Menetlus : 2015/2559(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0139/2015

Esitatud tekstid :

B8-0139/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/02/2015 - 4.6
CRE 12/02/2015 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0040

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 140kWORD 82k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0136/2015
9.2.2015
PE549.932v01-00
 
B8-0139/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitisega Islamiriik (IS) (2015/2559(RSP))


Alyn Smith, Barbara Lochbihler, Karima Delli, Igor Šoltes fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitisega Islamiriik (IS) (2015/2559(RSP))  
B8‑0139/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, eelkõige 15. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2170 (2014) ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni S-22/1,

–       võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet „Rule of Terror: Living under ISIS in Syria”,

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvoliniku António Guterresi hiljutisi avaldusi Süüria ja Iraagi pagulaste olukorra kohta,

–       võttes arvesse NATO 5. septembri 2014. aasta tippkohtumise deklaratsiooni,

–       võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse kohta, suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–       võttes arvesse 15. septembril 2014. aastal Pariisis toimunud Iraagi rahu ja julgeolekut käsitleva konverentsi järeldusi ning sellele järgnenud ülemaailmse Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) vastase 60 riigi koalitsiooni esimest ministrite tasandi täiskogu 3. detsembril 2014. aastal Brüsselis,

–       võttes arvesse 28. oktoobril 2014. aastal Berliinis toimunud rahvusvahelist konverentsi „Süüria pagulaste olukord – stabiilsuse toetamine piirkonnas” ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kokku kutsutud 9. detsembri 2014. aasta ministrite tasandi abistajate konverentsi Süüria pagulaste ümberasustamise ja muude vastuvõtuvormide teemal,

–       võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta seadusandlikku resolutsiooni selle partnerluse kohta(1),

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 6. veebruari 2015. aasta ühisteatist ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Da’eshi ohu kohta

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Süürias peaaegu viiendat aastat kestev konflikt on põhjustanud suurima ulatusega humanitaarkatastroofi pärast Teist ilmasõda; arvestades, et vastavalt ÜRO andmetele on konflikti käigus hukkunud enam kui 200 000 inimest, kellest enamik olid tsiviilisikud, rohkem kui 7,6 miljonit inimest on riigisiseselt ümber asustatud ja rohkem kui 12,2 miljonit inimest vajavad viivitamatut abi Süürias; arvestades, et 212 000 inimest on endiselt sisse piiratud – 185 000 inimest valitsusvägede ja 26 500 opositsioonijõudude poolt; arvestades, et Süüriast on põgenenud rohkem kui 3,5 miljonit elanikku eelkõige Liibanoni, Türgisse, Jordaaniasse, Iraaki ja Egiptusse, ning moodustavad nüüd UNHCRi mandaadi alla kuuluva suurima pagulaskogukonna kogu maailmas;

B.     arvestades, et humanitaarolukord Iraagis halveneb jätkuvalt ja vajadused kasvavad; arvestades, et enam kui 5,2 miljonit inimest vajab viivitamatut humanitaarabi ja rohkem kui 2,1 miljonit Iraagi elanikku on riigisiseselt ümber asustatud; arvestades, et ISi kontrolli all olevates piirkondades elab 3,6 miljonit inimest, kellest 2,2 miljonit vajab viivitamatut abi, ja arvestades, et nendele inimestele on eriti raske ligi pääseda; arvestades, et rohkem kui 500 000 Iraagi elanikku on alates 2014. aasta suvest Ida-Iraagist põgenenud; arvestades, et Iraak on ka vastu võtnud üle 233 000 Süüria pagulase;

C.     arvestades, et IS on Põhja-Iraagi ja Süüria elanikkonna vastu toime pannud mitmesuguseid rikkumisi, kuritarvitusi ja kuritegusid; arvestades, et selliste ränkade tegude hulka kuuluvad massihukkamised ja etniline puhastus, mis teatud konkreetsete usurühmade, eelkõige šiiitide puhul on võtnud genotsiidi mõõtmed, sunniviisiline usuvahetus, sunnitud ümberasustamine, kividega surnuksloopimine, amputatsioon, sunniviisiline kadumine ja piinamine; arvestades, et IS on eriliselt sihikule võtnud etnilised ja usulised vähemused nagu šiiidi, jeziidi, kristlaste, shabaki, kakai ja sabiani kogukonnad; arvestades, et ÜRO on samuti teatanud naiste ja laste vastasest süstemaatilisest seksuaalvägivallast ja orjastamisest, laste värbamisest enesetapurünnakuteks ning nende seksuaalsest ja füüsilisest kuritarvitamisest ja piinamisest;

D.     arvestades, et iga päev laekub massiliselt teateid sõjakuritegude ja muude rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva õiguse rikkumiste kohta, mida panevad toime konflikti muud osapooled, eelkõige Assadi režiim;

E.     arvestades, et ainuüksi 2014. aastal on Iraagi konfliktis hukkunud vähemalt 12 000 inimest ja vigastada on saanud 22 000 inimest; arvestades, et Süüria konfliktis on alates 2011. aastast hukkunud üle 200 000 inimese;

F.     arvestades, et Iraagi valitsuse rünnakud valdavalt rahumeelsete meeleavalduste vastu läänepoolses Anbari provintsis, nagu 90 meeleavaldaja tapmine 2013. aasta aprillis Hawijas ja 17 meeleavaldaja tapmine 2013. aasta detsembris Ramadis, aitas valitsusevastase ülestõusu käivitada; arvestades, et Iraagi valitsuse toetatud šiiitide relvarühmitused on juhtinud julgeolekujõudude eesotsas võitlust ISi vastu, ning oma eelisolukorda kasutades pannud karistamatult toime inimrööve, kohtuväliseid hukkamisi, piinamisi ja tuhandete perede massilist ümberasustamist; arvestades, et valitsus ei ole nende relvarühmituste ega ka oma vägede kuritarvituste eest kedagi vastutusele võtnud;

G.     arvestades, et alates USA juhitud ISi vastase rahvusvahelise koalitsiooni õhurünnakute algusest 2014. aasta augustis ei ole sõjaväe positsioonid kohapeal Süürias ja Iraagis oluliselt muutunud; arvestades, et suures osas Iraagist ja Süüriast on loodusvarad ja territoorium jätkuvalt ISi kontrolli all; arvestades, et IS on pidanud taganema Kobanê / Ayn al-Arabi linnast, Mosuli linna osadest ja mitmest Al Anbari provintsi linnast;

H.     arvestades, et Süüria režiim hoidub jätkuvalt ISi strateegiliste positsioonide ründamisest;

I.      arvestades, et ÜRO vahendatud jõupingutused, mida juhib ÜRO Süüria erisaadik Staffan di Mistura, et leida Süüria konfliktile läbirääkimiste teel poliitiline lahendus, ei ole seni saavutanud konkreetset edu;

J.      arvestades, et UNHCRi väitel on peaaegu 50 % kõikidest Süüria elanikest kaotanud kodu ja 40 % pagulastest on sunnitud taluma normidele oluliselt mittevastavaid elamistingimusi, millel on pikaajalised tagajärjed kahe miljoni pagulaslapse haridusele; arvestades, et ÜRO andmetel elab kolm Süüria elanikku neljast vaesuses ning töötuse määr on suurem kui 50 %; arvestades, et kaks kolmandikku Süüria pagulastest Jordaanias elab allpool vaesuspiiri ja 55 % pagulastest Liibanonis elab nõuetele mittevastavates varjupaikades; arvestades, et vastuvõtvates riikides on suurenenud pagulaste vastane vägivald ja diskrimineerimine;

K.     arvestades, et UNHCR on pöördunud riikide poole, et 2016. aastaks leitaks võimalus vähemalt 130 000 Süüria pagulase ümberasustamiseks; arvestades, et ELi liikmesriigid on lubanud vastu võtta ligilähedaselt 36 000 pagulast;

L.     arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvolinik on hoiatanud, et Süüria pagulasi vastu võtvates riikides, eelkõige Liibanonis ja Jordaanias on elanikkond järsult kasvanud, mis on üle koormanud riikliku infrastruktuuri, koolid ja haiglad, ammendanud vee- ja energiavarusid, avaldanud suurt kahju riigi rahandusele ja tekitanud paljudele põliselanikele majandusraskusi;

M.    arvestades, et humanitaarabi vajadused kasvavad plahvatuslikult, kuid ÜRO humanitaarabiasutused ja teised humanitaarabi organisatsioonid seisavad pidevalt silmitsi kriitiliste puudujääkidega rahastamisel; arvestades, et UNHCR on esitanud üleskutse, mis käsitleb reageerimist piirkondlikule põgenike probleemile ja mille rahastusest on 2015. aasta jaanuaris saadud kokku ainult 51 %, mis tähendab 1,8 miljardi dollarilist eelarvepuudujääki; arvestades, et ÜRO Maailma Toiduprogramm oli 2014. aasta detsembris sunnitud ajutiselt peatama hädavajaliku toiduabi 1,7 miljonile Süüria pagulasele, kuna selleks puudusid rahalised vahendid;

N.     arvestades, et EL on konflikti algusest saadik eraldanud üle 3,1 miljardi euro, et anda Süüria elanikele nende oma riigis ning pagulastele vastuvõtvates riikides leevendus- ja taastumisabi; arvestades, et samuti aktiveeriti liidu kodanikukaitse mehhanism, et aidata kaasa abi ja oskusteabe kiirele kasutuselevõtule piirkonnas;

O.     arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvolinik António Guterres märkis 29. jaanuaril 2015, et ainult kaks Euroopa riiki, Rootsi ja Saksamaa on siiani reageerinud piisaval tasemel, et rahuldada Süüria rahva vajadusi; arvestades, et hr Guterres nõudis, et EL kaaluks kvoodisüsteemi kehtestamist, et tagada varjupaigataotluste võrdsem menetlemine;

P.     arvestades, et UNHCR tugevdas oma talveaja abi, käivitades 206 miljoni dollarilise talvekava, et aidata miljoneid kaitsetuid inimesi selles piirkonnas; arvestades, et hoolimata pingutustest on palju põgenikke sunnitud elama pooleliolevates ehitistes ja ebapiisavates varjualustes alla nullkraadi ulatuval temperatuuril, tugeva lumesaju ja tuule käes; arvestades, et ligikaudu 740 000 riigisiseselt ümberasustatud Iraagi elanikku elavad normidele mittevastavates tingimustes ja UNHCR soovib anda Iraagis talvetoetust 600 000 ümberasustatud inimesele;

Q.     arvestades, et pagulaslapsi on ligi kaks miljonit ja kuni 52 % selle piirkonna pagulaste kogukonnast on lapsed; arvestades, et UNICEF toimetab talveaja abi 916 000 lapsele Süürias, Iraagis, Liibanonis, Jordaanias ja Türgis, kus on kokku 1,3 miljonit abi vajavat last; arvestades, et UNICEF ja Maailma Toiduprogramm käivitasid 2015. aasta jaanuaris rahalise abi kampaania talveajaks; arvestades, et ÜRO abipeasekretäri humanitaarküsimustes Kyung-wha Kangi andmetel pärsib ebapiisav rahastamine ÜRO meetmete võtmist, kuna vajaminevast 2,3 miljardist USA dollarist on saadud kõigest 39 %; arvestades, et UNHCRi väitel on kõnealustes piirkondades endiselt väga keeruline tegutseda ning anda tsiviilisikutele ja pagulastele vajalikku abi;

1.      väljendab äärmist muret Iraagis ja Süürias jätkuva lähiajaloo seisukohalt enneolematu ulatusega humanitaartragöödia pärast;

2.      väljendab veel kord tugevat hukkamõistu jätkuvatele ja laialdastele inimõiguste rikkumistele ja muudele rikkumistele, mida panevad toime riiklikud ja mitteriiklikud osapooled mõlemas riigis;

3.      tunnistab, et ISi vägivald on üks paljudest teguritest, mis raskendavad humanitaarkriisi Süürias, Iraagis ja piirkonnas laiemalt; kutsub sellega seoses rahvusvahelist üldsust üles toetama poliitilist protsessi, et leevendada kõikidesse usu- ja etnilistesse rühmadesse kuuluvate miljonite inimeste kannatusi;

4.      rõhutab, et hoolimata ohust, mida kujutavad endast kõikide osapoolte relva- ja äärmusrühmitused, peaks EL reageerima humanitaarabi vajadustele Süürias ja Iraagis põhimõttekindlalt ning kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas ja rahvusvahelise humanitaarõigusega; palub ELi tagada, et nendele vajadustele reageerimisel ei varjutaks terrorismivastane poliitiline tegevuskava hädaabi andmist;

5.      kutsub kõiki konflikti osapooli üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ning tagama tsiviilisikute kaitse, nende takistamatu ligipääsu tervishoiuteenustele ja humanitaarabile ning võimaluse lahkuda vägivallast mõjutatud aladelt turvaliselt ja väärikalt;

6.      tunneb jätkuvalt sügavat muret ohu pärast, mida IS põhjustab elanikkonnale Iraagis, Süürias ja mujal; mõistab hukka ISi äärmusliku ideoloogia ja veretööd tema kontrolli all olevatel aladel, sealhulgas kohtuvälised hukkamised, koletu vägivalla usuliste ja etniliste vähemuste suhtes, naiste ja tüdrukute jõhkra alistamise ning pantvangide tapmise;

7.      rõhutab, et kuigi IS on alates 2014. aasta suvest mänginud piirkondlikul tasandil mõjukat rolli ja olnud rahvusvahelise tähelepanu keskmes, ei tohiks see asjaolu ähmastada olulist ja jätkuvat vastutust, mida kannavad praeguse humanitaarkatastroofi teised osapooled, sealhulgas eelkõige Assadi režiim, kuid ka Iraagi endine valitsus, samuti muud kohalikud relvarühmitused ja vaenupooled;

8.      väljendab veel kord kõige karmimat hukkamõistu seoses Süüria valitsuse kuritegudega oma riigi elanikkonna vastu; mõistab hukka keemiarelvade kasutamise Süürias, eriti gaasilise kloori kasutamise tsiviilelanike ja opositsioonirühmituste vastu, sealhulgas 2014. aasta aprillis, millega Süüria rikkus oma varasemaid rahvusvahelisi kohustusi;

9.      kutsub Süüria valitsust üles viivitamatult lõpetama süüterelvade kasutamise kogu Süürias; kutsub üles allakirjutanud riike, sealhulgas Venemaad ja Hiinat nõudma, et Süüria peaks kinni rahvusvahelisest süüterelvade keelu protokollist;

10.    mõistab hukka asjaolu, et Süüria valitsus kasutas oma elanikkonna vastu laiaulatuslikult kobarlahingumoona, rikkudes sellega ÜRO Peaassamblee 2013. aasta detsembrikuu resolutsiooni 68/182, mida toetas 140 riiki;

11.    mõistab hukka asjaolu, et Süüria jätkab, eirates ÜRO Julgeolekunõukogu 22. veebruari 2013. aasta resolutsiooni 2139, mittejuhitavate ja väga plahvatusohtlike vaadipommide laiaulatuslikku kasutamist tsiviilisikute vastu, näiteks on Süüria valitsuse sellistes õhurünnakutes Aleppo linna vastu ainuüksi 2014. aasta jooksul saanud surma vähemalt 3557 tsiviilisikut;

12.    mõistab hukka Süüria piiramisstrateegia, et sundida territooriumi tagasivõtmiseks tsiviilelanikkonda nälja tõttu alistuma, eelkõige Homsis, Lõuna-Damaskuses asuvas Yarmouki laagris, Darayas, Ida-Ghoutas ja Moadamiyas, mis mõjutab 200 000 tsiviilisikut ja millega rikutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2139 (2013), milles nõutakse kõigilt pooltelt asustatud piirkondade piiramise kohest lõpetamist;

13.    kutsub ISi, Jabhat al-Nusrat, Iraagi valitsust, kurdi ametivõime Süürias ja Süüria valitsust üles vabastama kõik meelevaldselt kinnipeetavad isikud; kutsub Süüria valitsust üles vabastama rohkem kui 85 000 kinnipeetavat, keda hoitakse vangistuses alates Süüria revolutsiooni algusest 2011. aastal ja mis küündib kadunuks jääma sundimiseni;

14.    mõistab hukka ISi toime pandavad hukkamised, piinamised ja tuhandete kinnipeetavate tapmise, keda hoitakse alates 2014. aastast vangistuses Süüria sõjaväehaiglates, mida kinnitavad Süüria sõjaväe ülejooksikud ja inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid;

15.    mõistab hukka lapssõdurite kasutamise ISi, YPG, kurdi politsei, Süüria sõjaliste jõudude ja kõigi teiste poolte, kaasa arvatud Süüria valitsuse poolt;

16.    väljendab heameelt ELi ja liikmesriikide juhtiva rolli üle rahvusvahelise humanitaarabi andmisel; on siiski jätkuvalt mures selle pärast, et elanikkonna humanitaarabi vajadused on endiselt suuremad, kui neile antav rahvusvaheline abi; kutsub rahvusvahelist üldsust üles veelgi suurendama humanitaarabi alaseid pingutusi, eelkõige seoses karmi talvega; nõuab tungivalt, et kõik abiandjad täidaksid oma lubadusi ja annaksid abi kiiresti; nõuab, et EL suurendaks oma rahalist toetust ÜRO humanitaarabiprogrammidele ja tugevdaks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;

17.    väljendab heameelt Süüriat ja Iraaki ning Da’eshi ohtu käsitleva uue ELi piirkondliku strateegia üle, eelkõige selle 1 miljardi euro suuruse paketi üle, mille eesmärk komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohaselt on aidata taastada rahu ja julgeolek, mida terrorism ja vägivald on liiga pikalt laastanud; rõhutab asjaolu, et piirkonnas aset leidvaid konflikte ei tuleks eelkõige käsitleda osana terrorismivastasest võitlusest, vaid pigem võitlusena piirkonna elanikkonna 2011. aastal väljendatud õigustatud püüdluste eest, et tagada toit, vabadus, sotsiaalne õiglus ja inimväärikus;

18.    kiidab heaks selle, et EL keskendub oma uues strateegias haridusele ja koolitusele; väljendab muret asjaolu pärast, et seda vaadeldakse eelkõige terrorismivastase meetmena, samas kui haridus on õige ja oluline vahend laste (nii tüdrukute kui ka poiste) kaitsmiseks;

19.    soovib selgitust ELi kavatsuste kohta tõhustada piirkonna riikidega terrorismivastast koostööd, mille kohta on tehtud ettepanek Süüriat ja Iraaki käsitlevas uues piirkondlikus strateegias, ning selle kohta, kuidas määratletakse partnerriikide suutmatust täita inimõiguste ning kodaniku- ja poliitiliste vabaduste alaseid eesmärke, ning milline on selle mõju;

20.    toetab komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja püüdlusi tõhustada ELi institutsioonide ja liikmesriikide antava abi kooskõlastamist; nõuab Türgis Gaziantepis asuva ELi esinduse tugevdamist ning ELi esinduse avamist Põhja-Iraagis Arbīlis, et suurendada ELi kohapealse tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust, sealhulgas koordineerida paremini humanitaar- ja arenguabi ning toetust sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige sõltumatutele meediaorganisatsioonidele;

21.    kutsub liikmesriike üles järgima ÜRO pagulaste ülemvoliniku palvet pühenduda palju kindlamalt koormuse jagamisele, võimaldades Süüria pagulastel leida kaitset väljaspool vahetut naaberpiirkonda ümberasustamise, humanitaarpõhjustel vastuvõtmise kavade, lihtsustatud korras perekonna taasühinemise või paindlikumate viisaeeskirjade abil; kutsub liikmesriike üles menetlema kiiremini varjupaigataotlusi üha suurenevalt hulgalt Süüria pagulastelt, kes põgenevad konfliktipiirkondadest; rõhutab erilist vajadust tegeleda isikutega, kes on eriti haavatavad näiteks tõsiste terviseprobleemide, seksuaalse sättumuse, soo või puude tõttu; nõuab, et EL käsitleks üle Vahemere ette võetavate surmaga lõppevate teekondade traagilist küsimust; kutsub liikmesriike üles tagama, et vähemalt 5 % Süüria pagulastest saaksid 2015. aastal juurdepääsu kaitsele väljaspool piirkonda ning et kõige haavatavamate pagulastega tegeletakse esmajärjekorras ja neile tagatakse kõik õigused kooskõlas 1951. aasta pagulaste konventsiooniga;

22.    mõistab hukka selle, et liikmesriigid rikuvad seoses Süüria pagulastega süstemaatiliselt Genfi konventsiooni, eelkõige seeläbi, et Bulgaaria, Hispaania, Kreeka ja Küpros saadavad Süüria varjupaigataotlejad maismaa- ja merepiiridelt tagasi, mõnikord ka vägivaldselt, ilma et neil võimaldataks esitada varjupaigataotlus;

23.    kutsub Jordaania valitsust üles peatama Süüriast saabuvate Palestiina pagulaste sunniviisilised väljasaatmised ja sisenemiskeelud;

24.    peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõik neli Süüria naaberriiki on keeldunud andmast süürlastele kindlat õiguslikku seisundit;

25.    taunib humanitaarabi osutamise püüete järjekindlat nurjamist Süürias ning kutsub kõiki konflikti osalisi üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat õigust, soodustama humanitaarabi ning toetuse andmist kõikide võimalike kanalite kaudu, sealhulgas piiri- ja konfliktiüleselt, ning tagama kõikide meditsiini- ja humanitaartöötajate turvalisuse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu erinevate resolutsioonidega;

26.    mõistab hukka asjaolu, et Süüria valitsus jätkuvalt ei täida ÜRO Julgeolekunõukogu 2. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles nõutakse humanitaarabi turvalist ja takistamatut kohalejõudmist üle Süüria piiride ja konfliktijoonte; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Süüria valitsus rikub endiselt ÜRO Julgeolekunõukogu 14. juuli 2014. aasta resolutsiooni, millega antakse ÜRO humanitaarabiasutustele ja koostööpartneritele luba toimetada abi üle Süüria piiri ilma valitsuse loata;

27.    on veendunud, et viivitamatut humanitaarabi ja kaitset on vaja täiendada pikaajaliste strateegiatega, millega toetada tagasipöördujate ja riigisiseste põgenike sotsiaal-majanduslikke õigusi ja elatise saamise võimalusi, et nad saaksid valida endale sobivad jätkusuutlikud lahendused;

28.    rõhutab vajadust tähtsustada ja laiendada abi, sealhulgas spetsiaalse arstiabi ja psühholoogilise toetuse andmist naistele ja tüdrukutele;

29.    väljendab erilist muret Süürias Lõuna-Damaskuses asuva ümberpiiratud ja nälga kannatava palestiinlaste Yarmouki põgenikelaagri olukorra pärast, milles olevale rohkem kui 18 000 Palestiina pagulasele ei ole alates 2012. aastast suuremal osal ajast lubatud toimetada humanitaarabi ja keda piiravad Süüria valitsuse kontrolli all olevad võitlejad;

30.    mõistab jätkuvalt hukka piirkonnas LGBT inimeste vastu täiesti karistamatult toime pandavad vägivallateod ja mõrvad; juhib tähelepanu asjaolule, et LGBT inimeste olukord piirkonnas on eriti haavatav, võttes arvesse, et neile pakutav perekonna ja kogukonna toetus ja valitsuse kaitse on piiratud, ning et nende turvalisus on pagulaskogukondades ja teatavates vastuvõtvates ühiskondades jätkuvalt ohus; kutsub Iraagi valitsust, ELi Iraagi delegatsiooni ja piirkonnas asuvaid ELi liikmesriikide saatkondi üles pakkuma LGBT inimestele kaitset ja kiirendama nende LGBT inimeste otsest ümberasustamist, kes põgenevad turvalisuse kaalutlustel;

31.    on endiselt mures asjaolu pärast, et IS ja seotud rühmitused kasutavad ja ekspluateerivad mobiilsete naftarafineerimistehaste abil naftaväljasid ja seotud infrastruktuuri, mis võimaldab ISil saada suuremat tulu, ja nõuab tungivalt, et kõik riigid toetaksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2161 (2014) ja 2170 (2014), milles mõistetakse hukka igasugune otsene või kaudne kaubavahetus ISi ja seotud rühmitustega; nõuab, et EL karmistaks sanktsioone, et takistada ISi naftamüüki; nõuab, et EL kehtestaks sanktsioonid kõikidele neile (valitsused ja avaliku või erasektori äriühingud), kes on kaasatud ISi kontrolli all olevatelt aladelt ammutatud nafta transportimisse, muundamisse, rafineerimisse ja turustamisse, koos finantsvoogude rangete kontrollidega, et takistada ISi-poolset majandustegevust ja maksuparadiiside ärakasutamist;

32.    nõuab mobiilsete naftarafineerimistehaste ehitamiseks Türgi kaudu Iraaki saadetavate seadmete rangemat kontrolli ning suuremat kooskõlastamist Türgi, Kurdistani piirkondliku omavalitsuse ja Iraagi ametivõimude vahel, et võidelda piirkonnas toimuva nafta ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu; väljendab heameelt meetmete üle, mille Kuveit tegi teatavaks 2014. aasta augustis ja mille eesmärk on takistada ISi rahastamist mošeede juures tegutsevate isikute kaudu ja suunata humanitaarabi läbi registreeritud heategevusorganisatsioonide; kordab oma nõudmist jõustada Süüria valitsuse suhtes täielikult ELi sanktsioonid seoses naftatuluga; väljendab heameelt asjaolu üle, et EL keelas alates 2014. aasta detsembrist kütuse ekspordi Süüria õhujõududele;

33.    rõhutab, et IS ei ole niivõrd Lähis-Idas ja selle naabruses praegu valitseva kriisiolukorra põhjus, vaid ennekõike selle tagajärg; tuletab meelde, et IS on tekkinud inimõiguste kauaaegse rikkumise ja karistamatuse, semukapitalismi, valdava korruptsiooni, sektantluse ning tervete rühmade, eriti sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate araablastest sunniitide tõrjumise ja diskrimineerimise põhjalt, ning samuti piirkondlike ja läänemaiste jõudude pikaajalise välise manipuleerimise ja sekkumise tõttu; on seetõttu veendunud, et selleks, et rahvusvaheline üldsus saaks anda ISi ebainimlikele tegudele ja loomusele mis tahes tõhusa vastuse, on vaja rahvusvahelisel õigusel põhinevat ühtset, kaasavat ja strateegilist tegevuskava;

34.    rõhutab, et ELi ISi vastast võitlust käsitlevas piirkondlikus strateegias tuleks nõuetekohaselt kindlaks teha ISi kui nähtuse sügavad sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised juured ja keskenduda nendele ning see peaks olema seotud Süüria konflikti pikaajalise poliitilise lahenduse edendamisega, kaasava, vastutustundliku ja demokraatliku Iraagi toetamisega ning selles tuleks võtta arvesse kõigi mõjutatud rahvaste huvisid;

35.    kordab oma nõudmist saavutada Süüria konfliktile püsiv lahendus kaasava ja Süüria juhitud poliitilise protsessi teel, mis tugineb 2012. aasta juuni Genfi kommünikeel; peab kahetsusväärseks, et 2014. aasta jaanuari nn Genfi II konverents ei andnud konkreetseid tulemusi;

36.    väljendab täielikku toetust ÜRO Süüria erisaadiku jõupingutustele, mille eesmärk on kohalik relvarahu, ning humanitaarabi osutamiseks vajaliku ajutise relvarahu elluviimisele kõigi poolte poolt, et võimaldada humanitaarabi kohale toimetada;

37.    on jätkuvalt veendunud, et Süürias ja Iraagis ei ole võimalik saavutada kestvat rahu, kui konflikti käigus aset leidnud kõikide osapoolte kuritegude toimepanijaid ei võeta vastutusele; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Venemaa ja Hiina panid 22. mail 2014. aastal veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, millega oleks Süürias valitseva olukorra lahendamine üle antud Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, samas kui ÜRO Julgeolekunõukogu 13 ülejäänud liiget toetasid üleandmist; kordab oma nõudmist suunata Süüria olukorra küsimus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja toetab kõiki sellesuunalisi algatusi;

38.    usub, et ISi ja teiste džihaadi rühmituste, sealhulgas mitmete tuhandete Euroopa džihaadi võitlejate edu ja populaarsus on ühtlasi lääne ja piirkondlike osalejate eksliku poliitika tulemus, alates selliste rühmituste toetamisest, mis propageerivad salafistliku ideoloogia äärmuslikku ja meelevaldsest tõlgendamist, Iraagi vastu peetavast vallutussõjast kuni sunniitidest araablaste vastu toime pandud raskete, ulatuslike ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumisteni Süüria režiimi poolt, mida ei ole Süüria revolutsiooni algusest alates 2011. aastal tegelikult karistatud;

39.    nõuab uut Euroopa poliitikat, mille raames avalikult tunnistatakse varasemaid vigu, sealhulgas piinamise ja üleandmise programme ja nn terrorismivastase sõja käigus toime pandud inimõiguste rikkumistes osalemist, ning aktiivset poliitikat, et vaadata läbi moslemitest elanikkonna vastu suunatud erinevad diskrimineerimise vormid ja reageerida hiljutisele moslemitevastase meelsuse lainele Euroopas;

40.    on seisukohal, et tohutu ebastabiilsus ELi lõunanaabruses nõuab ELilt enneolematuid poliitilisi meetmeid ning et kurdi piirkonnal ja eelkõige Põhja-Iraagil on eriti oluline roll stabiilsuse võimalikul tagamisel ja pingete vähendamisel ning nende rolli tuleks tugevdada; nõuab ühtlasi Saudi Araabiat käsitleva poliitika läbivaatamist, et tungivalt nõuda, et valitsus algataks riigi doktriini ja riigi institutsioone käsitlevad põhjalikud reformid ning et Saudi Araabia üksikisikud lõpetaksid vägivaldsete islamistlike rühmituste igasuguse toetamise; toetab täielikult kõiki ELi jõupingutusi pikaajalise tuumakonflikti lahendamiseks Iraaniga ning usub, et Palestiina omavalitsust tuleks toetada kõikides püüdlustes saavutada omariikluse suurem tunnustatus rahvusvahelisel tasandil;

41.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja kõigile Süüria konflikti osalistele.

 

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika