RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale

12.1.2015 - (2014/3011(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Alexander Graf Lambsdorff, Johannes Cornelis van Baalen, Marietje Schaake, Ramon Tremosa i Balcells, Beatriz Becerra Basterrechea, Ivan Jakovčić, Jozo Radoš, Petr Ježek, Ivo Vajgl, Louis Michel, Gérard Deprez, Pavel Telička, Fredrick Federley, Marielle de Sarnez fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0036/2015

B8‑0041/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale

(2014/3011(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, pidades eelkõige silmas 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Türgi 2013. aasta eduaruande kohta[1], 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis[2] ja 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Türgi pingeidtekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis[3],

–       võttes arvesse paljude ajakirjanike, meediaväljaannete juhtide ja teiste vahistamist Türgis pühapäeval, 14. detsembril 2014,

–       võtte arvesse tõsiasja, et Türgi on olnud viimastel aastatel üks hullemaid riike ajakirjandusvabadust ja meediavabadust (keelatud raamatud) ja eriti vahistatud ajakirjanike arvu (umbes 70) silmas pidades, ning äärmiselt murettekitavat enesetsensuuri ja kriitiliselt meelestatud meediakanalite trahvimist,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades tõsiasja, et hiljutused vahistamised on osa õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, võimude lahususe ning demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste austamise põhimõtete süstemaatilisest eiramisest; arvestades asjaolu, et kui eelmise peaministri Recep Tayyip Erdoğani valitsuskabineti liikmetele esitati korruptsioonisüüdistus, süvenes polariseerumine ja tahteavalduse mahasurumine;

B.     arvestades, et vahistamised paistavad olevat osa president Erdoğani jätkuvast konfliktist Hizmeti liikumisega, mida juhib USAs elav islamiõpetlane Fethullah Gülen, ning mis toimusid aasta pärast seda, kui politsei ja prokurörid süüdistasid Erdoğani valitsuse liikmeid korruptsioonis;

C.     arvestades, et hulgaliselt ajakirjanikke on juba Türgi vanglates ning et paari viimase aasta jooksul on tugevnenud surve meediale, sealhulgas meediaväljaannete omanikele ja juhtkondadele, samuti võrgumeedia ja sotsiaalmeedia platvormidele;

D.     arvestades, et Freedom House liigitas 2014. aastal Türgi ajakirjanduse mittevabaks, kuigi 2013. aastal oli see veel „osaliselt vaba”;

E.     arvestades, et Türgis võib eelvangistus kesta kuid ning et seda on varem pikendatud kahtlusaluste tulemuslikuks karistamiseks juba enne nende kohtu ette astumist;

1.      mõistab hukka massilised vahistamised Türgis 14. detsembril 2014 ning palub riigiasutustel esitada viivitamata usaldusväärsed tõendid kinnipeetud isikute poolt väidetavalt toime pandud kuritegude kohta, samuti jätkata kiiresti kohtumenetlust läbipaistval viisil ning piisavate õiguslike tagatistega nõuetekohaseks menetluseks ja õiglaseks kohtumõistmiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles aktiivselt osalema ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate üle peetavatel kohtuprotsessidel;

2.      mõistab hukka Madalmaade ajakirjaniku Frederike Geerdinki provokatiivse vahistamise ja tema kodu läbiotsimise terrorismivastaste üksuste poolt 6. jaanuaril 2015, kui välisminister Koenders oli Türgis visiidil; nõuab selle juhtumi käsitlemisel täit läbipaistvust;

3.      tuletab Türgi asutustele meelde vajadust olla äärmiselt tähelepanelik, kui küsimuse all on meedia ja ajakirjanikud, sest sõnavabadus ja meediavabadus on demokraatliku ja avatud ühiskonna toimimise seisukohast keskse tähtsusega;

4.      märgib suure murega, et Türgi ühiskond on äärmiselt lõhestunud ning et poliitilistes aruteludes ei välistata spekulatiivseid kuulujutte, ebaseaduslikke kõnede pealtkuulamisi ja lindistusi, vandenõuteooriaid ja otstarbetuid sepitsusi; rõhutab, et üksnes läbipaistev ja hästi toimiv õigusriik ja kodanikuühiskond suudavad tekitada eri institutsioonide vahel ning arenenud ja demokraatliku ühiskonna liikmete hulgas usaldust;

5.      märgib, et 14. detsembril 2014 toimunud vahistamised kuuluvad kahetsusväärsesse katsete jadasse survestada ja piirata veelgi enam ajakirjandust ja meediakanaleid, sealhulgas ka internetipõhist sotsiaalmeediat ja selle foorumeid, mille eest lõplik vastutus lasub Türgi valitsusel ja Türgi kõrgemal juhtkonnal;

6.      kiidab heaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku avaldused, milles rõhutati, et ajakirjandusvabaduse ja meediavabaduse piiramine Türgis on vastuolus ELi väärtustega ning seega tähendavad ühinemisperspektiivist kaugenemist;

7.      rõhutab, et ELi ja Türgi suhetele ning seiskunud ühinemisläbirääkimistele on vaja leida uus lähenemisviis, mis keskenduks ELi ja Türgi vahelisele pragmaatilisele koostööle paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, näiteks välispoliitika ja kaubandus; kordab aga, et õigusriigi põhimõtte, demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste austamine on ELi jaoks peamised kriteeriumid; julgustab Türgi valitsust reformina oma kohtusüsteemi õigusriiki ja põhiõigusi arvestaval viisil;

8.      kutsub kõiki ELi institutsioone ja kõiki Türgi asjaomaseid pooli üles võtma kindla ajavahemiku jooksul meetmeid ja seadma konkreetseid sihte, et tuua ELi ja Türgi suhted välja praegusest ummikseisust ja neid parandada, lähtudes ELi selgest sõnumist, et Türgi valitsuse hälbimisel õigusriigi ja põhiõiguste kursilt on kindlad negatiivsed tagajärjed;

9.      tuletab Türgile meelde Euroopa Nõukogu liikmena võetud kohustusi ja vajadust täiendavate kohtusüsteemi reformide järele; tuletab meelde neid arvukaid kordi, kui Türgi vastu on mindud Euroopa Inimõiguste Kohtusse;

10.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Türgi parlamendile ja valitsusele, liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0235.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0277.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0052.