Menetlus : 2015/2530(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0122/2015

Esitatud tekstid :

B8-0122/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/02/2015 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0032

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 128kWORD 70k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0122/2015
4.2.2015
PE547.526v01-00
 
B8-0122/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))


Sophia in ‘t Veld, Javier Nart fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))  
B8‑0122/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–       võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(1),

–       võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt(2),

–       võttes arvesse Europoli 2014. aasta aruannet terrorismi olukorra ja suundumuste kohta ELis (TE-SAT),

–       võttes arvesse Europoli 2014. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (iOCTA),

–       võttes arvesse Europoli 2013. aasta hinnangut raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude kohta ELis (SOCTA),

–       võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma arvamust nr 01/2014 vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja andmekaitse kohaldamise kohta õiguskaitses,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni nr 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(3),

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(4),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(5),

–       võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne” (COM(2014)0365),

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(6),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa;

B.     arvestades, et hiljutised traagilised sündmused Pariisis tuletasid meile jälle meelde, et Euroopa Liitu ähvardab pidev ja arenev terrorismioht, mis on viimasel kümnendil valusalt tabanud mitmeid liikmesriike, kus on rünnatud mitte ainult inimesi, vaid ka liidu aluseks olevaid väärtusi ja vabadusi;

C.     arvestades, et turvalisus on üks ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigusi, mistõttu on vaja avalikku ja läbipaistvat arutelu lõppeesmärgi saavutamiseks, milleks on tagada kõigi julgeolek ning õiguslik ja üldsuse heakskiit rakendatavatele meetmetele;

D.     arvestades, et võitlus terrorismi ja vägivallani viiva radikaliseerumise vastu peaks haarama kõiki valdkondi ja tasandeid ning tuginema ka ühtekuuluvuspoliitikale, haridusele ja sotsiaalmajanduslikele meetmetele laiemas mõttes;

E.     arvestades, et terroriohul ELis on nii sise- kui ka välismõõde;

F.     arvestades, et ELi ähvardavate probleemide ulatus nõuab reageeringut, mille puhul tuleks selgelt määratleda kõige sobivam ja asjakohasem tegevustasand, välistamata vajaduse korral aluslepingute muutmise võimalust, ning pidada silmas vajadust tagada igal tasandil demokraatliku kontrolli mehhanismid; arvestades, et selge rahvusliku julgeoleku mõiste puudumine on alatasa takistanud liikmesriike oma kogemusi ja teavet jagamast ning tugevdamast üleeuroopalist koostööd põhjendusega, et kaalul olev julgeolekuküsimus kuulub eranditult liikmesriikide pädevusse;

G.     arvestades, et kõigi viimase kümnendi jooksul sooritatud rünnakute korral olid nende toimepanijad mitmetele luureteenistustele ja teinekord ka vahetult õiguskaitseorganitele teada, ning et selgelt on välja toodud puudujäägid, mis ilmnesid olemasoleva teabe jagamisel ja suhtlemisel riiklike ja üleeuroopaliste asutuste vahel; arvestades, et riiklikul tasandil terroriohtude kohta omatav teave on killustatud, mis ei luba selle potentsiaali täielikult ära kasutada;

H.     arvestades, et luureteenistuste vahendite ümbersuunamine valimatule andmekogumisele ja arvukate andmebaaside koostamisele, kuhu koondatakse massiivsete andmekogumisprogrammide tulemused, on vähendanud selliste teenistuste võimekust inimluure osas – ning senised rünnakud on teravalt näidanud selle puudumist;

I.      arvestades, et selliste tõsiste piiriüleste kuritegude nagu terrorismi kiire areng on sageli näidanud, et ELi suutlikkus politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas jätab soovida, kuna õiguskaitsealane koostöö ei ole ühtne ning õigusraamistik ei ole õigusrikkujate tõhusaks vastutuselevõtmiseks piisavalt ühtlustatud;

J.      arvestades, et terrorismivastased ennetusstrateegiad peaksid olema komplekssed ning nende eesmärk peaks olema ELi territooriumil toimepandavate rünnakute ettevalmistuste otsene tõkestamine; lisaks peaksid need hõlmama tegelemist terrorismi süvapõhjustega, näiteks vägivallani viiva radikaliseerumisega, milleks tuleb võidelda terrorismipropagandaga, likvideerida ühiskonda lõimumisel esinevad puudujäägid ja välja selgitada kriitilised tegurid;

K.     arvestades, et pärast 11. septembri rünnakuid ELis võetud terrorismivastaseid meetmeid ei ole alati tulemuslikult rakendatud või ei ole meetmete vastuvõtmise tingimuste eripära tõttu piisavalt arvestatud vajadusega tagada kõik põhiõigused ning takistada nende igasugust võimalikku piiramist, järgides selleks võetud eesmärkide suhtes vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; arvestades, et ühendatud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 tehtud otsuses kuulutas Euroopa Kohus andmete säilitamise direktiiv kehtetuks;

L.     arvestades, et hea õigusloometava kohaselt tuleks koos uute terrorismivastaste õigusaktide ettepanekute esitamisega põhjalikult hinnata ka kehtivaid õigusakte ja nende rakendamist, et leida rakendamisel ilmnenud puudujäägid ja õiguslikud tühikud ning hiljem need likvideerida;

1.      avaldab sügavat kaastunnet hiljutiste Pariisi terrorirünnakute ohvritele ja nende peredele ning kogu maailma terrorismiohvritele; nõuab, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti ja tulemuslikult direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

2.      kutsub nõukogu ja komisjoni üles heaks kiitma terrorismivastase võitluse muudetud tegevuskava, milles kavandatakse tõhusad vastumeetmed praegustele ohtudele ning tagatakse kõigile tõhus julgeolek, tagades seejuures Euroopa-projekti aluspõhimõteteks olevad õigused ja vabadused;

3.      rõhutab, et Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismivastase võitluse strateegia aluseks peab olema õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamine; toonitab ka, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema suunatud eeskätt ennetamisele, ning juhib tähelepanu vajadusele edendada dialoogi, sallivust ja mõistmist eri kultuuride ja religioonide vahel;

4.      kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule viia läbi ELi terrorismivastaste ja nendega seotud meetmete põhjalik hindamine, eriti selles, mis puudutab meetmete rakendamist liikmesriikide õiguses ja tegevuspraktikas ning seda, mil määral teevad liikmesriigid koostööd vastavate ELi asutuste, eeskätt Europoli ja Eurojustiga, hinnata ELi toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetluse põhjal sellealaseid puudujääke ning avaldada hindamise tulemused koos Euroopa julgeoleku tegevuskavaga;

Tegeleda luureandmete ja teabe jagamise vajadusega ELi tasandil

5.      nõuab, et loodaks ELi asutus liikmesriikide luureteenistuste teabe jagamiseks, vahetamiseks ja omavaheliseks aktiivseks suhtlemiseks, mille pikaajaline eesmärk oleks terroriohtu puudutava liikmesriikide luureteabe kohustuslik jagamine;

6.      juhib tähelepanu vajadusele teha selget vahet õiguskaitsealase teabe ja riikliku julgeoleku jaoks vajaliku luureteabe kogumisel; rõhutab, et eelnimetatud asutuse loomisega peavad kaasnema aluslepingu asjakohased sätted ja õigusraamistik, mis hõlmab kodanike õiguste kaitse meetmeid ja demokraatliku kontrolli mehhanisme;

7.      kutsub liikmesriike üles optimaalselt ära kasutama selliseid olemasolevaid Euroopa tasandi platvorme, andmebaase ja hoiatussüsteeme nagu Schengeni infosüsteem (SIS), Europoli infosüsteem (EIS), Europol Focal Point Travellers ning Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS);

8.      nõuab liikmesriikidele uute kohustuste panemist ja kohustust jagada SISi aruannete kaudu teavet tõsiste kuritegude ja terrorismi kohta, mis suurendaks nende praeguste süsteemide tõhusust;

9.      juhib tähelepanu sellele, et igasuguse õiguskaitse eesmärgil isikuandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist käsitleva õigusakti aluseks peaks edaspidi olema vastav selgelt määratletud üldine raamistik;

10.    palub komisjonil vaadata läbi oma ettepanek võtta vastu õigusraamistik, milles käsitletakse broneeringuinfo kogumist kogu ELis, et täita ELi esmaste õigusaktide nõuded ja viia ettepanek kooskõlla uusima kohtupraktikaga; nõuab andmekaitsepaketi kiiret ja üheaegset vastuvõtmist, sealhulgas direktiivis 95/46/EL sätestatud miinimumnõuetele vastava üldise käsituse heakskiitmist nõukogu poolt;

11.    nõuab, et edaspidi tuleb iga õigusakti rakendamisel, kui see hõlmab isikuandmete kogumist, järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

Tõsta sisejulgeoleku ja õiguskaitse alast suutlikkust

12.    tunnistab vajadust parandada õiguskaitseasutuste koostööd ja suurendada Europoli osatähtsust; väljendab sellega seoses soovi teha nõukoguga koostööd, et leppida kokku Europoli uuendatud õigusraamistikus;

13.    palub komisjonil kaaluda ettepanekut moodustada Europoli sees Euroopa terrorismivastane keskus sarnaselt juba tegutseva Euroopa küberkuritegevuse keskusega (EC3);

14.    juhib tähelepanu vajadusele tagada riiklike seadustega politseijõudude professionaalsus ning tagada nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil politseitöö ja jälgimistegevuse kooskõla põhiõigustega; on sellega seoses rahul komisjoni ettepanekuga võtta vastu Euroopa Politseikolledži (CEPOL) uuendatud õigusraamistik;

15.    nõuab Schengeni õigustiku säilitamist ja selle kaitsmist kõigi katsete eest piirata praeguse julgeolekuohu ettekäändel liikumisvabadust;

16.    kutsub liikmesriike üles kasutama juba nende käsutuses olevaid vahendeid Schengeni ala ja liidu territooriumi kindlustamiseks, sealhulgas kontrollides liidu välispiiridel kõigi isikute tuvastamiseks reisijate kodakondsusest sõltumata nende reisidokumente ja kõrvutades neid iga kontrolli puhul asjakohaste andmebaaside andmetega, kooskõlas kehtivate Schengeni piirieeskirjade paindliku tõlgendusega;

17.    rõhutab vajadust tõstatada ka küsimus, kas oma elukohaliikmesriigist lahkuvatel alaealistel peab selleks olema vanemate luba (praegu kohaldatakse seda nõuet ELis ebaühtlaselt), et otsustada, kas muuta selline luba kogu ELis kohustuslikuks;

18.    kahetseb nõukogu soovimatust minna edasi kavandatud põhjaliku küberjulgeoleku strateegiaga, mis kajastab ELi nägemust sellest, kuidas kõige paremini küberrünnakuid ennetada ja neile reageerida;

Muuta Euroopa kohtusüsteem sobivaks käsitlema tõsiseid piiriüleseid kuritegusid

19.    rõhutab, et üleeuroopalisel tasandil tuleb kohtusüsteemi kohandada ja täiustada nii, et suudetaks tulemuslikult vastutusele võtta tõsiste piiriüleste, näiteks terrorismikuritegude sooritajad; sellega seoses toetab tõhusat seadusandlust Eurojusti viivitamatuks reformimiseks, mis parandaks kohtu alla andmisi ja süüdimõistmisi puudutava teabe jagamist;

20.    peab vajalikuks uurida võimalust muuta kohustuslikuks teatada Eurojustile terrorismisüüdistusega algatatud kohtuasjadest ning on veendunud vajaduses tugevdada Eurojusti ja Europoli vahelist sünergiat nende kummagi pädevusvaldkonnas;

21.    nõuab, et otsus Eurojusti tugevdamiseks võetaks vastu koos Euroopa prokuratuuri loomise ettepanekuga;

22.    nõuab Euroopa prokuratuuri pädevusvaldkonna laiendamist, nii et see hõlmaks teatavaid tõsiste piiriüleste kuritegude liike, näiteks terrorismi ja organiseeritud kuritegevust, mis võimaldaks õiguskaitses tõhusamaid kohtumenetlusi ja ulatuslikumat ennetustegevust;

23.    on rahul asjaoluga, et lähiajal kaasajastatakse Euroopa tasandil rahapesuvastane õigusraamistik, mis on otsustav samm ja vajab selle tulemuslikkuse tagamiseks rakendamist kõigil tasanditel, et võtta sihikule terroriorganisatsioonide oluline rahastamisallikas;

24.    rõhutab vajadust parandada terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse jälgimist ja nende vastast võitlust ühe osana põhjalikust strateegiast, mis võtab tulemuslikult sihikule mitmesugused rahastamisallikad, millest praegu toetatakse terroristlikke organisatsioone ja ettevõtmisi;

25.    nõuab tulirelvade direktiivi (91/477/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ) läbivaatamist, et parandada teabevahetust vastavates küsimustes ja paremini kooskõlastada üleeuroopalist vastutegevust sellele nähtusele; leiab, et võitlus tulirelvade salakaubaveo vastu peaks olema ELi esmaülesanne tõsise ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses;

Võidelda terrorismi ja vägivallale viiva radikaliseerumise süvapõhjustega

26.    rõhutab, et edasine tegevus Euroopas ei tohi piirduda vaid praeguse aruteluga sellest, kuidas terrorismi vastu võitlemiseks tugevdada julgeolekumeetmeid ja jälgimistegevust; juhib tähelepanu sellele, et kui tahame saavutada oma pikaajalist eesmärki, milleks on Euroopa kaitsmine terroriohu eest, on esmatähtis vägivallani viivat radikaliseerumist ennetada ja selle nähtusega tegeleda;

27.    palub komisjonil aidata liikmesriikidel võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse süvapõhjustega ning kavandada ennetusstrateegiaid, mis hõlmavad haridusvaldkonda, ühiskonda integreerimist, diskrimineerimisvastaseid meetmeid ning kultuuride ja usutunnistuste vahelist dialoogi;

28.    nõuab, et võetaks vastu nõukogu soovitus vägivallani viiva radikaliseerumise ennetamise riiklike strateegiate kohta, milles käsitletaks radikaliseerumise arvukaid süvapõhjuseid ning antaks liikmesriikidele soovitusi äärmusluse mõju neutraliseerimise ning rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprogrammide väljatöötamiseks;

29.    nõuab erilise tähelepanu pööramist vanglatele ja kinnipidamistingimustele ning vanglatingimustes ilmneda võiva radikaliseerumise vastaseid sihtmeetmeid;

30.    toetab üleeuroopalise strateegia vastuvõtmist vastutegevuseks terrorismipropagandale, äärmusvõrgustikele ja liikmete värbamisele internetis, lähtuvalt senitehtust ning senistest valitsustevahelistest ja vabatahtlikest algatustest, seades eesmärgiks vastavate kogemuste ja edukaks osutunud meetodite jagamise ning vastunarratiivi loomise, mille sihtrühmaks oleksid isikud, kes on tavaliselt värbajate sihtmärgiks;

31.    on kindlalt veendunud, et ennetusstrateegiate keskmes peaks olema ka toetus nendele kogukonnaliidritele, kes edendavad deradikaliseerimist, seades prioriteediks kohaliku ja kogukonnatasandi meetmed, sealhulgas konkreetsetele kuulajaskondadele suunatud vastupropaganda- ja suhtlusstrateegiate loomise ja arendamise;

32.    väidab, et terrorismi ja vägivallale viiva radikaliseerumise süvapõhjustega tegelev strateegia on tulemuslik ja usaldusväärne siis, kui see tugineb ka liidu põhiväärtuste positiivsele kinnitamisele; sellega seoses nõuab, et võetaks vastu ELi demokraatliku juhtimise pakt, mille tulemuseks on siduv, järkjärguliselt rakendatav dokument, mis tagab ELis demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste tulemusliku järgimise;

33.    palub komisjonil pöörduda kõigi interneti sidusrühmade poole, et kehtestada ühtsed ELi tasandi normid, määratleda terrorismi ja küberkuritegevuse vastased julgeolekumeetmed ning samas vältida igasugust interneti killustumist;

34.    soovitab moodustada asjatundjatest ja ettevõtete esindajatest koosneva juhtrühma, kes määratleks kooskõlastatud poliitikameetmed, mis puudutavad küsimusi juurdepääsust, sisu kõrvaldamisest ja koostööst politsei ja kohtuvõimudega, ning soovitab ELil järgnevalt kehtestada ettevõtete jaoks ühtsed normid, et ühtemoodi rakendada juurdepääsu, sisu ja kõrvaldamist puudutavaid meetmeid;

35.    juhib tähelepanu sellele, et internetiga seotud terrorismivastases strateegias tuleb tagada, et inimõigused ja sellised põhivabadused nagu õigus eraelu puutumatusele, andmekaitsele, õiglasele kohtupidamisele ja õiguskaitsevahenditele oleksid ühtviisi kaitstud nii arvutivõrgus kui ka väljaspool seda;

Võtta vastu ELi rahvusvahelise terrorismi vastase välistegevuse strateegia

36.    kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma vastu ELi rahvusvahelise terrorismi vastase välistegevuse strateegia, mis võimaldaks tegeleda rahvusvahelise terrorismi allikatega ning integreerida terrorismivastase võitluse ühtsesse välis- ja julgeolekupoliitikasse; palub Euroopa välisteenistusel seada kolmandates riikides tegutsevates ELi delegatsioonides sisse nn julgeolekuatašee ametikoht;

37.    palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel koostada kolmandate riikidega tehtava terrorismivastase koostöö strateegia, tagades seejuures, et järgitaks rahvusvahelisi inimõiguste alaseid nõudeid, eeskätt õigust õiglasele kohtumõistmisele;

38.    nõuab, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid seaksid prioriteediks naaberriikide, eriti Türgiga tehtava koostöö terrorismivastase võitluse ning piiri- ja rändekontrolli osas, mis hõlmaks ka liikmesriikide ühtset viisapoliitikat Türgi suhtes;

39.    võtab teadmiseks hübriidsõja kui uue nähtuse, mis hõlmab riiklikult toetatud terrorismi ja selliseid uusi terroristlikke sõjapidamisviise nagu majandus-, info ja kübersõda;

40.    juhib tähelepanu vajadusele võidelda kõikjal maailmas vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, propageerida rahvusvaheliste ja riigisiseste kriiside rahumeelset lahendamist ning vähendada kõikjal inimeste kannatusi, ning nõuab, et EL ei kasutaks välispoliitikas meie väärtuste ja eesmärkide edendamisel topeltstandardeid;

41.    toetab Araabia Liiga ühise kaitse- ja majanduskoostöö lepingu täitmist eesmärgiga reageerida kõigile araabia maailmas esinevatele ohtudele, mis tulenevad Islamiriigi (IS), Jeemeni jumalatoetajate (houthid) ja teiste selliste rühmituste kaudu üha laiemalt levivast pühasõdalaste äärmuslikust mentaliteedist; nõuab pingutuste jätkamist, et panna araabia maailma tähtsamaid osapooli lõpetama salasõjad Liibüas, Süürias, Iraagis ja Jeemenis ning relvarühmituste rahalise toetamise ja püüdma saavutada läbirääkimiste teel rahu ja stabiilsust piirkonnas;

42.    nõuab tungivalt, et tehtaks rohkem Euroopa kaitsevõimekuse loomiseks ja tihedamaks sõjaliseks koostööks naaberriikide ja strateegiliselt tähtsate kolmandate riikidega, pakkudes eelkõige abi väljaõppel, kohapealset tehnilist abi, ründevõimekuse toetamist ja otsest sõjalist koostööd kohalike relvajõududega;

43.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 168, 14.6.2013, lk 45.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0418.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(5)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika