RESOLUTSIOONI ETTEPANEK humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitisega Islamiriik (IS)
9.2.2015 - (2015/2559(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Javier Couso Permuy, Marisa Matias, Marie-Christine Vergiat, Younous Omarjee, Sofia Sakorafa, Sabine Lösing fraktsiooni GUE/NGL nimel
B8‑0141/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitisega Islamiriik (IS)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi kohta[1],
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 1. septembri 2014. aasta resolutsiooni S-22/1 inimõiguste olukorra kohta Iraagis seoses nn Iraagi ja Levanti Islamiriigi ning sellega seotud rühmitiste toime pandud õigusrikkumistega,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi ja eelkõige 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISILi/Da’eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis ning 15. detsembri 2014. aasta järeldusi olukorra kohta Süürias ja Iraagis ning ISIList tuleneva ohu kohta,
– võttes arvesse 2. veebruaril 2015 toimunud arvamuste vahetust Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning ÜRO Süüria erisaadiku Staffan de Mistura vahel,
– võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse Genfi pagulasseisundi konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et humanitaarolukord Iraagis on jätkuvalt halvenenud alates 2003. aastast pärast USA sissetungi; arvestades, et praegu on seal 5,2 miljonit riigisisest põgenikku ning et Iraak on samuti võtnud vastu enam kui 235 000 Süüria pagulast; arvestades, et ISi kontrolli all olevates piirkondades elab 3,6 miljonit inimest, kellest 2,2 miljonit vajab viivitamatut abi, ja arvestades, et nendele inimestele on eriti raske ligi pääseda; arvestades, et enam kui 150 000 kaitsetut Iraagi pagulast elab praegu naaberriikides, nimelt Türgis, Jordaanias ja Liibanonis;
B. arvestades, et pärast nelja-aastast erakordselt vägivaldset ja brutaalset konflikti valitsuse ja opositsioonijõudude vahel Süürias on üle 200 000 inimese saanud surma ja 12,2 miljonit inimest vajab humanitaarabi; arvestades, et 7,6 miljonist inimesest, kellest pooled on lapsed, on saanud riigisisesed põgenikud ning 3,8 miljonit inimest on põgenenud naabermaadesse, nimelt Liibanoni, Jordaaniasse, Türgisse, Iraaki ja Egiptusse;
C. arvestades, et 29. juunil 2014 kuulutas rühmitis IS oma võimu all olevatel Iraagi ja Süüria aladel välja „kalifaadi” ehk „Islamiriigi”; arvestades, et rühmitise juht Abu Bakr al-Baghdadi kuulutati kaliifiks; arvestades, et ISi kontrolli alla kuulub nüüd kolmandik Iraagist ja Süüriast ja selle elanikkond elab 250 000 ruutkilomeetri suurusel alal, ja et IS soovib oma „kalifaati” laiendada; arvestades, et nn Islamiriigi rahvusülene olemus, märkimisväärsed rahalised ressursid ning mõningatel andmetel ligi 200 000 võitlejat ohustavad laiemat piirkonda; arvestades, et hinnangute kohaselt võitleb nende relvarühmitistega tuhandeid välismaalasi, sh ELi kodanikud; arvestades, et ISi esilekerkimine on süvendanud humanitaarkriisi, eelkõige arvukate tsiviilelanikest põgenike näol;
D. arvestades, et ÜRO süüdistab ISi massiliste hirmutegude ja sõjakuritegude toimepanekus; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid süüdistavad rühmitist vähemusrühmade etnilises puhastuses Põhja-Iraagis;
E. arvestades, et 2014. aasta augustis alustas USA õhurünnakuid ISi vastu Iraagis; arvestades, et 5. septembril 2014 toimunud NATO kohtumisel moodustati ISi vastane koalitsioon, kes andis loa Prantsuse, Briti, Taani, Kanada ja Austraalia õhurünnakuteks; arvestades, et 2014. aasta novembris teatas president Obama USA jõudude kohaloleku kahekordistamisest Iraagis; arvestades, et 2014. aasta detsembris andis USA Senati väliskomisjon loa kasutada USA sõjalist jõudu ISi vastu; arvestades, et 15. jaanuaril 2015 anti teada, et Iraagis oli läbi viidud üle 16 000 õhurünnaku, millest 60% USA õhujõudude poolt;
F. arvestades, et USA alustas õhurünnakuid ISi vastu ka Süürias 22. septembril 2014, ja et teda toetasid selliste Araabia Liiga riikide jõud nagu Bahrein, Jordaania, Katar ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE); arvestades, et USA juhitud õhurünnakud ISi vastu ning valitsuse ja opositsiooni rühmitiste võitlus on põhjustanud arvukaid surmajuhtumeid ja põgenikke;
G. arvestades, et eelmisel nädalal tõrjusid Kurdi jõud pärast neljakuulist piiramist ISi välja Kurdi linnast Kobanest, mis asub Süürias Türgi piiri ääres, ja et neid toetasid USA õhurünnakud; arvestades, et Kurdi jõud on uuesti taastanud kontrolli ligi 50 ümbruskonna küla üle;
H. arvestades, et 24. detsembril 2014 tulistati Süüria kohal alla Jordaania hävitaja ning võeti vangi selle piloot Muath Al-Kasabeh; arvestades, et AÜE lõpetasid õhurünnakute missioonid Süürias pärast Jordaania hävitaja allatulistamist; arvestades, et video piloodi julmast hukkamisest – elusalt põletamisest – avaldati 3. veebruaril 2015; arvestades, et Jordaania reageeris kahe vangi hukkamisega, sealhulgas ebaõnnestunud enesetapupommirünnaku toimepanija, ja edasiste õhurünnakutega Mosulis;
I. arvestades, et 31. jaanuaril 2015 avaldas IS video, milles näidati Jaapani ajakirjaniku Kenji Goto pea maharaiumist, ja arvestades, et nädal varem oli IS avaldanud video, milles näidati Jaapani kodaniku Haruna Yukawa tapmist;
J. arvestades, et rühmitisel arvatakse olevat mitukümmend välismaalasest pantvangi; arvestades, et ISi teadaande kohaselt sai Jordaania õhurünnakus surma noor ameeriklanna, humanitaarabitöötaja Kayle Muller, kes võeti kinni Põhja-Süürias ja kellele algselt määrati „eluaegne karistus”;
K. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo andmetel on IS oma kontrolli all oleval territooriumil moodustanud ebaseaduslikud nn šariaadikohtud, mis on nii meestele kui ka naistele ja lastele määranud julmi ja ebainimlikke karistusi ja neid täide viinud;
L. arvestades, et IS on avaldanud video, milles näidatakse muu hulgas, kuidas kaks meest visatakse hoone katuselt alla pärast homoseksuaalsuse süüdistuse esitamist nn kohtu poolt Mosulis; arvestades, et IS on samuti avaldanud fotosid kahe mehe ristilöömisest, keda süüdistati banditismis, ja naise kividega surnuks loopimisest väidetava abielurikkumise eest;
M. arvestades, et ÜRO Lapse Õiguste Komitee aruande kohaselt treenitakse ISis poisse lapssõduriteks, tüdrukuid müüakse seksiorjadeks ning sadu muid lapsi on piinatud ja hukatud;
N. arvestades, et aruannete kohaselt on vähemalt kolm naissoost juristi hukatud ja neli arsti hiljuti tapetud oma ametitegevuse eest; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo esitab Inimõiguste Nõukogule märtsis aruande, milles dokumenteeritakse ISi poolt Iraagis toime pandud inimõiguste rikkumisi;
O. arvestades, et IS on praegu suurimate majandusressurssidega terrorirühmitis, kes on endale taganud märkimisväärsed sissetulekuallikad, võttes üle olulised naftaväljad Süürias, rüüstates oma kontrolli all olevatel aladel asuvaid panku ja ettevõtteid, müües antiiki, saades inimröövide eest lunaraha ning saades raha toetajatelt, kes on selle paigutanud operatsioonide eest kaitstud paikadesse, eelkõige Saudi Araabias, Kataris, Kuveidis ja AÜEs; arvestades, et IS on võtnud Iraagi sõjaväe käest saagiks palju USA sõjavarustust ning võib hõlpsasti osta kvaliteetseid relvi rahvusvahelisel relvaturul; arvestades, et Venemaa andis hiljuti teada õiguslikult siduvast algatusest ÜRO Julgeolekunõukogu raamistikus, millega avaldatakse survet riikidele, et nad peataksid rahavoo Islamiriiki;
P. arvestades, et Iraagi ja Süüria vahelise piiri valveta jäämine, mis oli tingitud mõlemas riigis aset leidvast konfliktist, võimaldas ISil laiendada oma tegevust mõlemas riigis; arvestades, et endine ÜRO peasekretär Kofi Annan teatas 8. veebruaril 2015, et USA juhitud sissetung Iraaki oli viga, mis aitas luua ISi, sest „eesmärk luua demokraatiat ilma olemasolevate institutsioonideta rajas tee korrumpeerunud sektantlikele valitsustele. Riik on olnud sellest ajast saadik ebastabiilne ning on osutunud suurepäraseks kasvulavaks sunniitidest äärmuslike moslemite jaoks, kes on ühinenud Islamiriigiga”;
Q. arvestades, et USA sissetungi käigus Iraaki 2003. aastal sai surma enam kui miljon inimest ning üle nelja miljoni iraaklase on pidanud põgenema, neist pooled Süüriasse; arvestades, et pärast sissetungi moodustatud Iraagi valitsus on toiminud viisil, mis tekitas ühiskonnas rahulolematust ja usuäärmuslust, mida Süürias võimendasid ja rahastasid Lääne võimud, kes taotlesid režiimi muutust; arvestades, et Katar ja Saudi Araabia on varustanud sunniidi mässuliste rühmitisi relvadega ning Türgi on lubanud sunniitidest võitlejaid – sh al-Qaeda ja ISi liikmeid – üle oma piiri Süüriasse;
R. arvestades, et ÜRO uurimiskomisjon, kes on tegelenud väidetavate inimõiguste rikkumistega Süürias alates 2011. aasta märtsist, leidis tõendeid selle kohta, et konflikti mõlemad osapooled on pannud toime sõjakuritegusid, sh mõrvu, piinamist, vägistamist ja kadunuks jääma sundimist; arvestades, et mõlemaid osapooli on süüdistatud tsiviilisikute kannatuste – nt toidule, veele ja tervishoiuteenustele juurdepääsu blokeerimise – ärakasutamises sõjameetodina;
S. arvestades, et suur osa enam kui poolest miljonist registreeritud Palestiina pagulasest Süürias on muutunud teist korda pagulasteks, sest nad pidid põgenema Süüria pagulaslaagritest ja linnadest pärast seda, kui relvarühmitised tungisid laagritesse ja need hõivasid, rikkudes nii pagulaste neutraalsust;
T. arvestades, et rahvusvaheline üldsus on laialdaselt hukka mõistnud Jordaania piloodi tapmise, sh Araabia Liiga peasekretär Nabil al-Arabi, sunniidi islami juhtivad võimud, nagu šeik Ahmed al-Tayeb, Egiptuse al-Azhari ülikooli suurimaam ja Hezbollah, kes lisaks kutsusid mitmeid piirkonna riike ja kogu maailma üles mõtlema ümber poliitika osas, mis toetab terrorirühmitisi Süürias ja Iraagis;
1. on ülimalt mures Iraagis ja Süürias valitseva humanitaar- ja julgeolekuolukorra halvenemise pärast, mis tuleneb nende territooriumi suurte osade okupeerimisest ISi poolt; on tõsiselt mures, et ÜRO Süüriaga seonduvad 2014. aasta taotlused on tõsiselt alarahastatud, mille tagajärjel peatati ajutiselt Süüria pagulastele abi andmine Maailma Toiduabiprogrammi raames; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus suurendaks seepärast oma rahastamist ja abi vastusena eelseisvatele palvetele;
2. palub nõukogul, komisjonil ja kõrgel esindajal teha pagulaste aitamiseks kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid; toonitab vajadust rahvusvahelise koostöö tugevdamise järele, et anda humanitaarabi ja toetust kõikidele IS pealetungi tõttu kodu kaotanutele ning tagada põhivajaduste rahuldamine ja leevendada vägivallast põhjustatud kannatusi;
3. toonitab, et osapooled peavad kokku leppima humanitaarabi osutamiseks vajalikus ajutises vaherahus, kindlates piirkondades järgitavas relvarahus ja vaherahus, et võimaldada humanitaarabiorganisatsioonidele ohutu ja takistamatu juurdepääs kõigile konfliktipiirkondadele Süürias; tuletab meelde, et tsiviilelanike näljutamine võitlusmeetodina on rahvusvahelise humanitaarõigusega keelatud;
4. mõistab kõige karmimalt hukka süstemaatilised inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mis tulenevad nn Islamiriigi poolt toime pandud terroritegudest Iraagi ja Süüria rahva ja riigi vastu, mis võivad võrduda sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega; avaldab sügavat kaastunnet ohvrite perekondadele; nõuab, et terrorirühmitis vabastaks kohe, turvaliselt ja tingimusteta kõik pantvangid;
5. toonitab, et selliste rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste või inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste toimepanijad tuleb võtta vastutusele nõuetekohase korra kohaselt; nõuab tungivalt, et kõik osalised järgiksid kohaldatavat rahvusvahelist humanitaarõigust, et kaitsta tsiviilelanikke, austada nende inimõigusi ja rahuldada nende põhivajadusi, milleks tuleb humanitaarabi ja meditsiiniteenuste osutajatele tagada ohutu juurdepääs konfliktist mõjutatud elanikkonnale; kordab oma nõudmist, et kõik osalised demilitariseeriksid raviasutused, koolid ja muud tsiviilrajatised, väldiksid militaarpositsioonide loomist rahvastatud piirkondades ning hoiduksid rünnakutest tsiviilsihtmärkidele;
6. hoiatab ususõjateele asumise ohu eest; rõhutab siiski asjaolu, et moslemi võimud ei tunnista ISi ei islami ega riigi seisukohast ning on selle hukka mõistnud, pidades selle tegusid islami põhimõtete rikkumiseks ning ohuks islamile ja moslemitele terves maailmas; on veendunud, et terrorismivastast strateegiat ei saa käsitada võitlusena tsivilisatsioonide või uskude vahel, mis tekitaks rassistlike ja ksenofoobseid eelarvamusi;
7. tunneb heameelt Kobane linna vabastamise üle; toetab Iraagi ja Süüria riike ning kurdi vägesid võitluses ISi terrorismi vastu; rõhutab asjaolu, et julgeolekumeetmeid peab täiendama jätkusuutlik poliitiline lahendus, mis hõlmaks igal juhul ühiskonna kõiki osasid ja arvestaks nende õigustatud nõudmistega;
8. palub eelkõige liikmesriikidel endil ning lääneriikidel lõpetada mis tahes relvarühmitiste rahastamine ning eelkõige lõpetada ISi kontrolli all olevatelt naftaväljadelt pärit nafta ostmine, mida transporditakse veoautodega läbi Türgi; arvestades, et ka Türgit on kasutatud sõjalise väljaõppe platvormina Süüriasse suunduvate võitlejate jaoks; usub, et on tarvis mehhanisme terrorismi rahastamise lõpetamiseks offshore üksuste kaudu, mis hõlmab riike ja finantsasutusi, ja samuti relvadega kaubitsemise ning energiaressursside ja toorme ostu-müügi lõpetamiseks, millest saavad kasu terrorirühmitised;
9. on veendunud, et USA juhitud sissetung Iraaki ja väline sekkumine Süüria siseasjadesse on loonud soodsa pinnase ISi tekkeks ja selle tegevuse laienemiseks; taunib eriti USA, liikmesriikide, Saudi Araabia, Katari, Türgi ja Iisraeli rolli; tuletab meelde kõigi nende riikide vastutust konflikti õhutamise eest ning kutsub neid eelkõige üles leevendama vägivallast puudutatute kannatusi ja andma pagulastele varjupaika;
10. toonitab asjaolu, et konflikti on teravdanud relvakaubandus ja relvade tarnimine; suhtub väga kriitiliselt mitmesugustesse lääneriikide viimaste aastate sekkumistesse, eelkõige Lähis-Idas ja lõunanaabruse riikides, kus see on soodustanud inimeste radikaliseerumist; rõhutab, et niisugune poliitika edendab, mitte ei pärsi terrorismi ja seetõttu tuleks sellest loobuda;
11. kordab, et ISi vastases võitluses tuleb järgida inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust; palub Iraagi ja Süüria valitsustel võtta vajalikke meetmeid, et tagada oma riigi inimeste julgeolek ja kaitse; k.a kõige kaitsetumad elanikkonnarühmad, nagu lapsed ja naised; tuletab meelde nende rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud selliste ajakirjanike, meediatöötajate ja muu personali kaitsega, kes osalevad ohtlikel töölähetustel relvastatud konfliktide piirkonnas; nõuab, et erikaitset pakutaks kõige kaitsetumatele konfliktist mõjutatud elanikkonnarühmadele, k.a lapsed, naised, eakad ja puudega isikud, samuti etnilised ja usuvähemused ja LGBTI-inimesed;
12. nõuab, et EL tagaks suurema rahvusvahelise toetuse üha arvukamatele pagulastele, kes riskivad oma eluga, püüdes põgeneda lahtistel laevadel Euroopasse, ja nõuab, et neile antaks varjupaika ja toetust;
13. on seisukohal, et islamiäärmuslaste terrorismi kasutatakse vahendina Lähis-Ida riikide nõrgestamiseks, et ei oleks tugevaid riike, mis saavad kasutada oma naftasektori tulusid riigi majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks;
14. lükkab tagasi mõiste „kohustus kaitsta” kasutamise, sest see rikub rahvusvahelist õigust ega paku nõuetekohast õiguslikku alust ühepoole jõukasutuse põhjendamiseks, kui paljudel juhtudel on eesmärgiks režiimi vahetada; mõistab hukka asjaolu, et mõjuvõimsad riigid, nagu USA, ja NATO on võtnud endale ühepoolselt ülemaailmse politseiniku rolli; mõistab samuti hukka nn valikulised õhurünnakud ning võõrvägede toomise piirkonda; mõistab hukka NATO püüdluse asendada rahutagamis- ja stabiliseerimisülesandeid, mida saab rakendada ainult lai konsensus ÜRO Peaassamblee raamistikus; väljendab sügavat muret, et laste ja noorte värbamine Iraagis ja Süürias on sagenenud; tuletab meelde, et eelkõige tuleb kaitsta relvakonfliktist mõjutatud lapsi ja naisi;
15. on kindel, et lahenduse võib leida ainult koostöö abil Iraagi ja Süüria valitsustega, et kaotada terrorismi põhjused; usub, et selliste riikide nagu Iraagi, Süüria ja Liibüa iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielik austamine ning nende ühiskonna mitmekultuurilisuse ja demokraatlike põhimõtete austamine on ainus tagatis, mis aitab vältida ISi ülekandumist ja elanikkonna edasisi kannatusi;
16. nõuab ÜRO ja piirkonna naaberriikide egiidi all rahvusvahelise konverentsi korraldamist, kus saaksid osaleda Iraagi kõik rühmad, et edendada ühtse valitsuse moodustamist, mis võiks lõpetada sektantliku ja vägivaldse poliitika riigis;
17. toetab ÜRO Süüria erisaadiku jõupingutusi vägivalla strateegilise vähendamise saavutamiseks Süürias, mis oleks aluseks laiemale poliitilisele protsessile; nõuab rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamist, mis tooks kokku piirkondlikud otsustajad, et leida konfliktile süürlaste poolt kokku lepitud poliitiline lahendus; rõhutab, et Süüria edasine saatus peab jääma kindlalt Süüria elanikkonna kätesse; toonitab asjaolu, et konfliktil puudub sõjaline lahendus; on kindlalt vastu mis tahes välismaisele sõjalisele sekkumisele Süürias, kuid rõhutab siiski, et kõigil osapooltel tuleb alustada rahumeelset poliitilist dialoogi; palub kõikidel osapooltel sõlmida viivitamata relvarahu, mis on eeltingimus selleks, et osaleda kaasavas poliitilises dialoogis, et käivitada lepitusprotsess ja taastada riigis stabiilsus;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi Iraagi delegatsiooni juhile, liikmesriikide parlamentide esimeestele, Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Vahemere Liidu peasekretärile ning Araabia Liigale.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.