjoni president Juncker võttis parlamendi 15. juuli 2014. aasta täiskogu istungil ja kõik volinikukandidaadid parlamendi kuulamistel,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.     arvestades, et pärast pikki aastaid pealesunnitud kasinusmeetmeid, kõrget ja kasvavat tööpuudust, suurenevat ebavõrdsust ja vaesust ning sotsiaalsete normide alandamist seisab Euroopa Liit silmitsi pikaajalise majanduslanguse ning kodanike usalduse ja kindlustunde kaotamise ohuga;

B.     arvestades, et EL kui poliitiline organisatsioon on jõudnud oma ajaloo teelahkmele ning arvestades, et majandus- ja finantskriis on viinud liidu poliitilisse kriisi, mis on põhjustanud äärmusluse tõusu peaaegu kõigis liikmesriikides;

C.     arvestades, et seepärast peaks ELi tähtsaim prioriteet olema Euroopa kodanike lootuste taaselustamine, jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine ja kvaliteetsete töökohtade loomine ning aluse panek uuele kriisijärgse jätkusuutlikkuse mudelile, mille raames on võrdväärselt tagatud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane areng, mis üksteist vastastikku toetavad;

D.     arvestades, et põhimõtteliselt ei saa sotsiaalseid õigusi allutada majanduslikele vabadustele ning majanduslik ja sotsiaalne areng peavad olema tihedalt seotud ja teineteist vastastikku toetama;

E.     arvestades, et ettevõtete ja üksikisikute teostatav maksudega petmine, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimine ning valitsuste poolne agressiivne maksuplaneerimine moonutavad siseturgu ning õõnestavad ühtekuuluvust ja solidaarsust;

F.     arvestades, et hiljutised terrorirünnakud Prantsusmaal tuletasid Euroopale ja kogu maailmale valulikult meelde sallivuse, sõnavabaduse, kultuuridevahelise mõistmise ja igasuguse radikaliseerumise ennetamiseks tehtavate jõupingutuste tähtsust;

Üldised poliitilised kaalutlused

1.      märgib, et komisjoni muudatustele suunatud tegevuskavas keskenduti töökohtadele ja majanduskasvule, kuid mõistab hukka selle, et tööprogrammis ei ole parlamendi tõstatatud probleeme küllaldaselt arvesse võetud; kutsub seetõttu komisjoni üles oma volitusi täiel määral kasutama ning võtma endale juhtrolli aluse rajamiseks jätkusuutlikule majandusarengule, millega vähendada tööpuudust eriti noorte seas; palub komisjonil algatada laialdane arutelu Euroopa ja tema kõigi mõõtmete tuleviku teemal, et saavutada täiemahuline poliitiline liit, mis taastaks oma demokraatliku õiguspärasuse;

2.      toetab ulatuslikke investeerimisprogramme, et kaotada Euroopa äärmiselt suur investeeringute puudujääk ja suurendada tema majanduskasvu potentsiaali; kutsub komisjoni üles tagama, et erasektori investeeringuid tehakse ka nendes ELi piirkondades, mis majanduskriisi tõttu tugevalt kannatasid; tuletab meelde, kui tähtsad on investeeringuid soodustavad eelarve-eeskirjad, mis ergutaksid liikmesriikide osalemist tulevases Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti raames oma sissemakstud kapitali neutraliseerimise ning investeerimisprojektide avaliku sektori poolse kaasrahastamise kaudu, sealhulgas struktuurifondide rahastamisega seotud valdkondades; rõhutab vajadust töötada välja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi investeerimisstrateegia, mis põhineks ambitsioonikamatel projektidel ja oleks suunatud kvaliteetsete töökohtade loomisele, aidates kaasa üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ning tagades sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ELis;

3.      nõuab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kogukonnapõhist haldamist ja asjakohast juhtimist; palub komisjonil kasutada kõiki stabiilsuse ja kasvu pakti olemasolevaid varusid, et tagada investeeringud, majanduskasv ja töökohtade loomine;

4.      väljendab sügavat muret tugeva sotsiaalse mõõtme puudumise pärast komisjoni tööprogrammis, mis näitab tõsist puudujääki nende tagajärgede mõistmisel, mida kriis on põhjustanud paljudes liikmesriikides; kutsub komisjoni üles seda puudujääki kõrvaldama, võttes meetmeid ja esitades ettepanekuid oma tööprogrammi lõpuleviimiseks 2015. aasta jooksul; võtab teadmiseks poliitilise ebajärjepidevuse põhimõtte, kuid avaldab muret selle pärast, et kui kõnealust põhimõtet ettevaatlikult ja pragmaatiliselt ei rakendata, võib see põhjustada mõne esmatähtsa eesmärgi nõrgendamise või hülgamise ilma nõuetekohase poliitilise aruteluta; rõhutab, et sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna õigustik ei tohi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tõttu kannatada;

5.      rõhutab, et vajalike struktuurireformide aluseks peab olema tulevikku suunatud nägemus (näiteks hariduse ja elukestva õppe suurema pakkumise abil majandustulemuste loomine või sotsiaal- ja tervisekindlustuse kasutamine kriisi all kannatanud isikute šoki leevendamiseks) ning see ei tohi halvendada inimeste olukorda või suurendada deflatsiooni võimalust; on seisukohal, et need reformid peaks aitama kaasa sotsiaal- ja fiskaalpoliitika lähendamisele, mille eesmärk on vähendada ebaõiglast konkurentsi ELi töötajate ja liikmesriikide vahel;

6.      nõuab ELi maksupoliitika tulemuslikku muutmist ja nõuab tungivalt, et komisjon võitleks maksupettustega, maksudest kõrvalehoidmine ja maksustamise vältimisega ning agressiivse maksuplaneerimisega nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle algatada tegevuskava ning ootab peatselt julgete ja kiireloomuliste meetmete võtmist; kutsub komisjoni üles koostama täiendavad ettepanekud põhivaldkondade kohta, sealhulgas õigusakti riigipõhise aruandluse kohaldamise kohta piiriüleste äriühingute puhul kõigis sektorites ja riikides, kus äriühing tegutseb;

7.      kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut energialiidu kohta, mis tugineks energiatõhususel, taastuvatel energiaallikatel ja arukal taristul ning jätkusuutlikul ja konkurentsivõimelisel ELi tööstussektoril;

8.      palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud ennetavama ja paindlikuma ELi rändepoliitika kohta, millega arendataks ja kaitstaks ühelt poolt põgenike ja varjupaigataotlejate ja teiselt poolt majanduslikel põhjustel rändajate seaduslikku pääsu ELi ning tegeletaks probleemidega, mida ELile rände valdkonnas põhjustavad välismaalaste ebaseaduslikult üle piiri toimetajad ja inimkaubitsejad;

9.      on tugevalt vastu komisjoni teatatud kavatsusele võtta tagasi mitmed seadusandlikud ettepanekud, eriti õhu kvaliteeti käsitlevad õigusaktid (pidades silmas, et igal aastal sureb õhusaaste tagajärjel üle 400 000 eurooplase) ja jäätmepaketi, mille kallal kaasseadusandjad alles alustasid tööd; on tugevalt vastu rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi tagasivõtmisele;

10.    kinnitab, et kui lähiajal tahetakse tagasi võtta või edasi lükata mõni muu praegune seadusandlik ettepanek, tuleks need esitada nende Euroopa lisandväärtuse hindamiseks ja kogetud läbikukkumiste põhjalikuks poliitiliseks analüüsimiseks, esitades pärast seda kuue kuu jooksul alternatiivse ettepaneku; on veendunud, et komisjon läheb ettepanekuga algatuste tagasivõtmiseks ja asendamiseks vastuollu aluslepinguga, kui kindla ajavahemiku jooksul kokkulepet ei saavutata (näiteks ettepanek võtta vastu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta ning ettepanek koolides puu- ja köögivilja ning piima jaotamise kava kohta);

11.    rõhutab vajadust ühendada ELi sisepoliitika valdkonnad ülemaailmsete väljakutsetega kliimamuutuste ja säästva arengu valdkonnas (2015. aasta on Euroopa arenguaasta) ning edendada avalikku arutelu USAga (Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle) peetavate kaubandusläbirääkimiste teemal; tuletab meelde, et 2015 peaks olema aasta, mil EL võtab aktiivse rolli Lähis-Ida rahuprotsessi taaskäivitamisel;

12.    väljendab nördimust hiljutiste terrorirünnakute pärast Prantsusmaal ja sõnavabaduse ohustamise pärast; väljendab oma solidaarsust rünnakute ohvrite perekondadega; nõuab, et kõigil komisjoni ettepanekutel kodanike julgeoleku edendamiseks peab olema lisandväärtus ja need peavad järgima vajadust säilitada ühtsus ja järgida põhiõigusi ning Euroopa väärtusi, nimelt demokraatiat, solidaarsust ja sallivust; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamiseks, et selliseid kuritegusid paremini ennetada, samuti meetmeid, millega ennetatakse igasugust radikaliseerumist ja edendatakse kultuuridevahelist mõistmist ja vähemuste sotsiaalmajanduslikku integratsiooni Euroopas;

Sotsiaalne mõõde

13.    on seisukohal, et uue komisjoni peamine eesmärk peaks olema Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamine, mis on valdkond, kus Euroopa on olnud uhkusega maailmas juhtival kohal, ning muutma seda mudelit pikas perspektiivis tugevamaks ja jätkusuutlikumaks;

14.    tuletab meelde, et 25 miljonit eurooplast, sealhulgas 5 miljonit noort on ilma tööta ning vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on märkimisväärselt suurenenud, halvendades ühiskonna kõige kaitsetumate rühmade, eriti naiste, noorte, laste, eakate ja puuetega isikute elutingimusi, palub komisjonil käsitleda prioriteetselt ja kiireloomulisena liikmesriikide ja piirkondade sees ja vahel suureneva ebavõrdsuse, tööturul toimuva diskrimineerimise, ebakindla tööhõive, palgavaesuse ja laste vaesuse ning sotsiaalse dumpingu küsimusi, mis on vastuolus Euroopa väärtustega ning õõnestavad Euroopa majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõimet;

15.    kutsub uut komisjoni üles tegema töötajate õiguste, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, inimväärsete palkade, töötervishoiu ja -ohutuse ning õiglase maksustamise põhimõtted ja põhimõtte „võrdsed võimalused kõigile olenemata soost või etnilisest päritolust” komisjoni tööprogrammi tugisammasteks; palub komisjonil kehtestada kõikide tulevaste seadusandlike ettepanekute jaoks kohustuslikud sotsiaalmõju hindamised; peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogrammis ei suudeta tunnistada võrdsete võimaluste ning soolise võrdõiguslikkuse äärmist olulisust, eriti seoses rasedus- ja sünnituspuhkusega ja äriühingute juhtkonna soolise koosseisuga;

16.    hoiatab sotsiaalse dumpingu ohu ja järeleandmiste võidujooksu eest Euroopa töötajate ja sotsiaalsüsteemide hulgas ja nõuab, et komisjon esitaks ELi äriühinguõiguse ühtse ja säästva käsituse ning täidaks oma ametissekinnitamise kuulamisel parlamendis antud lubaduse esitada ettepanek töötajate lähetamise direktiivi täielikuks läbivaatamiseks;

Majanduslikud, eelarve- ja keskkonna väljakutsed

17.    on veendunud, et komisjoni uues investeerimiskavas Euroopa jaoks (mis hõlmab ELi väga raske majandusliku olukorra parandamiseks ühe lahendusena loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi) peavad uue investeerimispaketi esmatähtsad prioriteedid olema transpordi- ja energiataristu, digitaal-, kultuuri- ja loometööstus, telekommunikatsioonitaristu, haridus, kutseõpe, uuringud, teadus ja innovatsioon, pöörates laialdaselt tähelepanu energiatõhususele ja majanduse CO2-heite vähendamisele; ootab, et komisjon töötaks tihedas koostöös kaasseadusandjatega välja investeerimiskava üksikasjaliku ülesehituse viisil, mis võimaldaks maksimeerida kava mõju arukale investeerimisele, tekitades tugevat sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust, ning toetades ettevõtlust, majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist; kutsub üles hindama investeerimiskava rakendamist kaks korda aastas;

18.    tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020” ambitsioonikad eesmärgid ja rõhutab vajadust esitada kaugeleulatuvate eesmärkidega seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamiseks, eriti seoses kaasava majanduskasvuga ning üleminekuga jätkusuutlikule ja energiatõhusale majandusele; kutsub komisjoni üles lähtuma ELi uue investeerimiskava koostamisel nendest eesmärkidest; ootab eelseisvat strateegia vahekokkuvõtet silmas pidades sotsiaal- ja keskkonnapoliitika prioriteetide laiemat kajastamist ning majandus- ja sotsiaalkaalutlustega võrdväärsele alusele seadmist ning poliitilise ja tegevusliku ühtsuse saavutamist strateegia ja investeerimiskava vahel; soovib, et EL täidaks Pariisis 2015. aasta lõpus toimuvatel ÜRO kliimamuutuste konverentsil juhtrolli;

19.    ootab, et komisjon esitaks kiiresti ettepaneku kõrgema süsinikdioksiidi hinna kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, et edendada pikaajalisi erasektori investeeringuid CO2-heite vähendamisse ja need tagada ning piirata loetelu süsinikdioksiidi lekkega sektorite jaoks tasuta eraldamise skeemidest tehtavate erandite loetelu, et edendada investeeringuid uute jätkusuutlikkusse energiamudelisse;

20.    rõhutab oma tulevikku suunatud resolutsiooni 2030. aasta energia- ja kliimapaketi kohta ning kutsub komisjoni üles rajama oma seadusandlikud ettepanekud CO2-heite, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kolme siduva eesmärgi ümber;

21.    nõuab uute kaupade ja teenuste väljatöötamist võimaldavat ambitsioonikat ELi tööstuspoliitikat ja tööstusprotsesside ümberkujundamist innovatsiooni abil, et moderniseerida ELi tööstust ja minna üle teadmistepõhisele, digitaalsele, vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele; palub komisjonil tugevdada toetusmeetmeid Euroopa teadusruumi rajamiseks, muuta teadustöö tulemused ärilistel eesmärkidel valmistoodetud kaupadeks ja teenusteks ning edendada digitaaltehnoloogiale üleminekut;

22.    kutsub komisjoni üles tagama, et säästva arengu põhimõtet, mis on sätestatud aluslepingutes ja lisatud komisjoni esimese asepresidendi portfelli valdkondade hulka, kajastatakse nõuetekohaselt komisjoni tööprogrammis ja seda toetatakse konkreetsete seadusandlike ettepanekutega;

23.    rõhutab jäätmepaketi ja õhu kvaliteedi direktiivi äärmiselt suurt potentsiaali kaugeleulatuva ja pikaajalise positiivse mõju avaldamiseks jätkusuutlikule arengule ja töökohtade loomisele ning nende suurt tervishoiu- ja keskkonnaalast kasu; tuletab komisjonile meelde, et ringmajanduse ettepanekud peaksid olema tegevuskavas esikohal ja neid tuleks edasi rakendada, kehtestades muu hulgas siduvad eesmärgid ressursitõhususe jaoks ning võttes CO2-jalajälje ning maa, vee ja materjali kasutuse suhtes kasutusele näitajad; tuletab komisjonile meelde, et kogu õhu kvaliteedi pakett, sealhulgas ettepanek uue heitkoguse siseriikliku ülemmäära direktiivi kohta, on äärmiselt tähtis ja pakub kodanikele suurt tervishoiu-, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu;

24.    kutsub komisjoni üles analüüsima praeguseid selliseid väljakutseid keskkonna ja tervishoiu valdkonnas, kus keskkonna seisund mõjutab negatiivselt inimeste tervist ning esitama kavandatud strateegiad, eelkõige isesekretsioonisüsteemi kahjustaja strateegia, millele on osutatud seitsmendas keskkonnaprogrammis;

25.    mõistab hukka haridus- ja kultuurimõõtme puudumise komisjoni tööprogrammis, mis võimaldaks rõhutada majanduskasvu, tööhõive ja Euroopa süsteemi ning tööstuse konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles võtma vastu tugevamat sektoritevahelist lähenemist digitaal- ja kultuuritööstuse edendamisel, et arendada ELi kodanike inimõigusi, loovust, kultuuri ja haridust;

26.    peab esmatähtsaks, et komisjon jätkaks oma ettepanekutega ja eelmise koosseisu ametiajal tehtud tööga sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse rolli ja tunnustamise kohta ELis; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud Euroopa vastastikuste ühingute ja ühenduste põhikirja vastuvõtmiseks ning läbivaadatud ettepaneku Euroopa ühistu põhikirja kohta ning säilitama oma ettepaneku Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta;

27.    toetab komisjoni kavatsust töötada ELi tasandil välja süsteem, mis tagab maksude maksmise riigis, kus kasumit saadakse; on veendunud, et õiglane maksustamine elavdab reaal- ja jätkusuutlikku majandust, tekitab majanduskasvu ja loob töökohti, ning tuletab meelde, et võitlus maksudest kõrvalehoidumisega ja maksustamise vältimisega tuleks ühendada nii riiklike eelarvetega kui ka ELi omavahendite teemalise aruteluga; kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli maksuparadiiside vastu suunatud ühiste ELi meetmete kehtestamisega, sealhulgas ettepanek 14. äriühinguõiguse direktiivi kohta, milles selgesõnaliselt välistatakse registrijärgse asukoha jagamine, määratletakse maksuparadiisid, kehtestatakse ELi must nimekiri ning kehtestatakse maksuparadiiside kaotamisele suunatud konkreetsed meetmed;

28.    nõuab, et ettevõtete maksustamise uus süsteem ei oleks mitte ainult õiglase maksustamise meede, vaid peaks olema suunatud ka uute vahendite kogumisele Euroopa fiskaalvõimekuse suurendamiseks; tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve praegune piiratus ja nõrkus on toonud igal aastal kaasa järeleandmiste tegemise parlamendi prioriteetide osas ajal, mil ELi ergutuskava jaoks on vaja piisavalt vahendeid;

29.    väljendab muret jätkuva ELi eelarve maksekriisi pärast ja maksmata arvete hulga jätkuva suurenemise pärast; kutsub komisjoni üles esitama konkreetset ettepanekut ELi eelarve asetamiseks tugevale ja jätkusuutlikule alusele, reformides eelkõige ELi omavahendite süsteemi, et vähendada ELi vahendite kaitsetust riiklike vaidluste korral;

30.    tuletab meelde, et mitmeaastane finantsraamistik tuleb kiiresti läbi vaadata, et viia läbi tegelikud reformid ja leida suuremad vahendid kavandatud investeerimiskava rakendamiseks, ning need reformid peaks olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtte ja investeerimiskavaga;

31.    palub komisjonil hinnata töötuskindlustusskeemiga seotud võimalike hüvede mõju Euroopa ja/või eurotsooni tasandil;

32.    kutsub komisjoni üles tagama majandusliku ja sotsiaalse kooskõlastamise vajaliku süvendamise majandus- ja rahaliidu raames, et lisaks muule leida lahendus eurotsooni liikmesriikide vaheliste erinevuste jätkuvale süvenemisele, mis õõnestab majandus- ja rahandusliidu jätkusuutlikkust, ning ootab parlamendi täielikku kaasamist, võimaluse korral institutsioonidevahelise kokkuleppe kaudu; tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine peab kaasa tooma ka selle demokraatia mõõtme märkimisväärse tugevdamise;

33.    rõhutab vajadust saavutada pangandusliit, eelkõige ühtse järelevalve- ja kriisilahendusmehhanismi rakendamisega vastu võetud eeskirjade kaudu, töötades eelkõige välja vajaliku korra ühtsele kriisilahendusfondile piisava laenuvõime andmiseks; ootab selles kontekstis täiendavaid algatusi, eelkõige Euroopa hoiuste tagamise mehhanismi kohta;

34.    rõhutab, kui tähtis on jätkata finants- ja pangandusteenuste õigusraamistiku tugevdamist, pöörates erilist tähelepanu varipangandusele;

35.    nõuab, et mereorganismi kaitse tehnilisi meetmeid lihtsustataks piirkondadeks jagamise kaudu, kuid hoiatab, et see ei tähenda, et tuleks teha samm tagasi riikliku otsustusprotsessi poole; nõuab, et komisjon ei hindaks mitte ainult kalanduse kontrolli määruse mõju hiljuti vastuvõetud ühisele kalanduspoliitikale, vaid püüab ka saavutada ka selle määruse läbivaatamise 2015. aasta lõpuks;

36.    kutsub komisjoni üles pakkuma välja meetmeid, millega pärast piimakvootide lõppemist 31. märtsil 2015 tagatakse tasakaalustatud piimaturg, et vältida negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi ning sektorisse pikaajaliselt tehtavate investeeringutega seotud riske;

Ränne ja õigussüsteem, põhiõigused, tarbijad, digitaalne Euroopa

37.    kutsub komisjoni üles võtma vastu terviklikku lähenemist rände- ja varjupaigapoliitikale, luues solidaarsuseks ning finants- ja muude kohustuste liikmesriikide vahel jagamiseks usaldusväärsed mehhanismid; ootab, et komisjon mitte ainult ei edenda olemasolevaid Euroopa Liidu vahendeid, vaid ka uurib ja pakub välja uusi võimalusi ohutuks ja seaduslikuks pääsemiseks ELi; on seisukohal, et see poliitika peab hõlmama selliseid partnerlusi kolmandate riikidega, millega toetatakse turvalist mobiilsust, demokratiseerumisprotsesse, ühist piirihaldust, võitlust inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning hädas olevate isikute ühist kaitset;

38.    on mures komisjoni suutmatuse pärast reageerida osades liikmesriikides demokraatia ja põhivabaduste valdkonnas järjest suurenevatele probleemidele; kutsub üles võtma selle suhtes meetmeid, eriti jälgima põhiõiguste olukorda liikmesriikides, meediavabaduse olukorda ja õigusriigi põhimõtteid kogu ELis; ootab, et komisjon esitaks algatused, millega tugevdatakse võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi, usu või veendumuse, puude või vanuse alusel;

39.    peab lubamatuks, et Euroopa romade kogukonna olukord järjest halveneb; nõuab selgejoonelist tegevuskava selle kohta, kuidas vähendada romade sotsiaalset tõrjutust ühiskonna põhiosa poolt, suurendades samal ajal nende sotsiaalset kaasamist; rõhutab vajadust Euroopa romade strateegia järele, mis läheb kaugemale praegustest riiklikest strateegiatest; kutsub üles vaatama põhjalikult läbi riiklikke roma strateegiaid, et kohaldada vahe-eesmärke ja tulemuslikke parameetreid romade-vastasuse tasemete ja selle tagajärgede mõõtmiseks liikmesriikides;

40.    kutsub komisjoni üles tugevdama oma jõupingutusi, et tagada varajane ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga viisil, mis oleks kooskõlas aluslepingutes sätestatud põhiõigustega ja Euroopa väärtustega;

41.    peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogrammis on ELi kodanike kui tarbijate kohta vähe teavet antud, rõhutab, et digitaalne Euroopa on lihtsalt digitaalsest ühtsest turust palju laiem käsitus ja et kõik ettepanekud peavad tagama tarbija-ja andmekaitse, võttes arvesse sotsiaalmõõdet, üldist juurdepääsu, elanikkonna kõigi osade kaasamist, võrguneutraalsust ja kultuurilist mitmekesisust; tuletab meelde vajaduse kehtestada ELi tarbijate jaoks tulemuslik kahju hüvitamise mehhanism ja leida lahendus pettuste ennetamisele ja maksudest kõrvalehoidumisele digitaalsete tegevuste raames;

42.    kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava ELi-poolse reageeringu LGBT-inimeste põhiõiguste probleemidele, esitades homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi strateegia või tegevuskava, nagu Euroopa Parlament ja valitsusvälised organisatsioonid on korduvalt nõudnud;

Euroopa välisteenistus, laienemine, naabruspoliitika

43.    võtab teadmiseks uue komisjoni sisesed organisatsioonilised jõupingutused, mis peaks andma komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast kaugemale ulatuvad volitused ning tagama ELi poliitika välismõõtme parema integreerimise Euroopa välisteenistuse ekspertteadmiste abil; rõhutab kaubandus- ja naabruspoliitika vahelise parema teabevahetuse tähtsust ning palub komisjonil tagada, et rändepoliitikat arendatakse edaspidi arengupoliitikast lähtudes;

44.    on kindlalt veendunud, et komisjon peab näitama, et ta järgib oma kohustust hoida laienemispoliitika elus, töötades tugevalt Türgiga, Montenegro ja Serbiaga teatavate läbirääkimispeatükkide avamise kallal ning püüdes leida asjakohaseid lahendusi Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Albaania ja Kosovo probleemide lahendamiseks, et teha 2015. aastal konkreetseid edusamme liikumisel Euroopaga integreerumise poole;

45.    märgib, et komisjon hakkab alates 2015. aasta jaanuarist hindama kandidaatriikide riiklikke majandusreformikavasid, et viia nende majanduse juhtimine muutuva Euroopa mudeliga vastavusse; hoiatab komisjoni, et kandidaatriikides ei tohi korrata majanduskasvu piiravate valitsuse kokkuhoiuprogrammide viga;

46.    kutsub komisjoni üles tõhustama oma koostööd ELi idanaabritega ja aitama kaasa selliste riikide nagu Ukraina, Moldova ja Gruusia stabiliseerimisele, laiendades demokraatia ja sotsiaalse õigluse valdkonda; rõhutab, et ainult demokraatlikud ja kaasavad valitsused saavad aidata kaasa kodanikutunde tekitamisele, mis on suveräänsuse kaotamise katsetele vastupanu osutamiseks vajalik;

47.    kutsub üles suurendama ELi jõupingutusi Ukraina konflikti lõpetamisele kaasaaitamiseks ning Moskvaga peetava dialoogi taaskäivitamiseks; on sellega seoses arvamusel, et sanktsioonide eesmärk on panna Venemaa valitsus oma poliitikat muutma; on seisukohal, et sanktsioonide säilitamine, tugevdamine või ümberpööratavus sõltub Venemaa enda hoiakust ja olukorrast Ukrainas;

48.    väljendab täielikku toetust komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja jõupingutustele saavutada ühine ELi lähenemine Palestiina riigi tunnustamisele; nõuab, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täidaks oma mõjuvõimust tulenevaid kohustusi ja esitaks, lähtudes eelkõige Araabia rahualgatusest, Lähis-Ida piirkonna rahu küsimuses selge ja kõikehõlmava algatuse;

49.    palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha aktiivselt koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste osalistega (eelkõige Iraani ja Venemaaga), kellel on Süüria konflikti poolte üle mõjuvõimu, et saavutada võit Islamiriigi terroristide üle ja teha lõpp Süüria konfliktile;

50.    tunneb heameelt komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võetud kohustuse üle pöörata rohkem tähelepanu Vahemere piirkonnale; tuletab meelde lõunapoolse naabruspoliitika otsustava tähtsusega mõõtme; kinnitab, et poliitika peab põhinema ühisarengul, mis edendaks stabiilsust ja jõukust piirkonnas; rõhutab vajadust tugevdada poliitilist ja majanduslikku koostööd; kutsub komisjoni üles toetama kodanikuühiskonna demokraatlikke püüdlusi;

51.    on veendunud, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks tugevdama ELi rolli Ladina-Ameerikas ning täiustama ja laiendama oma poliitilisi ja ärilisi kokkuleppeid Ladina-Ameerika riikidega ning praegu toimuvaid piirkondlikke ja kahe piirkonna vahelisi integratsiooniprotsesse;

52.    kutsub komisjoni üles ergutama ja arendama tõelist julgeolekule ja kaitsele suunatud välispoliitikat, et võidelda konfliktide, poliitilise ebastabiilsuse ja korruptsiooniga ning edendada julgeolekut, inimõiguste austamist, stabiilsust ja konfliktide lahendamist;

Kaubandus, inimõigused, arengupoliitika

53.    jagab komisjoni arvamust töö tegemise kohta tasakaalustatud kaubanduskokkuleppe saavutamiseks USAga, mis oleks majanduskasvu suurendamise ja töökohtade loomise vahend, kaitstes samal ajal ELi tervishoiu-, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja andmekaitsenorme ning kultuurilist mitmekesisust; on veendunud, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega tuleks tagada sisuline turulepääs ja edendada kõrgeid keskkonna- ja sotsiaalnorme; on seisukohal, et kokkulepe ei tohiks sisaldada investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi;

54.    peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogramm ei hõlma ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordisüsteemi reformi; kutsub komisjoni üles esitama strateegiadokumenti, milles kirjeldatakse Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest kaugemale ulatuvaid ELi kaubanduspoliitilisi eesmärke; nõuab, et kõik kaubanduskokkulepped hõlmaksid siduvaid klausleid töö- ja keskkonnanormide kohta;

55.    tuletab meelde, et inimõigused on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üks peamisi eesmärke; kinnitab vajadust teha kõigi volinikega koostööd inimõiguste viimiseks teistesse poliitikavaldkondadesse, eriti rände, arengu, keskkonna, interneti haldamise, kaubanduse, investeeringute, tehnoloogia ja ettevõtluse valdkonda;

56.    väljendab sügavat muret seoses Süüria põgenike humanitaarolukorraga; tuletab meelde, et varjupaigapoliitika ja põgenike abistamine on peamised inimõiguste alased vahendid eriti konfliktide eest põgenevate isikute puhul, ning kutsub komisjoni üles algatama ühtset ELi strateegiat Süüria põgenikele vajaliku abi tagamiseks, esitades Euroopa Liidu kava põgenikele varjupaiga pakkumiseks ja nende proportsionaalseks jagamiseks liikmesriikide vahel;

57.    ergutab komisjoni kasutama võimalust, mida pakub rahvusvahelisele arengule tähelepanu pööramine 2015. aastal, ning tagama arengu poliitiline ühtsus kõigis oma tööprogrammi osades; nõuab, et komisjon täidaks järjepidevalt ja kindlalt oma kohustust võidelda Ebola viirusega, mis on tõstnud esile kiire vajaduse võtta vastu ülemaailmse tervishoiu tegevuskava ja see rakendada;

58.    on endiselt sügavalt mures eelkõige eelarvega seotud piirangute pärast, millega komisjon seisab silmitsi enneolematult suurele arvule üheaegselt toimuvatele humanitaarkriisidele lahenduse otsimisel ning nõuab Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas käsitleva ELi tegevuskava suhtes järelmeetmete võtmist;

Läbipaistvus ning parlamendi ja komisjoni vahelised töösuhted

59.    tuletab komisjoni presidendile meelde tema kohustust teha parlamendiga läbipaistvalt lojaalsuse, vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus koostööd ning austada ELi kaasseadusandjate võrdväärsuse põhimõtet;

60.    väljendab pettumust komisjoni suhtlusviisi pärast eriti enne oma tööprogrammi esitlemist parlamendi 16. detsembri 2014. aasta täiskogu istungil; peab komisjoni vähest läbipaistvust kahetsusväärseks ja mõistab hukka segaduse ja asjakohase teabe puudumise enne komisjoni tööprogrammi avaldamist ja tutvustamist; kutsub komisjoni seepärast üles taastama usalduse komisjoni ja parlamendi vahel, mis on tugevalt kannatada saanud;

61.    tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel kohustuslik lobiregister ja väljendab valmisolekut alustada läbirääkimisi, kuid tuletab meelde ka oma nõudmise, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel seadusandliku ettepaneku kohustusliku registri loomise kohta ning lisaks ettepaneku, mis lubab luua kohustusliku registri seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

62.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika