RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale
12.1.2015 - (2014/3011(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Charles Tannock, Mark Demesmaeker, Angel Dzhambazki fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0036/2015
B8‑0045/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon sõnavabaduse kohta Türgis seoses ajakirjanike ja meediajuhtide hiljutiste vahistamistega ning süstemaatilise survega meediale
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta,
– võttes arvesse üldasjade nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku 14. detsembri 2014. aasta ühisavaldust,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 15. detsembri 2014. aasta avaldust,
– võttes arvesse 8. oktoobri 2014. aasta Türgi 2014. aasta eduaruannet,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et 14. detsembril 2014 vahistas Türgi politsei mitmeid ajakirjanikke ja meediajuhte, nende seas ajalehe Zaman peatoimetaja Ekrem Dumanlı ning meediakontserni Samanyolu Broadcasting peadirektori Hidayet Karaca; arvestades, et Istanbuli kohtuniku välja antud vahistamismääruses väidetakse, et need isikud on kriminaaluurimise all seoses kuulumisega organisatsiooni, mis „surveavaldamise, hirmutamise ja ähvarduste abil püüdis haarata riigis võimu” ning tegi seda „valede abil, võttes inimestelt vabaduse ja võltsides dokumente”;
B. arvestades, et osa 2014. aasta detsembris vahistatud isikutest on tänaseks vabastatud; arvestades, et 19. detsembril 2014 teatas Istanbuli kohus Ekrem Dumanlı vabastamisest, jättes ta kohtu järelevalve alla ja kehtestades talle reisikeelu kuni kriminaaluurimise lõpetamiseni; arvestades siiski, et Hidayet Karaca jääb kuni uurimise lõpuni vahi alla;
C. arvestades, et need vahistamised on osa Türgi ametiasutuste üldistest mahasuruvatest meetmetest USAs elava vaimuliku Fethullah Guleni (keda süüdistatakse Türgis nn paralleelse riigi juhtimises) võrgustiku ja tema väidetavate toetajate vastu;
D. arvestades, et viimastel aastatel on Türgi ajakirjandus- ja meediavabaduse indeksites langenud, kuna üha suuremat hulka ajakirjanikke, blogijaid, meedia omanikke ja teisi isikuid on ähvardatud, hirmutatud ja koguni pandud vangi Türgi presidendi Erdogani ja Davotuğlu valitsuse kritiseerimise eest;
E. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on teravalt kritiseerinud 14. detsembril 2014 toimunud vahistamisi ning öelnud, et need „ei sobi kokku Euroopa väärtustega” ja „ei sobi kokku meediavabadusega”; arvestades, et president Erdogan on käskinud ELil „tegeleda oma asjadega ja hoida oma arvamus enda teada”;
F. arvestades, et Türgi 2014. aasta eduaruandes märgib komisjon, et Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumisi käsitleva tegevuskava vastuvõtmisega ning eelvangistuse kestuse vähendamisega, mille tulemusena paljud ajakirjanikud vahi alt vabastati, on tehtud positiivseid samme; arvestades, et komisjon märgib samas, et vastu on võetud õigusakte, millega veelgi piiratakse sõnavabadust, sealhulgas sõnavabadust internetis, ning et sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse tegelik kasutamine on praktikas piiratud;
G. arvestades, et Türgi on olnud ELi liikmekandidaat 1999. aastast alates ja ühinemisläbirääkimised algasid 2005. aastal; arvestades, et Türgi on tähtis tärkava turumajandusega riik, NATO ja G20 liige ning teda peetakse ELi oluliseks partneriks;
1. mõistab hukka hiljutised politseihaarangud ning mitmete ajakirjanike ja meedia esindajate kinnipidamise Türgis; rõhutab, et selline tegevus seab kahtluse alla meediavabaduse austamise, mis on üks demokraatia aluspõhimõtteid;
2. rõhutab asjaolu, et Türgi õigusraamistiku paljud sätted ja nende tõlgendamine kohtunike poolt takistavad jätkuvalt sõnavabaduse, sealhulgas meediavabaduse kasutamist; tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia mitmekesisus on demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalikud, kuna need võimaldavad kodanikel aktiivselt ja informeeritult kollektiivsetes otsustusprotsessides osaleda ning tugevdavad seega demokraatiat; väljendab tõsist muret eelvangistuses viibivate ajakirjanike hulga pärast ning kutsub Türgi õigusasutusi üles neid juhtumeid võimalikult kiiresti läbi vaatama ja lahendama; märgib, et ühinemisläbirääkimiste edenemine sõltub õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamisest;
3. märgib, et nagu Türgi 2014. aasta eduaruandes välja tuuakse, tingivad ajakirjanike ja autorite vastu suunatud kohtuasjad ning ajakirjanike arvukad vallandamised jätkuvalt meedia omanike ja ajakirjanike seas laialdast enesetsensuuri, sealhulgas avalikku huvi pakkuvate küsimuste, näiteks korruptsioonisüüdistuste puhul;
4. nõuab tungivalt, et Türgi valitsus muudaks kurssi ja töötaks reformide kallal, millega kehtestataks piisav kontroll ja tasakaal, et tagada täielik vabadus, sealhulgas mõtte-, sõna- ja meediavabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine, eesmärgiga kinnistada Türgi lääne demokraatia-, majandus- ja julgeolekusfääri;
5. märgib, et nagu järeldas nõukogu 16. detsembril 2014. aastal, on ajavahemiku 2014–2020 ühinemiseelse abi rahastamisvahendis (IPA II) ette nähtud suurem kooskõla ELi rahalise abi ja ühinemiseelse strateegia rakendamisel saavutatud üldise edu vahel;
6. märgib, et Türgi on vastu võtnud Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumisi käsitleva tegevuskava, milles on ette nähtud vaadata läbi Türgi kriminaalkoodeksi teatavad sätted, mis piiravad sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust valdkondades, milles Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt Türgi rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Türgi valitsusele ja parlamendile.