RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ja Araabia Riikide Liiga vahelise terrorismivastast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohta
4.3.2015 - (2015/2573(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Fabio Massimo Castaldo, Laura Ferrara, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0215/2015
B8‑0223/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Araabia Riikide Liiga vahelise terrorismivastast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 6,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi terrorismivastase võitluse kohta, eelkõige 9. veebruari 2015. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga välisministrite kohtumisi, eelkõige 2014. aasta juunis Ateenas toimunud kohtumist,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit, mis allkirjastati 19. jaanuaril 2015. aastal,
– võttes arvesse kommentaare, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tegi 19. jaanuari 2015. aasta välisasjade nõukogu kohtumisele järgnenud pressikonverentsil,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178 (2014) terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevate ohtude kohta,
– võttes arvesse 2005. aasta ELi terrorismivastase võitluse strateegiat,
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi terrorismivastase võitluse poliitika peamiste saavutuste ja edasiste ülesannete kohta[1],
– võttes arvesse muudetud radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastast Euroopa Liidu strateegiat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiat,
– võttes arvesse 20. oktoobril 2014. aastal vastu võetud Süüria ja Iraagiga seotud terrorismivastase võitluse / välisvõitlejate ELi strateegiat, keskendudes eelkõige terroristidest välisvõitlejatele ja ELi Magribi piirkonna teemalisele teatisele,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine”,
– võttes arvesse 29. ja 30. jaanuaril 2015. aastal Riias toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikku kohtumist,
– võttes arvesse oma 10. veebruari 2015. aasta resolutsiooni terrorismivastaste meetmete kohta, arvestades, et terrorism ohustab tõsiselt rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja demokraatiat eesmärgiga õõnestada pluralistlikku kodanikuühiskonda,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et terrorism ja vägivaldne ekstremism kujutavad endast ülemaailmsel tasandil peamist ohtu julgeolekule ja vabadustele, ning arvestades, et põhiõiguste austamine on eduka terrorismivastase võitluse poliitika oluline osa;
B. arvestades, et terrorismioht on suurenenud ülemaailmsel tasandil; arvestades, et terrorirünnakute sihiks on olnud nii Euroopa, araabia maailm kui ka Araabia Liiga liikmesriigid;
C. arvestades, et Euroopa ja araabia maailm seisavad silmitsi ühiste probleemidega, kaasa arvatud praegune olukord araabia maailmas, eelkõige seoses Liibüa, Iraagi, Süüria, Jeemeni, Lähis-Ida rahuprotsessi ja eeskätt Da'eshist tuleneva terrorismiohuga;
D. arvestades, et EL seisab silmitsi tõsise ja üha kasvava ohuga, mida kujutavad endast nn ELi välisvõitlejad, nimelt isikud, kes reisivad oma elukoha- või kodakondsusriigist erinevasse riiki eesmärgiga panna toime või kavandada terroriakte või selleks, et osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sealhulgas seoses relvastatud konfliktidega; arvestades, et seoses sõjategevuse ja vägivalla puhkemisega Süürias, Iraagis ja Liibüas on hinnanguliselt 3 500 kuni 5 000 ELi kodanikku lahkunud oma kodudest, et hakata välisvõitlejaks, kujutades nii tohutut ohtu ELi kodanike julgeolekule; arvestades, et hiljutised terrorirünnakud Pariisis ja Kopenhaagenis pandi toime ELi kodanike poolt;
E. arvestades, et ELi ja Araabia Riikide Liiga ühine huvi on leida pikaajalised lahendused piirkondliku rahu ja stabiilsuse tagamiseks;
F. arvestades vajadust tagada tihedam koostöö ja tugevam dialoog poliitika- ja julgeolekuküsimustes, terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja kriisiohjamise alane koostöö ning tugevam kultuuriline dialoog ELi ja Araabia Riikide Liiga vahel;
G. arvestades, et 19. jaanuaril 2015. aastal kohtus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Araabia Riikide Liiga peasekretäriga ning allkirjastas vastastikuse mõistmise memorandumi, millega edendatakse Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga vahelist koostööd;
H. arvestades, et mitte üksnes Euroopa, vaid ka araabia ja moslemimaailm kannatavad terrorismi tagajärgede all;
I. arvestades, et Araabia Riikide Liiga piirkonda varjutavad endiselt inimõiguste tõsised ja süsteemsed rikkumised, sealhulgas rängad piirangud sõnavabadusele, inimõiguste kaitsjate ja opositsioonitegelaste massiline riiklik järelevalve ja ahistamine, kuritarvitused õiguskaitse valdkonnas, sõltumatu kohtusüsteemi puudumine ja nõuetekohase menetluse rikkumised;
1. rõhutab vajadust tugevdada suureneva ohu tagajärjel terrorismivastast võitlust, kuid kordab, et tulemuslikud terrorismivastase võitluse meetmed ja inimõiguste austamine ei ole omavahel vastuolus, vaid tegemist on pigem üksteist vastastikku täiendavate ja tugevdavate eesmärkidega;
2. toonitab eelkõige, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peab olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine; toonitab ka, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema suunatud eeskätt ennetamisele, ning juhib tähelepanu vajadusele edendada dialoogi, sallivust ja mõistmist eri kultuuride ja religioonide vahel;
3. juhib tähelepanu asjaolule, et terrorism on rahvusvaheline mitmemõõtmeline oht ning sellisena tuleb sellele vastu astuda partnerluses keskse tähtsusega liitlaste ja riikidega; tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga 19. jaanuari 2015. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle ning on veendunud, et see kujutab endast olulist sammu mitme niisuguse probleemi lahendamise suunas, mille ees seisavad mõlemad osalised;
4. on veendunud, et vaja on terviklikku strateegiat, mis hõlmaks nii sise- kui ka välisjulgeolekut terrorismivastases võitluses; nõuab demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet terrorismivastase võitluse poliitika üle ning on veendunud, et Euroopa Parlament peaks osalema selle teostamisel; rõhutab, et repressiivsed meetmed ei paku lahendust ja et diskrimineerimine võib suurendada radikaliseerumist ja vägivalla kasutamist;
5. nõuab, et EL ja Araabia Riikide Liiga tegeleksid ekstremismi algpõhjustega, mis sageli tulenevad riikide sotsiaal-majanduslikust, kultuurilisest ja poliitilisest olukorrast, ei ergutaks ega toetaks repressiivseid suundumusi, vaid suurendaksid oma jõupingutusi, mille eesmärk on toetada kaasavaid, pluralistlikke ja toimivaid riike, mis on võimelised pakkuma oma kodanikele õiglust ja julgeolekut ning tegelema religioosse ekstremismiga viisil, mis on kooskõlas inimõigusi käsitlevate õigusaktidega;
6. on veendunud, et Araabia Riikide Liiga peaks koos ELiga omama keskset rolli araabia maailmas esinevate konfliktide vahendamise protsessis ning peaks oma liikmetega tegema tööd selle nimel, et vähendada sunniitide ja šiiitide vahelisi pingeid;
7. hoiatab kiusatuse eest pöörduda tagasi varasema lühinägeliku ja vähe tulemusi andnud tava juurde teha autoritaarsete režiimidega julgeoleku ja stabiilsuse huvides ning ekstremismi vastu võitlemiseks koostööd; on veendunud, et oluline on keskenduda nende riikide ja osalejate toetamisele, kes on tõeliselt pühendunud jagatud väärtustele ja reformidele, näiteks Tuneesia;
8. tunneb heameelt, et tõhustatud on julgeolekualast koostööd kolmandate riikidega, ning nõuab kindlalt, et niisugune koostöö (alates luureandmete jagamisest kuni õigusriigi põhimõtte, kohtusüsteemi reformi ja kriminaalõiguse programmideni) oleks rangelt kooskõlas rahvusvahelise õigusega ega oleks muudest välispoliitika eesmärkidest, eelkõige inimõiguste edendamisest, õigusriigi põhimõttest ja demokratiseerimisest kaalukam;
9. toonitab eelkõige, et ELi, selle liikmesriikide ja partnerriikide rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse strateegia aluseks peab olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine; toonitab ühtlasi, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema eelkõige suunatud terrorismi ennetamisele, selle vastu võitlemisele ja selle eest vastutusele võtmisele;
10. nõuab ELi ja Araabia Riikide Liiga arengu- ja julgeolekuekspertide vahelist ulatuslikumat dialoogi; tuletab meelde, et ülimalt oluline on käsitleda vägivalda ja ebastabiilsust põhjustavaid tegureid, näiteks konfliktiolukord, vaesus, relvade levik ja riigi ebakindel olukord, mis võimaldavad terroristlikel rühmitustel areneda; rõhutab vajadust keskenduda tegevuskavades ning ELi ja Araabia Liiga riikide vahelistes poliitilistes dialoogides radikaliseerumise ennetamisele ja selle vastu võitlemisele ning kehtestada poliitika, mis oleks suunatud sotsiaalse tõrjutuse vältimisele ja integratsiooni hõlbustamisele, et ennetada radikaliseerumise protsesse, tehes selleks muu hulgas terroristliku ja äärmusliku propaganda vastast koostööd kodanikuühiskonna osalistega;
11. tunneb heameelt nõukogu kavatsuse üle integreerida terrorismivastane võitlus täielikult ELi välispoliitikasse; palub, et kõik sellega seotud algatused rakendataks võimalikult kiiresti ning alati kooskõlas inimõiguste ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega;
12. on veendunud, et teabevahetusel on terrorismivastases võitluses keskne tähtsus, eeldusel, et järgitakse rahvusvahelist õigust ning inimõigustealaseid standardeid; tunneb heameelt ELi ja Araabia Riikide Liiga tõhustatud koostöö üle ning palub Euroopa välisteenistusel, komisjonil ja kõikidel ELi ametitel töötada välja teabevahetusraamistikud ja viisid, kuidas ELi ametid saaksid strateegilisemalt suhelda kõnealuse piirkonna riikidega kooskõlas nõukogu järeldustega terrorismivastase võitluse kohta;
13. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles andma aru komisjoni talituste teostatud eel- ja järelhindamistest, mille raames käsitletakse Araabia Liiga riikidega teostatavate terrorismivastase võitluse programmide mõju inimõigustele ning nendes programmides sisalduvaid tagatisi, mille eesmärk on kindlustada nende vastavus inimõigustealastele standarditele;
14. on veendunud, et oluline on võidelda terrorismi rahastamise vastu koostöös asjaomaste osalistega, sealhulgas Araabia Riikide Liiga ja selle liikmetega; nõuab, et EL kehtestaks sanktsioonid kõikide nende suhtes (valitsused ning avaliku või erasektori äriühingud), kes osalevad otseselt või kaudselt terroristlike rühmituste rahastamises, sealhulgas Da’eshi kontrolli all olevatel aladel toodetud nafta transportimise, muundamise, rafineerimise ja turustamise kaudu, koos finantsvoogude rangete kontrollidega, et ennetada Da’eshi-poolset majandustegevust ja maksuparadiiside ärakasutamist; nõuab, et Araabia Riikide Liiga teeks rohkem tööd tagamaks, et selle liikmesriikides tegutsejad ei rahastaks kaudselt terroristlikke rühmitusi, ning jälgiks, kas selle liikmesriigid järgivad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2161 (2014) ja 2170 (2014), milles mõistetakse hukka igasugune otsene või kaudne kaubavahetus ISi ja sellega seotud rühmitustega;
15. palub, et Araabia Riikide Liiga teeks oma liikmetega koostööd, et ennetada otsest või kaudset mõju, mis võib raskendada Liibüas, Süürias, Iraagis ja Jeemenis valitseva konflikti osalistel poliitilise lahenduse saavutamist; rõhutab, et iga hinnaga tuleb vältida kolmandate osaliste kaudu peetavaid sõdu;
16. on veendunud, et broneeringuinfo võib olla üks võimalik terrorismivastase võitluse kasulik lisavahend, kui seda rakendatakse viisil, millega ei rikuta põhiõigusi, ning kui selle puhul järgitakse täielikult andmekaitsealaseid eeskirju ja kui sellega ei seata ohtu kodanike eraelu puutumatust;
17. on veendunud, et Lähis-Ida rahuprotsessis tehtavad edusammud tuleksid kasuks kogu piirkonnale, ning on veendunud, et EL ja Araabia Riikide Liiga peaksid tegema koostööd, et hõlbustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduseni jõudmist kooskõlas oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooniga Palestiina riikluse tunnustamise kohta;
18. palub ELil ja Araabia Riikide Liigal töötada ühiselt islamimaailma ja läänemaailma vahelise tsivilisatsioonide kokkupõrke mõiste kasutamise vastu, sest see kujutab endast narratiivi, milles peitub radikaliseerumise potentsiaal ja mis võib meelitada noori ühinema terroristlike organisatsioonidega; nõuab sellega seoses tõhustatud koostööd, et töötada välja sotsiaalse integratsiooni ja kaasatuse poliitika ja programmid, mille eesmärk on hõlbustada kultuuridevahelist dialoogi;
19. on veendunud, et EL peaks tegema tihedat koostööd moslemi kogukonna kui tervikuga ning muude oluliste osalejatega, näiteks Pärsia lahe koostöönõukogu, Aafrika Liidu ja Islami Koostöö Organisatsiooniga;
20. tunneb heameelt otsuse üle lähetada asjakohaste riikide Euroopa Liidu delegatsioonidesse julgeolekuatašeed ning otsuse üle parandada suhtlust araabia keelt kõneleva elanikkonnaga; on sellega seoses veendunud, et ülimalt oluline on teha koostööd kodanikuühiskonnaga, et võtta kuulda araabia maailmast tulevaid sõnumeid;
21. on kindlalt veendunud, et ELi ja Araabia Riikide Liiga vahelise mis tahes koostöö ja algatuse keskmes peaks olema inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja asjakohaste ÜRO resolutsioonide järgimine;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ning Araabia Liiga valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0577.