Menetlus : 2015/2573(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0222/2015

Esitatud tekstid :

B8-0222/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2015 - 8.7
CRE 12/03/2015 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0077

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 129kWORD 62k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0215/2015
4.3.2015
PE550.023v01-00
 
B8-0222/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


ELi ja Araabia Riikide Liiga vaheliste terrorismivastase koostöö tegemise alaste suhete kohta  (2015/2573(RSP))


Knut Fleckenstein, Tanja Fajon, Victor Boștinaru, Richard Howitt, Birgit Sippel, Claude Moraes, Liisa Jaakonsaari, Jeppe Kofod, Marlene Mizzi, Alessia Maria Mosca, Kashetu Kyenge, Victor Negrescu, Viorica Dăncilă fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Araabia Riikide Liiga vaheliste terrorismivastase koostöö tegemise alaste suhete kohta  (2015/2573(RSP))  
B8‑0222/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone araabia riikide kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia kohta (20. septembri 2006. aasta resolutsioon 60/288, 5. septembri 2008. aasta resolutsioon A/RES/62/272 ja 8. septembri 2010. aasta resolutsioon 64/297),

–       võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mis võeti vastu 1966. aastal,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi terrorismivastase võitluse kohta, eelkõige 2015. aasta veebruari järeldusi,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga välisministrite kohtumisi, eelkõige 2014. aasta juunis Ateenas toimunud kohtumist,

–       võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldusi ekstremismi- ja terrorismivastase võitluse kohta,

–       võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit, mis allkirjastati 19. jaanuaril 2015. aastal Brüsselis, ning avaldusi, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tegi pärast Araabia Riikide Liiga peasekretäri dr Nabil El Arabyga kohtumist,

–       võttes arvesse 20. oktoobril 2014. aastal vastu võetud Süüria ja Iraagiga seotud terrorismivastase võitluse / välisvõitlejate ELi strateegiat, viidates eelkõige terroristidest välisvõitlejatele ja ELi Magribi piirkonna teemalisele teatisele,

–       võttes arvesse ühisteatist ELi regionaalstrateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Da’eshi ohu kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete avaldusi, eelkõige avaldust, mis tehti pärast 12. veebruaril 2015. aastal toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku kohtumist,

–       võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, eelkõige resolutsioone 2170 ja 2178 (2014),

–       võttes arvesse NATO 5. septembri 2014. aasta tippkohtumise deklaratsiooni,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et terrorism ja vägivaldne ekstremism kujutavad endast ülemaailmsel tasandil peamist ohtu julgeolekule ja vabadustele;

B.     arvestades, et terrorism ei ole suunatud üksnes inimeste julgeoleku, vaid ka sõnavabaduse ja ühiskonna mitmekesisuse vastu;

C.     arvestades, et terrorism on ülemaailmne oht, mille vastu tuleb võidelda riikide valitsuste ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide kooskõlastatud jõupingutuste abil; rõhutab, et üksnes ülemaailmne liit suudab selle ohuga tulemuslikult tegeleda, järgides täielikult rahvusvahelist õigust, põhiväärtusi ja rahvusvahelisi inimõigustealaseid standardeid;

D.     arvestades, et julgeolekuolukord on Euroopas viimastel aastatel järsult muutunud, mille põhjuseks on uued konfliktid ja murrangulised sündmused ELi vahetus naabruses, uue tehnoloogia kiire areng ning radikaliseerumise murettekitav kasv, millega kaasneb vägivald ja terrorism nii ELis, selle naaberriikides kui ka ülemaailmsel tasandil;

E.     arvestades, et ELi välispoliitika peab aitama võidelda terrorismiohu vastu, mis on süvenemas selle teatavates naabruskonna osades, eriti Süürias ja Liibüas; arvestades, et terrorismivastased ennetusstrateegiad peaksid põhinema mitmekülgsel lähenemisviisil, mille eesmärk on otseselt tõkestada liidu territooriumil rünnakute ettevalmistamist, kuid samal ajal arvestada ka vajadust tegeleda terrorismi algpõhjustega;

F.     arvestades, et 19. jaanuaril 2015. aastal allkirjastati Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, mille eesmärk oli muu hulgas tugevdada koostööd poliitika- ja julgeolekuküsimustes niisugustes valdkondades nagu varajane hoiatamine ja kriisile reageerimine, võidelda terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu ning tõkestada massihävitusrelvade levikut;

G.     arvestades, et EL seisab silmitsi pideva ja kasvava terrorismiohuga, mis on viimasel kümnendil valusalt tabanud mitmeid selle liikmesriike, kus on rünnatud mitte ainult selle kodanikke, vaid ka liidu aluseks olevaid väärtusi ja vabadusi;

H.     arvestades, et terroristliku propaganda levikut lihtsustab interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine; arvestades, et küberterrorism võimaldab terroristlikel rühmitustel luua ja hoida sidemeid ilma füüsilise takistuseta piiride näol, mistõttu väheneb vajadus baaside või redupaikade järele riikides;

I.      arvestades, et EL seisab silmitsi tõsise ja üha kasvava ohuga, mida kujutavad endast nn ELi välisvõitlejad, nimelt isikud, kes reisivad oma elukoha- või kodakondsusriikidest erinevasse riiki eesmärgiga panna toime või kavandada terroriakte või selleks, et osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sealhulgas seoses relvastatud konfliktidega; arvestades, et pärast sõjategevuse ja vägivalla puhkemist Süürias, Iraagis ja Liibüas on hinnanguliselt 3 500 kuni 5 000 ELi kodanikku lahkunud oma kodudest, et hakata välisvõitlejaks, kujutades nii tohutut ohtu ELi kodanike julgeolekule;

1.      tunneb heameelt ELi ja araabia riikide pidevate ühiste jõupingutuste üle, mille eesmärk on teha koostööd ühist huvi pakkuvate küsimustega tegelemisel, mainides sellega seoses korrapäraseid Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga välisministrite kohtumisi ning Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit;

2.      tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga strateegilise dialoogi loomise üle, mis hõlmab mõttevahetusi poliitika- ja julgeolekuküsimustes ning korrapäraseid ELi poliitika- ja julgeolekukomitee ning araabia riikide alaliste esindajate kohtumisi, ning peab kiiduväärseks edusamme, mida on tehtud varajase hoiatamise ja kriisile reageerimise valdkonnas, eelkõige varajase hoiatamise ja kriisile reageerimise projekti täielikku rakendamist;

3.      tunneb heameelt kogu Euroopas niisuguste algatuste arvu suurenemise üle, mis koondavad endasse eri kogukondi ja usurühmitusi selleks, et võidelda ekstremismi vastu ning kaitsta põhiväärtusi, vabadust ja julgeolekut kõikide kodanike puhul, ning tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Araabia Liiga memorandumi üle, mis seab niisuguse dialoogi ja koostöö mitmepoolsele tasandile;

4.      märgib, et praegu ELis ja araabia riikides valitsev terrorismioht tuleneb muu hulgas peamiselt džihaadi ekstremismist; toetab arvamust, et deradikaliseerimisalane ja terrorismivastase võitluse poliitika ei saa olla tulemuslik, kui Euroopa moslemi kogukondadel puudub aktiivne roll ning kui puudub dialoog ja tihe koostöö väljaspool Euroopat asuvate moslemiriikidega;

5.      rõhutab, kui oluline on humanitaarabi küsimuste alane koostöö, mis toimub kriisiolukordi käsitleva teabe vahetuse vormis; toonitab, kui oluline on vajaduse korral hinnangute ja parimate tavade jagamine, samuti koostöö tegemine niisuguste praktiliste sammude kindlaksmääramisel, mille eesmärk on aidata ohtudega tegeleda, sealhulgas tulemuslikumad meetmed terroristide ja välisvõitlejate värbamise ja reisimise ning radikaliseerumise tõkestamiseks, ning oma lähtekohta naasvate võitlejatega tegelemine;

6.      nõuab koostöö tegemist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inim- ja uimastikaubanduse vastu võitlemisel ning piiridel julgeoleku parandamisel; nõuab, et järgitaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2133 terroristlikele rühmitustele lunaraha maksmise kohta;

7.      kinnitab veel kord, kui oluline on Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga vaheline inimõiguste valdkonnas tehtav koostöö, toonitades, kui tähtis on jätkata inimõiguste edendamist ja kaitsmist ning kõigile kõikide inimõiguste tagamist, sealhulgas õigus majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, sõnavabadus ning usu- ja veendumusvabadus, ning edendada samal ajal ka niisuguseid väärtusi nagu sallivus ja kooseksisteerimine eri religioonide vahel ning lükata tagasi tõrjutus, ekstremism ning viha ja vägivalla õhutamine ja levitamine;

8.      mõistab karmilt hukka hiljutised rünnakud, mille terroristlikud rühmitused ja üksikisikud on toime pannud Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias; toonitab, et terrorism kujutab endast otsest ohtu kõikidele riikidele ja kõikidele inimestele, olenemata nende etnilisest taustast, usust või veendumustest;

9.      jääb kindlaks vajadusele integreerida terrorismivastane võitlus poliitilisse dialoogi, mida EL peab kolmandate riikidega, eelkõige araabia maailma ja Aafrikaga, ning edendada rahvusvahelist koostööd ja asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamist;

10.    tuletab meelde, et rahvusvaheline üldsus on kohustunud võtma vastu meetmed, millega tagatakse kõikide inimeste puhul inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine terrorismivastase võitluse põhialusena, ning on teinud seda ÜRO Peaassamblee poolt ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia vastuvõtmisega oma resolutsioonis 60/288, milles liikmed otsustasid võtta meetmeid terrorismi levikut soodustavate tingimustega (sealhulgas õigusriigi põhimõtte puudumine ja inimõiguste rikkumised) tegelemiseks ning tagada, et terrorismi vastu võitlemiseks võetavad mis tahes meetmed on kooskõlas nende kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest, pagulasi käsitlevatest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest;

11.    on seisukohal, et EL peab tegema jõupingutusi terrorismi vastu võitlemiseks muu hulgas eesmärgiga selgitada nõuetekohaselt välja kõnealuse nähtuse sügavad sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised algpõhjused ja neile keskenduda; pooldab tugevalt niisuguste riikide poliitilise süsteemi olemuse uurimist, kellega ta koostööd teeb, et tagada inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete austamine;

12.    nõuab, et EL töötaks koostöös Araabia Riikide Liigaga välja erimehhanismi, mille eesmärk on ohjata relvakaubanduse nähtust, pöörates eelkõige tähelepanu terrorismi päritoluriikidele või riikidele, kus toimub terroristide väljaõpe; nõuab, et EL jälgiks tähelepanelikult relvaekspordi rakendamist, eelkõige niisuguse kahesuguse kasutusega tehnoloogia rakendamist, mida võivad terroristid enda kasuks ära kasutada;

13.    nõuab sihipäraste ja täiustatud julgeolekualaste ja terrorismivastase võitluse alaste dialoogide pidamist Alžeeria, Egiptuse, Iraagi, Iisraeli, Jordaania, Maroko, Liibanoni, Saudi Araabia ja Tuneesiaga ning Pärsia lahe koostöönõukoguga; nõuab, et veelgi tugevdataks Araabia Riikide Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni, Aafrika Liidu ja muude asjakohaste piirkondlike koordineerimisstruktuuridega, näiteks G5 Sahel, peetavat poliitilist dialoogi;

14.    nõuab terrorismivastast koostööd, et selgesõnaliselt käsitleda ISISest tulenevat ohtu, mis on kujunenud oluliseks terrorismi hõlbustavaks teguriks nii selle kontrolli all olevatel territooriumitel kui ka väljaspool neid; toonitab, et terrorismi vastu võitlemine tähendab ISISe vastu võitlemist, kus iganes see tegutseb;

15.    toetab rahvusvahelisi algatusi, mida tehakse radikaliseerumise ja terrorismi vastu võitlemiseks, näiteks esimene vägivaldse ekstremismi vastu võitlemise rahvusvaheline pädevuskeskus (Hedayah) Abu Dhabis ning ülemaailmse kogukonna osalus- ja vastupanupartnerlusfond Genfis; märgib, et edukas ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik pakub eriteadmisi koostööks kohalike kogukondade ja kolmandate riikidega;

16.    kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma koostöös rahvusvaheliste partneritega meetmeid terrorismiohtude ja stabiilsusele avalduvate ohtude leevendamiseks tervikliku lähenemisviisi alusel, millesse oleks koondatud diplomaatilised, sotsiaal-majanduslikud, arengualased, konfliktide ennetamise, rahu rajamise ja kriisiohjamise vahendid;

17.    nõuab, et tõhustataks koostööd, mida tehakse keskse tähtsusega partnerite ja riikidega terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks; nõuab, et EL alustaks partnerriikidega dialoogi terrorismi, eelkõige Da'eshi rahastamise vastase võitluse üle ning teeks selles keskse tähtsusega küsimuses tihedat koostööd partneritega, sealhulgas ISILi-vastase koalitsiooni raames;

18.    kinnitab vajadust käsitleda radikaliseerumist põhjustavaid tegureid noorte, hariduse, kutseõppe, töövõimaluste, kodanikuühiskonna, julgeolekusektori reformi ja naiste rolliga seotud algatuste toetamise teel kogu araabia maailmas;

19.    toonitab, kui oluline on strateegilise teabevahetuse parandamine, sihtrühmadele suunatud strateegia väljatöötamine araabia maailma jaoks, sealhulgas terroristliku propaganda vastaste argumentide arendamine, põhiõiguste edendamine, samuti interneti aina sagenevat väärkasutamist radikaliseerumise eesmärgil arvesse võttes sotsiaalmeedia kaudu suhtlemine ning araabiakeelse teavitustegevuse tõhustamine;

20.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide parlamentidele, Araabia Riikide Liigale, Islami Koostöö Organisatsioonile ja Aafrika Liidule.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika