Menetlus : 2015/2530(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0125/2015

Esitatud tekstid :

B8-0125/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/02/2015 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0032

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 137kWORD 63k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0122/2015
4.2.2015
PE547.530v01-00
 
B8-0125/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))


Laura Ferrara, Ignazio Corrao, Tiziana Beghin, Fabio Massimo Castaldo, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))  
B8‑0125/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomaseid artikleid,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178 (2014), milles käsitletakse terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–       võttes arvesse 2005. aasta Euroopa Liidu terrorismivastast strateegiat(1),

–       võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(2), –  võttes arvesse muudetud radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastast ELi strateegiat(3),

–       võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega,

–       võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt(4),

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(5),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(7),

–       võttes arvesse ELi sisejulgeoleku strateegiat,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et paljud eurooplased peavad satiiriajakirja Charlie Hebdo vastu 7. jaanuaril 2015 korraldatud metsikut rünnakut oma väärtuste ja eluviisi ründamiseks, ning arvestades, et kõnealune rünnak mõjutas tugevalt ELi kodanike ühist julgeolekutunnetust;

B.     arvestades, et terrorism ohustab tõsiselt rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja demokraatiat eesmärgiga õõnestada pluralistlikku tsiviilühiskonda;

C.     arvestades, et rassism ja ksenofoobia rikuvad otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, millele EL on rajatud ja mis on ühised kõikidele liikmesriikidele;

D.     arvestades, et võitlus terrorismiga kuulub peaasjalikult riikide pädevusse ja kõik liikmesriigid on juba kehtestanud asjakohased terrorismivastased õigusaktid ja nendega seotud meetmed;

E.     arvestades, et võitluseks terrorismiga ei ole vaja kehtestada uusi meetmeid, vaid pigem kasutada paremini ära kehtivaid eeskirju, mehhanisme ja meetmeid; arvestades, et õiguskaitseasutused peavad kasutama maksimaalselt ära olemasolevaid võimalusi ja suurendama oma koostööd, tugevdades muu hulgas õigusalast ja politseikoostööd ühiste uurimisrühmade loomise abil ning kasutades selliste ELi ametite nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Politseikolledž (CEPOL) abi;

F.     arvestades, et põhiõiguste austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa; arvestades, et kõik vastu võetud terrorismivastased meetmed tuleb tingimata siduda inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte austamisega ning need ei tohi mingil juhul jätta kodanikke ilma oma kodanikuvabadustest ja demokraatliku kontrolli õigusest;

G.     arvestades, et terrorismivastase poliitika ja meetmete peamine eesmärk peab olema nimetatud demokraatliku ühiskonna alusstruktuuride kaitse ja tugevdamine, milleks tuleb tugevdada kodanikuõigusi ja demokraatlikku kontrolli, tagada kodanike julgeolek ja ohutus, teha kindlaks ja võtta vastutusele terroriaktide sooritajad, reageerida terrorirünnakute tagajärgedele ning keskenduda äärmusliku ekstremismi ja eskaleerumise ennetamisele;

H.     arvestades, et ulatuslik terrorismivastane strateegia peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset kaasamist, kõigi vägivalla või viha õhutavate tegude hukkamõistmist ja karistamist, radikaliseerumise ennetamist ja sellega võitlemise meetmete väljatöötamist ja rakendamist, piiriülese õigusalase ja politseikoostöö tugevdamist, ning profileerimise kontseptsioonile ühtse, asjaomastel põhiõigustel ja andmekaitsenõuetel põhineva õigusliku määratluse leidmist;

I.      arvestades, et terrorismivastase võitluse poliitika tulemuslikkust tuleb mõõta eelnimetatud eesmärkide suhtes;

1.      avaldab sügavat kaastunnet hiljutiste Pariisi terrorirünnakute ohvritele ja nende peredele ning kogu maailma terrorismiohvritele;

2.      palub, et liikmesriigid rakendaksid nõuetekohaselt 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

3.      kinnitab taas oma kohustust järgida sõnavabaduse, põhiõiguste, demokraatia, sallivuse ja õigusriigi põhimõtteid;

4.      kordab, et terrorismivastaste meetmete tulemuslikkus ja inimõiguste austamine ei ole omavahel vastuolus, vaid tegemist on teineteist vastastikku täiendavate ja tugevdavate eesmärkidega;

5.      rõhutab, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peaks olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine; toonitab ka, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema suunatud eeskätt ennetamisele, ning juhib tähelepanu vajadusele edendada dialoogi, sallivust ja mõistmist eri kultuuride, tsivilisatsioonide ja religioonide vahel;

6.      juhib tähelepanu sellele, et nagu varasemategi rünnakute puhul, olid ka Pariisi rünnakute sooritajad julgeolekuasutustele juba varem teada ning on olnud uurimiste ja jälgimise objektiks; rõhutab, et see näitab, et julgeoleku- ja õiguskaitseasutused peaksid nende käsutuses olevate andmete ja teabe parema vahetamise abil tugevdama oma koostööd, kasutades tulemuslikult ELi andmebaase ja tehes koostööd ELi ametitega;

7.      palub, et komisjon ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust kasutades teostaksid ELi kehtivate terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige seoses nende rakendamisega liikmesriikide õiguses ja tegevuses ning liikmesriikide poolt selle valdkonna ELi ametitega, eriti Europoli ja Eurojustiga tehtava koostöö ulatusega, hindaksid ka vastavalt allesjäänud puudujääke, ning avaldaksid selle hindamise tulemused koos Euroopa julgeoleku tegevuskavaga;

8.      nõuab terrorismivastase poliitika suhtes demokraatliku ja kohtuliku järelevalve kehtestamist, rõhutades, et terrorismivastase võitluse meetmed, mis tagasivaates osutuvad tarbetuks, tulemusetuks ja mõõdutuks, tuleb lõpetada; rõhutab samuti, et põhiõiguste rikkumisi tuleb uurida ja need heastada ning tuleb kujundada uusi demokraatliku kontrolli vorme, lähtudes Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele antud volitustest;

Terviklik strateegia radikaliseerumise ja terrorismi vastu

9.      nõuab, et üksikisikute osalemise puhul terrorivõrgustikes tuleb keskenduda sotsiaalse ühtekuuluvuse mõjule, uurides ja tegeledes nõuetekohaselt sotsiaalsete, psühholoogiliste ja majanduslike teguritega, mis soodustavad sotsiaalset tõrjutust ning marginaliseerumist;

10.    kutsub liikmesriike üles investeerima hariduspoliitikasse ja -kavadesse, millega taotletakse võimaluste võrdsust ja sotsiaalse diskrimineerimise vähendamist esimestest kooliastmetest alates, sealhulgas õpetajate koolitamisega sotsiaalsetel ja mitmekesisust käsitlevatel teemadel;

11.    hoiatab, et pikaajaliste väljavaadete puudumine vaesuse ja tööpuuduse tõttu võib tekitada inimestes jõuetustunnet ja isegi kallutada neid destruktiivsele enesekehtestamisele džihadistlike organisatsioonide või äärmuslike liikumistega liitumise teel;

12.    kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi vaesuse vähendamiseks, miinimumsissetuleku tagamiseks, töövõimaluste tagamiseks, üksikisiku õiguste suurendamiseks ja austamiseks, tööhõive ees seisvate takistuste kõrvaldamiseks ja tööalase diskrimineerimisega võitlemiseks;

13.    rõhutab, et diskrimineerimine võib suurendada radikaliseerumist ja vägivaldset käitumist; rõhutab, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise norme tuleb täiendada konkreetse poliitilise strateegiaga kõigi rassismi vormide, sealhulgas antisemitismi ja islamfoobia suhtes;

14.    avaldab toetust programmidele, mille siht on suurendada etniliste ning usuvähemuste võimalusi oma kogukonna sotsiaalse ja majandusliku seisundi parandamiseks keskmises ja kaugemas perspektiivis;

15.    leiab, et tulirelvade salakaubanduse vastane võitlus peaks olema ELi prioriteet tõsise ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses; arvab eelkõige, et koostööd teabevahetusmehhanismide vallas ning keelatud relvade jälgimisel ja hävitamisel tuleb veelgi tugevdada; rõhutab lisaks sellele, et liikmesriigid peaksid järgima rangelt ühist seisukohta, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad;

16.    nõuab hiljuti vastu võetud rahapesuvastase direktiivi kiiret rakendamist ning selliste tähtsate vahendite nagu ELi rahapesu andmebüroode võrgustiku ning ELi ja USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammi rakendamist;

17.    rõhutab, et liikmesriigid peavad kasutama täielikult ja paremini olemasolevaid Schengeni raamistiku vahendeid ja eraldama Frontexile vajalikud vahendid, et tagada ELi välispiiride tõhusa haldamise rakendamine;

18.    kutsub komisjoni üles ELi broneeringuinfot käsitlevat ettepanekut ametlikult läbi vaatama, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu poolt andmete säilitamise direktiivi käsitlevas kohtuotsuses määratud kriteeriume;

19.    rõhutab asjaolu, et meetmed, millega terrorismivastase võitluse eesmärgil piiratakse põhiõigusi internetis, peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed ning eelkõige põhinema terrorismi nõuetekohasel määratlusel, mida praegu ei ole olemas; rõhutab lisaks sellele, et ebaseadusliku sisu eemaldamine peaks toimuma õigusasutuse loa ja mitte interneti teenuseosutajate eraviisiliste vahendite abil, sest vastasel juhul tekib suundumus laiendada blokeerimistegevust arvukatele muudele sõnavabaduse vormidele, millel ei ole terrorismiga mingit tegemist; juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikide diktaatorlikud režiimid püüavad kindlasti ELi lähenemist jäljendada;

20.    nõuab andmekaitsepaketi kiiret vastuvõtmist, sealhulgas direktiivis 95/46/EL sätestatud miinimumstandardeid arvestava üldise lähenemise heakskiitmist nõukogu poolt;

21.    kutsub liikmesriike üles tihedamale õiguskoostööle, lähtudes kehtivatest ELi vahenditest, nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS), Euroopa vahistamismäärus ja Euroopa uurimismäärus, arvestades samas proportsionaalsust ja pidades kinni põhiõigustest; palub liikmesriikidel kõigi esitatud meetmete üle menetlusõiguste tegevuskava kohaselt kiiresti kokkuleppele jõuda ning asuda järgmiseks tegelema eelvangistuse ja vanglatingimuste teemaga;

22.    rõhutab, et meie kriminaalõigussüsteemi ülesanne peaks olema üksikisikute rehabiliteerimine ja taasintegreerimine ühiskonda; kutsub liikmesriike üles töötama välja poliitika, mille eesmärk on hõlbustada vajalike tehniliste oskustega süüdimõistetute juurdepääsu tööhõivele ning millega soodustatakse ja toetatakse nende taasintegreerimist ühiskonda;

Välismõõde

23.    hoiatab kiusatuse eest pöörduda tagasi varasema lühinägeliku ja vähe tulemusi andnud tava juurde autoritaarsete režiimidega julgeoleku ja stabiilsuse huvides ning vägivaldse ekstremismi vastu võitlemiseks koostööd teha;

24.    nõuab tõhustatud julgeolekualast koostööd kolmandate riikidega, eriti lõunanaabruses; rõhutab, et selline koostöö – alates luureandmete jagamisest kuni õigusriigi põhimõtteni, kohtusüsteemi reformini ja kriminaalõiguse programmideni – peaks olema rangelt kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning mitte kaaluma üles muud välispoliitika eesmärgid, näiteks inimõiguste edendamise, õigusriigi põhimõtte ja demokratiseerimise;

25.    nõuab, et EL vaataks (Euroopa naabruspoliitika hetkel toimuva läbivaatamise osana) läbi oma Vahemere lõunapiirkonna strateegia ning keskenduks tõeliselt jagatud väärtustele ja reformidele pühendunud riikide toetamisele;

26.    kutsub ELi üles tegelema ekstremismi aluspõhjustega, keskendudes repressiivsete suundumuste ergutamise või toetamise asemel selliste kaasavate, pluralistlike ja toimivate riikide toetamisele, kes on võimelised tagama oma kodanike õigused ja turvalisuse ning võitlevad usuäärmuslusega viisil, mis on kooskõlas inimõiguste alaste õigusaktidega;

27.    nõuab suuremat läbipaistvust, vastutust ja seaduslikkust terrorismivastase võitlusega seotud välispoliitilistes otsustes;

28.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Nõukogu dokument 14469/4/2005.

(2)

ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 45.

(3)

Nõukogu dokument 15175/2008.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0418.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(7)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika