Menetlus : 2015/2530(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0127/2015

Esitatud tekstid :

B8-0127/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/02/2015 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0032

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 141kWORD 73k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0122/2015
4.2.2015
PE547.532v01-00
 
B8-0127/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))


Birgit Sippel, Jörg Leichtfried, Claude Moraes, Enrique Guerrero Salom, Juan Fernando López Aguilar, Miriam Dalli, Ana Gomes, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Viorica Dăncilă fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon terrorismivastaste meetmete kohta (2015/2530(RSP))  
B8‑0127/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 16, 20, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja 88,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 6, 7 ja 8, artikli 10 lõiget 1 ning artikleid 11, 12, 21, 47–50, 52 ja 53,

–       võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta(1),

–       võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt(2),

–       võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma arvamust nr 01/2014 vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja andmekaitse kohaldamise kohta õiguskaitses,

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(3),

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(4),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(5),

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi sisejulgeoleku strateegia uuendamise kohta(6),

–       võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „ELi õiguskaitse tulemustabel – Tõhusa õiguskaitse ja majanduskasvu edendamise vahend ” (COM(2013)0160),

–       võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta aruannet ELi korruptsioonivastase võitluse kohta,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta istungi järeldusi terrorismivastase võitluse kohta, eelkõige otsust tõhustada teabevahetust partnerriikidega ning edendada tõhustatud koostööd araabia ja Vahemere piirkonna riikidega, sealhulgas Araabia Riikide Liigaga allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit,

–       võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,

–       võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 Digital Rights Ireland Ltd and Seitlinger and others ning parlamendi õigusteenistuse arvamust nimetatud kohtuotsuse tõlgendamise kohta(7),

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178(2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et terrorism, radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus on ühed peamised ohud meie julgeolekule ja meie vabadustele; arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid vastutavad ühiselt ELi kodanike kaitsmise eest;

B.     arvestades, et põhiõiguste austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa;

C.     arvestades, et pärast 2001. aasta 11. septembrit Euroopa territooriumil aset leidnud mitmed tõsised terrorirünnakud, millest viimane leidis aset jaanuaris 2015, on oluliselt mõjutanud ELi kodanike ja elanike turvatunnet;

D.     arvestades, et kogu maailmas sooritatud terrorirünnakud ja nende põhjustatud tsiviilohvrid tekitavad suurt muret ka ELis;

E.     arvestades, et tänapäeval hõlmab terrorioht ka riikide toetatavat ja rahastatavat terrorismi, majandusterrorismi, infoterrorismi ja infosõda ning küberrünnakuid;

F.     arvestades, et rassismi, sealhulgas antisemitismi ja islamofoobia laienemine vähendab veelgi ELi kodanike turvatunnet;

G.     arvestades, et pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakut on EL kasutusele võtnud 239 terrorismivastast meedet: 26 tegevuskava ja strateegiadokumenti, 25 määrust, 15 direktiivi, 11 raamotsust, 25 otsust, 1 ühismeede, 3 ühist seisukohta, 4 resolutsiooni, 111 nõukogu järeldust ja 8 rahvusvahelist kokkulepet(8);

H.     arvestades tungivat vajadust leida mõistele „terrorism” ühtne õiguslik määratlus, et suurendada õiguskindlust;

I.      arvestades tungivat vajadust leida mõistele „profileerimine” ühtne, asjaomastel põhiõigustel ja andmekaitsenõuetel põhinev õiguslik määratlus, et vähendada ebaselgust küsimuses, millised tegevused on keelatud ja millised mitte;

J.      arvestades, et Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) andmetel eksisteerivad suured erinevused liikmesriikide poolt kriminaalõiguse süsteemidesse tehtavate investeeringute mahus(9);

1.      väljendab sügavat kaastunnet hiljutiste Pariisis, Ile-de-France’i piirkonnas ja mujal maailmas toimunud terrorirünnakute ohvritele ning nende peredele;

2.      rõhutab, et terrorismivastasesse võitlusse tuleb hõlmata ohvrite ja nende perede kaitsmise ja toetamise poliitikameetmed; palub seetõttu, et kõik liikmesriigid rakendaksid nõuetekohaselt direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded;

3.      mõistab otsustavalt ja kategooriliselt hukka kõik terrorirünnakud, terrorismi propageerimise, terrorismiga seotud isikute ülistamise ning äärmuslike ja vägivaldsete ideoloogiate kaitsmise, hoolimata sellest, kus maailma osas see aset leiab; rõhutab, et ilma julgeolekuta pole vabadust ja ilma vabaduseta pole julgeolekut;

4.      kinnitab, et terrorism oma kõigis avaldumisvormides kujutab endast üht kõige tõsisemat ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning et iga terroriakti puhul on tegemist põhjendamatu kuriteoga, sõltumata sellest, millest see on ajendatud või millal ja kelle poolt see on toime pandud;

5.      kinnitab taas oma kohustust järgida kodanike põhiõigust turvalisusele ja vabadusele;

6.      kinnitab taas oma kohustust järgida sõnavabaduse, põhiõiguste, demokraatia, sallivuse ja õigusriigi põhimõtteid;

7.      rõhutab, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peaks olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine, nagu see on sätestatud ELi põhiõigusi käsitlevas õigustikus ja rahvusvahelise inimõigusi käsitlevas õiguses; rõhutab lisaks sellele, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema suunatud terrorismi ennetamisele, selle vastu võitlemisele ja selle eest vastutusele võtmisele;

8.      juhib tähelepanu asjaolule, et terrorirünnakute sooritajad on tihti julgeolekuasutustele juba varem tuntud ning olnud uurimiste ja jälgimise objektiks; väljendab muret selle pärast, kui suures ulatuses oleks võidud neid isikuid puudutavaid andmeid vahetada julgeolekuasutuste vahel ja vajaduse korral ka kolleegidega teistest liikmesriikidest; kutsub liikmesriike üles parandama terrorismivastase võitlusega seotud teabevahetust nii omavahel kui vajadusel ka kolmandate riikidega, kasutades selleks tulemuslikult ELi andmebaase ja tehes koostööd ELi asutustega;

9.      kutsub liikmesriike üles tagama täieliku koostöö spetsialiseeritud asutustega, eelkõige Eurojusti ja Europoliga, et parimal võimalikul viisil toetada käimasolevaid terrorirünnakute uurimisi Euroopas; väljendab muret, et liikmesriigid edastavad Europolile ja Eurojustile väidetavalt vaid 50% oma terrorismi ja organiseeritud kuritegevust puudutavast teabest;

10.    palub, et komisjon ja nõukogu teostaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust kasutades ELi kehtivate terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige seoses nende rakendamisega liikmesriikide õiguses ja tegevuses ning liikmesriikide poolt selle valdkonna ELi asutustega, eriti Europoli ja Eurojustiga tehtava koostöö määraga, hindaksid ka vastavalt olemasolevaid puudujääke ning avaldaksid selle hindamise tulemused koos Euroopa julgeoleku tegevuskavaga 2015. aasta mais; palub, et komisjon hindaks võimalikke puudujääke ka seoses kohtulikule vastutusele võtmisega;

11.    nõuab terrorismivastaste poliitikameetmete ja luuretegevuse suhtes tugevat demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet; juhib tähelepanu vajadusele teha selget vahet õiguskaitsealase teabe ja luureteabe kogumisel; rõhutab, et tuleb lõpetada selliste terrorismivastaste meetmete kohaldamine, mis tagantjärele hinnates ei olnud vajalikud, tõhusad või proportsionaalsed, et põhiõiguste rikkumisi tuleb uurida ja need heastada ning et tuleb välja töötada uued demokraatliku kontrolli vormid, mis põhineksid Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele antud volitustele; toonitab, et nimetatud meetmetes ja kokkulepetes peavad sisalduma aegumisklauslid või klauslid korrapäraste ajavahemike tagant uuesti antava heakskiidu kohta;

12.    peab äärmiselt vajalikuks edendada kogu ELis ühtlustatud lähenemisviisi uut liiki kriminaalkuritegudele, mis on seotud murettekitava nähtusega, et ELi kodanikud reisivad välismaale, eesmärgiga saada väljaõpet või võidelda terroriorganisatsioonides;

Terviklik strateegia radikaliseerumise ja terrorismi vastu

13.    juhib tähelepanu asjaolule, et kõigis ELi liikmesriikides on juba kehtestatud terrorismivastased õigusaktid ja asjaomased õiguskaitsemeetmed:

– reisijate passiandmeid (reisijaid käsitleva eelteabe süsteem e APIS) juba võrreldakse tuntud kurjategijate ja sissesõidukeeluga isikute andmebaasidega;

– õiguskaitseasutustel on õigus kontrollida kahtlusaluste või isegi kahtlusaluste rühmade telefoni- ja reisijaandmeid, kui neid isikuid seostatakse konkreetse ohuga; ja

– Schengeni infosüsteemiga nähakse ette isikute varjatud jälgimine ning nende viivitamatu kinnipidamine ja väljasaatmine, juhul kui nad peaksid kujutama ohtu julgeolekule, püüdma sooritada kuritegu või kui neid kahtlustatakse kuriteo toimepanekus;

kutsub ELi õiguskaitseasutusi üles kasutama neid võimalusi täies ulatuses ja süvendama koostööd, muu hulgas ühiste uurimisrühmade loomise abil ning selliste ELi ametite toel, nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Politseikolledž (CEPOL);

14.    on arvamusel, et tõsise ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses peaks tulirelvade salakaubanduse vastane võitlus olema ELi esmaülesanne; on eelkõige seisukohal, et koostööd teabevahetusmehhanismide vallas ning keelatud relvade jälgimisel ja hävitamisel tuleb veelgi tugevdada; nõuab lisaks sellele, et liikmesriigid peaksid järgima rangelt ühist seisukohta, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (2008/944/ÜVJP); nõuab tulirelvade direktiivi (direktiiv 91/477/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ) läbivaatamist;

15.    nõuab rahapesu vastast võitlust käsitleva õigustiku nõuetekohast rakendamist, et oleks võimalik varakult kindlaks teha terroristide rahastamisallikad ning kuritegelikud võrgustikud ja organisatsioonid;

16.    juhib tähelepanu asjaolule, et juba praegu on võimalik korraldada vaba liikumisõigusega isikute sihipärast kontrolli välispiiridel kas kindlal ajavahemikul, kindlatel marsruutidel või kindlates piiriületuspunktides, sõltuvalt ohu tasemest; toonitab, et liikmesriigid peaksid täielikult ja paremini kasutama olemasolevat Schengeni raamistikku ja eraldama sellele piisavalt ressursse, selle asemel et püüda taastada praegustest võimalustest laiemat piirikontrolli;

17.    kutsub komisjoni üles ELi broneeringuinfot käsitlevat ettepanekut ametlikult läbi vaatama, võttes arvesse Euroopa Kohtu poolt andmete säilitamise direktiivi käsitlevas kohtuotsuses määratud kriteeriume; teeb oma õigusteenistusele ülesandeks korraldada samasugune läbivaatamine kuue nädala jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist; nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid vaataksid läbi tsiviileralennukitele loa andmise süsteemid Schengeni piirkonda sisenemiseks;

18.    kutsub komisjoni üles analüüsima ohtusid, mis tulenevad mitmete liikmesriikide poolt vastuvõetud nn kuldse viisa poliitikast, millega hõlbustatakse kuritegelike organisatsioonide sisenemist riiki ja seal tegevuse alustamist, mida on võimalik ära kasutada terroristlikel eesmärkidel;

19.    rõhutab, et meetmed, millega terrorismivastase võitluse eesmärgil piiratakse põhiõigusi internetis, peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, kooskõlas ELi ja liikmesriikide õigusaktidega ning põhinema eelkõige terrorismi nõuetekohasel määratlusel, mida praegu ei ole olemas; rõhutab lisaks sellele, et kriminaalse sisu eemaldamine peab toimuma kohtu loa alusel ja mitte internetiteenuste pakkujate eraviisilise korrakaitse raames;

20.    taunib krüpteerimise kui terrorismivastase võitluse vahendi keelustamist; kordab oma üleskutset edendada üldiselt krüpteeritud teabevahetust, sealhulgas e-kirju ja lühisõnumiteenuseid(10); rõhutab, et krüpteerimise keelamine kahjustaks kommunikatsiooni-, kommerts- ja finantsvõrgustike ning valitsuse ja elutähtsate taristusüsteemide kaudu edastatavate isikuandmete kaitsmist, avades võimaluse neid kuritegelikul vm eesmärgil pealt kuulata;

21.    nõuab andmekaitsepaketi kiiret vastuvõtmist, sealhulgas direktiivis 95/46/EL sätestatud miinimumstandarditele vastava üldise lähenemise heakskiitmist nõukogu poolt;

22.    kutsub liikmesriike üles tihedamale omavahelisele õiguskoostööle, lähtudes kehtivatest ELi vahenditest, nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS), Euroopa vahistamismäärus ja Euroopa uurimismäärus, arvestades samas proportsionaalsust ja pidades kinni põhiõigustest; palub liikmesriikidel kõigi esitatud meetmete üle menetlusõiguste tegevuskava kohaselt kiiresti kokkuleppele jõuda ning asuda järgmise sammuna tegelema eelvangistuse ja vanglatingimuste teemaga;

23.    rõhutab laialt aktsepteeritud seisukohta, et vanglad toimivad radikaliseerumise ja äärmuslike vaadete inkubaatoritena, ning kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem vahendeid ja inimressursse selle tagamisse, et nende vanglasüsteemide – ja üldisemalt kriminaalkohtusüsteemide – eesmärgiks oleks seaduserikkujate rehabiliteerimine ja nende aitamine kuritegevusest ja vägivaldsest äärmuslusest eemalduda, mitte neid sellesse veelgi tugevamini kinnistada;

24.    juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja sotsiaalpoliitikast võib olla abi, et leevendada tõrjutust, segregatsiooni ning rahulolematust tekitavate kiirete sotsiaalsete ja majanduslike muutuste mõju, mida võivad ära kasutada vägivalda pooldavad äärmuslased; nõuab seepärast poliitilisi lahendusi, mille eesmärk on leida uusi viise majandusliku ja sotsiaalse kaasamise, integratsiooni ja võrdõiguslikkuse edendamiseks;

25.    kutsub liikmesriike üles investeerima hariduskavadesse, millega edendatakse inimväärikust, sallivust ja võrdseid võimalusi ning vähendatakse sotsiaalset diskrimineerimist juba varajasest lapseeast alates; rõhutab, et see tähendab ka õpetajate koolitamist sotsiaalküsimuste ja mitmekesisuse osas;

26.    hoiatab, et pikaajaliste väljavaadete puudumine vaesuse, tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu võib tekitada inimestes jõuetustunnet ja isegi kallutada neid destruktiivsele enesekehtestamisele džihadistlike organisatsioonide või paremäärmuslike liikumistega liitumise teel; kutsub liikmesriike üles suurendama pingutusi vaesuse vähendamiseks, töövõimaluste pakkumiseks ja üksikisikute ja kogukondade õiguste suurendamiseks ja austamiseks;

27.    rõhutab, et diskrimineerimine võib suurendada radikaliseerumist ja vägivaldset käitumist; rõhutab, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise norme tuleb täiendada konkreetse poliitilise strateegiaga kõigi rassismi ja vihakõne vormide, sealhulgas antisemitismi ja islamfoobia suhtes; palub seetõttu komisjonil põhjalikult kaaluda võimalikku vajadust vaadata läbi nõukogu raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, et tulemuslikumalt tegeleda vihakõne äärmuslike vormide levitamise küsimustega, eelkõige usuliste vm ELi vähemuste suhtes;

28.    väljendab muret vastuseks 11. septembri 2001. aasta rünnakule võetud meetmete, eelkõige rassilise profileerimise ebaproportsionaalse mõju pärast teatud kogukondadele;

29.    juhib tähelepanu asjaolule, et koostöö alustamine ja tõhustamine asjaomaste kogukondadega konkreetsetes liikmesriikides on äärmiselt oluline, nii selleks, et teha kindlaks konkreetsed riskid, kui ka selleks, et töötada välja üldised deradikaliseerimisstrateegiad; rõhutab vajadust sellistesse programmidesse jõuliselt investeerida; avaldab toetust programmidele, mille siht on suurendada etniliste ning usuvähemuste võimalusi oma kogukonna sotsiaalse ja majandusliku seisundi parandamiseks keskmises ja pikemas perspektiivis nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et radikaliseerumine ELis ei piirdu kindlate etniliste või usurühmitustega;

30.    rõhutab vajadust erimeetmete järele, et lahendada probleem seoses ELi kodanikega, kes reisivad välismaale, et võidelda terroriorganisatsioonides; kinnitab, et kuigi mõnel juhul võib kasutada kohtulikku vastutuselevõtmist, tuleks võtta teisi meetmeid, et ennetada radikaliseerumist, takistada Euroopa jt välisvõitlejate reisimist ning tegeleda tagasipöördujatega; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja parimad tavad, tuginedes nende liikmesriikide kogemustele, kes on selles valdkonnas kasutusele võtnud edukaid strateegiaid, tegevuskavasid ja programme;

Välismõõde

31.    rõhutab, et terrorismivastane võitlus on ülemaailmne probleem ja et EL peaks koos teiste peamiste toimijate ja piirkondlike partneritega etendama juhtivat jõudu selle ohuga tegelemisel kogu maailmas;

32.    rõhutab vajadust järjekindla, ühtlustatud ja proaktiivse ühise välispoliitika järele, mis keskenduks tugevale koostööle kolmandate riikidega, kellel on potentsiaal saada partneriteks terrorismivastases võitluses;

33.    rõhutab, et EL peaks tõhustama poliitilist dialoogi erinevate usukogukondadega, et avalikus arutelus ei seostataks enam terrorismi religiooniga, nagu on praegu kombeks; rõhutab veel kord, et terrorismivastane võitlus peab olema tihedamalt seostud selliste teemadega, nagu haavatavus, areng ja sotsiaalne kaasatus;

34.    kinnitab, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) raames tuleb meil kokku leppida ja jõustada ühine lähenemisviis võitluseks terrorismi ideoloogiliste lähtepõhjustega ning võtta seisukoht küsimuses, kuidas sulgeda terrorismi rahastusallikad; nõuab seetõttu ELi tihedamat koostööd õiguste ja turvalisuse tagamisel ja religioosse äärmusluse probleemi lahendamisel kogu ELi välistegevuses, s.o ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ÜVJP, arengupoliitika, humanitaarabi ja kaubanduspoliitika kaudu, nii et see oleks kooskõlas ELi standardite ja inimõigusi käsitleva õigusega;

35.    rõhutab vajadust tugevdada jõupingutusi välissuutlikkuse suurendamisel, keskendades põhitähelepanu radikaliseerumise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, ning tagada, et see oleks integreeritud tegevuskavadesse ja poliitilistesse dialoogidesse, millesse on kaasatud EL ja tema partnerriigid, tehes rahvusvahelist koostööd, kasutades olemasolevaid programme ja võimekusi ning tegutsedes sihtriikides koos kodanikuühiskonna aktivistidega võitluses terroristliku ja äärmusliku propagandaga internetis ja teistes kommunikatsioonivahendites;

36.    kutsub ELi ja liikmesriike üles parandama ebaseaduslikke tulirelvi puudutava teabe vahetamist rahvusvahelisel tasandil;

37.    rõhutab radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise strateegiate integreerimise olulisust tavapärastesse arengukoostöövahenditesse, sh haridusprogrammidesse, eelkõige neis riikides, kes seisavad silmitsi suurimate vägivaldse äärmusluse probleemidega;

38.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust kehtestada sanktsioonid nende riikide ja valitsuste vastu, kes vastutavad terroristide ja/või terroriorganisatsioonide rahastamise eest;

39.    rõhutab vajadust asjakohaste ja õigeaegsete menetluste järele, mis puudutavad otsuseid lisada konkreetne isik või rühmitus terroristide ELi nimekirja; nõuab selliste otsuste suhtes nõuetekohase kohtuliku kontrolli kehtestamist mõjutatud üksikisikute ja organisatsioonide jaoks, et viia see menetlus kooskõlla Euroopa Kohtu praktikaga;

40.    rõhutab, et terrorismivastased meetmed peaksid pöörama tähelepanu ka võimalikele terrorirünnakutele ELi liikmesriikide varade suhtes, mis asuvad väljaspool liitu;

41.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 168, 14.6.2013, lk 45.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0418.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(5)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0102.

(7)

SJ-0890/14.

(8)

Vt http://secile.eu/catalogue-eu-counter-terrorism-measures/

(9)

ELi liikmesriikide kohtusüsteemide toimimist käsitleva uuringuga saab tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/files/cepj_study_scoreboard_2014_en.pdf

(10)

Vt Euroopa Parlamendi eelmainitud 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni lõige 107.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika