RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi resolutsioon sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale
12.1.2015 - (2014/3011(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Renate Sommer, Cristian Dan Preda, Arnaud Danjean, Jacek Saryusz-Wolski, Elmar Brok, Andrej Plenković, Tunne Kelam, David McAllister, Philippe Juvin, Michael Gahler, Michaela Šojdrová, Artis Pabriks, Barbara Matera, Davor Ivo Stier, Claude Rolin, Dubravka Šuica, Giovanni La Via, Pascal Arimont, Ivana Maletić, Lara Comi fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0036/2015
B8‑0043/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta,
– võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 15. detsembri 2014. aasta avaldust,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku 14. detsembri 2014. aasta ühisavaldust,
– võttes arvesse 8. oktoobri 2014. aasta Türgi 2014. aasta eduaruannet,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 14. detsembril 2014 vahistas Türgi politsei mitmed ajakirjanikud ja meediajuhid, nende seas ajalehe Zaman peatoimetaja Ekrem Dumanlı ning meediakontserni Samanyolu Broadcasting peadirektori Hidayet Karaca; arvestades, et Istanbuli kohtuniku välja antud vahistamismääruses väideti, et need isikud on kriminaaluurimise all seoses kuulumisega organisatsiooni, mis „surveavaldamise, hirmutamise ja ähvarduste abil püüdis haarata riigis võimu” ning tegi seda „valede abil, jättes inimesed ilma vabadusest ja võltsides dokumente”;
B. arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik kinnitasid 14. detsembril 2014, et „politseihaarangud ning mitmete ajakirjanike ja meedia esindajate vahistamine on vastuolus meediavabadusega”; arvestades, et nad avaldasid lootust, et „kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte”, ning tuletasid meelde „võõrandamatut õigust mis tahes väidetava väärteo korral sõltumatule ja läbipaistvale uurimisele, milles austatakse täielikult süüdistatavate õigusi”;
C. arvestades, et osa 2014. aasta detsembris vahistatud isikutest on vabastatud; arvestades, et 19. detsembril 2014 teatas Istanbuli kohus Ekrem Dumanlı vabastamisest, jättes ta kohtu järelevalve alla ja kehtestades talle reisikeelu kuni kriminaaluurimise lõpetamiseni, kuid jättis Hidayet Karaca kuni uurimise lõpuni vahi alla; arvestades, et Istanbuli kohus lükkas 31. detsembril 2014 tagasi prokuröri vastuväite Ekrem Dumanlı ja seitsme teise isiku vabastamisele;
D. arvestades, et Türgi 2014. aasta eduaruandes märgib komisjon, et Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumisi käsitleva tegevuskava vastuvõtmisega ning eelvangistuse kestuse vähendamisega, mille tulemusena paljud ajakirjanikud vahi alt vabastati, on tehtud positiivseid samme; arvestades, et komisjon märkis samas, et vastu on võetud sätteid, millega on veelgi piiratud sõnavabadust, sealhulgas sõnavabadust internetis, ning et sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse tegelik kasutamine praktikas on piiratud;
E. arvestades, et nõukogu kinnitas 16. detsembril 2014 taas, et peab ELi suhteid Türgiga oluliseks, ning väljendas heameelt varasematel aastate vastu võetud reformide jätkuva rakendamise üle, eriti 2013. aasta septembris demokratiseerimispaketis välja kuulutatud meetmete ja Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumiste vältimise tegevuskava üle; arvestades, et samas väljendas nõukogu kahetsust, et valitsuse reageering väidetavatele korruptsioonijuhtumitele 2013. aasta detsembris pani tõsise kahtluse alla kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse ning näitas kasvavat sallimatust poliitilise opositsiooni, avalike protestide ja kriitilise meedia suhtes;
1. mõistab hukka hiljutised politseihaarangud ning mitmete ajakirjanike ja meedia esindajate vahistamise Türgis; rõhutab, et selline tegevus seab kahtluse alla meediavabaduse austamise, mis on üks demokraatia aluspõhimõtteid;
2. rõhutab, et Türgi õigusraamistiku paljud sätted ja nende tõlgendamine kohtunike poolt takistavad jätkuvalt sõnavabaduse, sealhulgas meediavabaduse kasutamist; tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia mitmekesisus on Euroopa väärtuste keskmes ning sõltumatu ajakirjandus on demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalik, kuna see võimaldab kodanikel aktiivselt ja informeeritult kollektiivsetes otsustusprotsessides osaleda ning tugevdab seega demokraatiat; väljendab sügavat muret selle üle, et eelvangistuses viibib terve rida ajakirjanikke, ning kutsub Türgi õigusasutusi üles neid juhtumeid võimalikult kiiresti läbi vaatama ja lahendama; toonitab, et läbirääkimiste edenemine sõltub õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamisest; rõhutab, et Türgil lasub vastutus tagada, et õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi austatakse;
3. märgib, et nagu ka Türgi 2014. aasta eduaruandes välja tuuakse, tingivad ajakirjanike ja autorite vastu suunatud kohtuasjad ning ajakirjanike arvukad vallandamised, samuti meedia suur kontsentreerumine ärikonglomeraatide kätte, jätkuvalt meedia omanike ja ajakirjanike seas laialdast enesetsensuuri, sealhulgas avalikku huvi pakkuvate küsimuste, näiteks korruptsioonisüüdistuste puhul;
4. kutsub Türgit üles viima ellu reforme, millega kehtestataks piisav kontroll ja tasakaal, et tagada täielik vabadus, sealhulgas mõtte-, sõna- ja meediavabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõtted ja inimõiguste austamine;
5. rõhutab, et nagu nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldustes märgitakse, on ajavahemiku 2014-2020 ühinemiseelse abi rahastamisvahendis (IPA II) ette nähtud suurem kooskõla rahalise abi ja ühinemiseelse strateegia rakendamisel saavutatud üldise edu vahel; rõhutab, et nagu osutatakse 26. augusti 2014. aasta Türgi suunavas strateegiadokumendis (2014-2020), oodatakse Türgilt põhiõiguste ja -vabaduste paremat kaitset muu hulgas ka sõnavabaduse (sh meediavabaduse) olulises valdkonnas;
6. märgib, et Türgi on vastu võtnud Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumisi käsitleva tegevuskava, milles on ette nähtud vaadata läbi Türgi kriminaalkoodeksi teatavad sätted, mis piiravad sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust valdkondades, milles Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt Türgi rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni;
7. tõdeb, et tegevuskavas ei nähta ette terrorismivastase seaduse ja kriminaalkoodeksi kõikide selliste sätete läbivaatamist, mida on kasutatud sõnavabaduse piiramiseks; rõhutab, et neid seadusi tuleb esmajärjekorras reformida;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning Türgi valitsusele ja parlamendile.