RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ja Araabia Riikide Liiga vahelise terrorismivastast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohta
4.3.2015 - (2015/2573(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Javier Couso Permuy, Marie-Christine Vergiat, Sabine Lösing, Paloma López Bermejo, Marina Albiol Guzmán, Sofia Sakorafa, Kostas Chrysogonos, Fabio De Masi, Martina Michels, Kateřina Konečná fraktsiooni GUE/NGL nimel
B8‑0224/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Araabia Riikide Liiga vahelise terrorismivastast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaadi vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit, mis allkirjastati 19. jaanuaril 2015. aastal Brüsselis,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga välisministrite kohtumisel 11. juunil 2014. aastal Ateenas,
– võttes arvesse 15. jaanuaril 2015 Kairos toimunud Araabia Riikide Liiga Nõukogu ministrite tasandi erakorralise kohtumise järeldusi ning eriti sellel vastu võetud deklaratsiooni „Araabia riikide rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja terrorismivastane võitlus”,
– võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 9. veebruari 2015. aasta järeldusi terrorismivastase võitluse kohta,
– võttes arvesse OECD suuniseid terrorismi ennetamise kohta,
– võttes arvesse asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, eelkõige resolutsioone 2170 ja 2178,
– võttes arvesse ELi ja Araabia Liiga ühist tööprogrammi, mis võeti vastu novembris 2012 ja mida ajakohastati 2014. aastal,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti (ICCPR),
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse inimõiguste Araabia hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni (UNCAT),
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et põhiõiguste ja kodanikuvabaduste austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa; arvestades, et julgeolekualane koostöö riikide ja rahvusvaheliste osalejate vahel peab toimuma, austades täielikult inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;
B. arvestades, et Euroopa välisteenistus ja Araabia Riikide Liiga peasekretariaat allkirjastasid hiljuti terrorismivastast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi;
C. arvestades, et Euroopa välisteenistuse ja Araabia Riikide Liiga vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärk on tugevdada pooltevahelist koostööd ja arutada poliitika- ja julgeolekuküsimusi, mis puudutavad varajast hoiatamist ja kriisile reageerimist, terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist ning massihävitusrelvade leviku tõkestamist;
D. arvestades, et pooled leppisid kokku vahetada kogemusi, teavet ja parimaid tavasid, kasutades selleks erinevaid mehhanisme, nagu institutsionaalsete sidekanalite loomine, konsultatiivkohtumiste ja tõhustatud konsultatsioonide arendamine ning ühiste töörühmade, seminaride ja/või konverentside loomine;
E. arvestades, et rassismi, sealhulgas islamofoobia ja antisemitismi laienemine viimasel ajal on väga murettekitav ja ei soodusta kuidagi konstruktiivset kaasamisteemalist arutelu, vaid pigem süvendab vastasseisu;
F. arvestades, et Araabia Riikide Liiga kinnitas oma kindlat hukkamõistu Iraagi ja Süüria Islamiriigi, al-Nusra ning kõigi al-Qaeda liikmete jt terroriorganisatsioonide ja rühmituste suhtes, kes tapavad süütuid tsiviilelanikke, hävitavad arheoloogilisi ja religioosseid mälestisi, ohustavad stabiilsust ja rahu ning kahjustavad riigiasutusi; arvestades, et Araabia Riikide Liiga on ka kinnitanud, et terrorismi ja nende rühmituste sooritatud terroriakte ei tohi seostada ühegi konkreetse religiooni, rahvuse või kultuuriga;
G. arvestades, et Araabia Liiga arutab araabia riikide rahvusliku julgeoleku kindlustamise ja terrorismivastase võitluse küsimusi oma 143. korralisel istungjärgul, mis toimub Kairos 9.–10. märtsil 2015;
1. hoiatab kiusatuse eest pöörduda tagasi varasema lühinägeliku ja vähe tulemusi andnud tava juurde mõnede Araabia Liiga autoritaarsete režiimidega julgeoleku ja stabiilsuse huvides ning vägivaldse ekstremismi vastu võitlemiseks koostööd teha; väljendab muret koostöö tugevdamise pärast repressioone rakendavate riikidega, kes panevad toime laialdasi inimõiguste rikkumisi, sh surmanuhtluse kohaldamine paljude erinevate kuritegude eest, piinamine, füüsiline karistamine, meelevaldsed hukkamised ja kinnipidamised, massiline sõjakohtute kasutamine, sotsiaalsete protestide mahasurumine või võõraste territooriumide okupeerimine;
2. lükkab tagasi vabaduse ja julgeoleku eksliku vastandamise; on seisukohal, et üksikisiku vabadus ja põhiõiguste tunnustamine on iga ühiskonna julgeoleku nurgakivi ja eeltingimus;
3. suhtub väga kriitiliselt lääneriikide viimaste aastate arvukatesse sekkumistesse, eelkõige Lähis-Idas ja lõunanaabruse riikides, kus see on soodustanud inimeste radikaliseerumist; rõhutab, et niisugune poliitika soodustab, mitte ei pärsi terrorismi ja seetõttu tuleks sellest loobuda;
4. palub ELi ja Araabia Liiga liikmesriikidel lõpetada poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetus valitsustele või rühmitustele, kes terroriga tegelevad või seda soosivad; rõhutab eriti, et Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Araabia Liiga partnerriikide rahvusvahelise terrorismivastase võitluse strateegia aluseks peaks olema õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste austamine, nagu see on ka kõigi muude kuritegevuse liikide vastu võitlemisel; toonitab ka asjaolu, et liidu välistegevus rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel peaks olema suunatud eeskätt ennetamisele ning mistahes sõjalise sekkumise vältimisele ja ELi seisukohad rahvusvahelistel läbirääkimistel tuleks põhjalikult ümber kujundada, ning juhib tähelepanu vajadusele edendada poliitilist dialoogi, sallivust ja mõistmist eri kultuuride, tsivilisatsioonide ja religioonide vahel;
5. kordab üleskutset, et memorandumi mõlemad osapooled teostaksid olemasolevate terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige seoses nende vastavusega inimõigustele ja kodanikuvabadustele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste Araabia hartas;
6. toonitab vajadust hinnata mis tahes põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme vajalikkust ja proportsionaalsust; kordab oma kindlat nõudmist kehtestada terrorismivastase poliitika suhtes demokraatliku ja kohtuliku järelevalve ning vastutuse mehhanismid, rõhutades, et terrorismivastase võitluse meetmed, mis on tagasivaates osutunud tarbetuks, tulemusetuks ja ebaproportsionaalseks, tuleb lõpetada; rõhutab samuti, et põhiõiguste rikkumisi tuleb uurida ja need heastada ning tuleb välja töötada uusi demokraatliku kontrolli vorme;
7. on veendunud, et vägivaldse radikaliseerumise ennetamiseks peaks iga ühiskonna põhieesmärk olema kaasamine ning kultuuriliste ja usuliste erinevuste vastastikuse mõistmise suurendamine, millega edendatakse püsivat sallivust;
8. rõhutab, et diskrimineerimine suurendab radikaliseerumist ja vägivaldset käitumist; rõhutab, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise norme tuleb täiendada konkreetse poliitilise strateegiaga kõigi rassismi vormide, sealhulgas islamofoobia ja antisemitismi suhtes;
9. avaldab toetust meetmetele, mis suurendavad etniliste ning usuvähemuste võimalusi oma kogukonna sotsiaalse ja majandusliku seisundi parandamiseks keskmises ja kaugemas perspektiivis;
10. tuletab meelde, et mis tahes julgeolekumeetmed, sealhulgas terrorismivastased meetmed tuleks koostada nii, et oleks tagatud üksikisiku vabadus, õigusriigi põhimõtte täielik järgimine ja põhiõiguste austamine, kaasa arvatud eraelu puutumatuse ja andmekaitsega seotud õigused, ning alati tuleb tagada õiguskaitse võimalus;
11. tunneb muret ELi terrorismivastase poliitika nn sõjaliste lahenduste kesksuse pärast, mille tulemuseks on arvukad autoritaarsetele režiimidele suunatud sõjalise abi programmid, mille eesmärk on nende režiimide sõjalisi võimeid suurendada ja millega seetõttu toetatakse nende repressiivset poliitikat;
12. leiab, et EL peaks Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise raames põhjalikult ümber hindama oma välispoliitika, eelkõige Vahemere lõunaosa riikide suhtes rakendatud strateegia, arvestades selle läbikukkumist; kutsub ELi üles rajama nende riikide ja piirkondadega uut suheteraamistikku, mis põhineks nende siseasjadesse mittesekkumisel ja nende suveräänsuse austamisel ning mille eesmärk oleks naaberpiirkondade arengu toetamine ja tööhõive ning hariduse edendamine, mitte nn assotsieerimislepingud, mille peamine otstarve on Euroopa ettevõtete huvisid teenivate vabakaubanduspiirkondade loomine;
13. taunib praegust paranoilise hirmu tekitamise õhkkonda, mida kasutatakse täiendavate terrorismivastaste meetmete kiireks läbisurumiseks, enne kui on hinnatud nende õiguslikku vajalikkust ja juba kehtivate terrorismivastaste meetmete kogumõju;
14. leiab, et relvade salakaubanduse vastane võitlus peaks olema ELi esmaülesanne tõsise ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses; on eelkõige veendunud, et koostööd teabevahetusmehhanismide vallas ning keelatud relvade jälgimisel ja hävitamisel tuleb veelgi tugevdada;
15. kritiseerib karmilt mõnede ELi liikmesriikide aktiivset relvakaubandust mitmete Araabia Liiga repressiivsete liikmesriikidega, nagu Saudi Araabia, Egiptus või Maroko; kutsub sellega seoses nõukogu üles kontrollima, kas on rikutud ELi relvaekspordi toimimisjuhendit, ja võtma vastu rangeid meetmeid, et kõik liikmesriigid järgiksid toimimisjuhendit täies ulatuses; nõuab, et peatataks ja keelataks pisargaasi ja rahvakogunemiste kontrolli all hoidmise seadmete eksport Araabia Liiga riikidesse, kuni ei ole läbi viidud uurimisi nende vahendite väärkasutamise väljaselgitamiseks ning väärkasutajad ei ole vastutusele võetud;
16. kordab, et ELi ja Araabia Liiga liikmesriigid peaksid tähelepanu pöörama vägivaldse äärmusluse süvapõhjustele, käsitledes seda kooskõlas inimõiguste ja rahvusvahelise õigusega, selle asemel et ergutada või toetada repressiivseid võime või rühmitusi neis riikides;
17. mõistab hukka Hartumi protsessi nagu ka mis tahes muu rändealase koostöö riikidega, kes rikuvad inimõigusi; mõistab hukka rändepoliitika kasutamise terrorismivastase võitluse ettekäändel;
18. on veendunud, et julgeolekuvaldkonnas peaks EL piirduma deradikaliseerimisele ja vägivaldse äärmusluse vastasele võitlusele suunatud koostööprogrammidega ning hoiduma oma välispoliitikas suveräänsetele riikidele oma majanduslike või poliitiliste ideede pealesurumisest;
19. kutsub ELi ja Araabia Liiga liikmesriikide ametivõime üles austama piinamise keelustamist, mis on sätestatud eelkõige ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, mille enamik neist on allkirjastanud ja ratifitseerinud; kordab, et piinamisel saadud sunniviisilised ülestunnistused ei kehti ja mõistab hukka ELi ja Araabia Liiga riikide vastava praktika; väljendab resoluutset vastuseisu droonide kasutamisele terrorismis kahtlustatavate kohtuvälise tapmise eesmärgil ning nõuab droonide kasutamise keelustamist sellisel eesmärgil;
20. nõuab suuremat läbipaistvust ja vastutust terrorismivastase võitlusega seotud välispoliitilistes otsustes; palub seetõttu, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitaks Euroopa Parlamenti regulaarselt ja ammendavalt eeskätt kõnealuse vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamisest;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, komisjonile ja nõukogule, Euroopa Liidu ja Araabia Riikide Liiga liikmesriikidele ning ÜRO Peaassamblee liikmetele.