Menetlus : 2015/2592(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0239/2015

Esitatud tekstid :

B8-0239/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2015 - 8.4
CRE 12/03/2015 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0074

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 127kWORD 61k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0239/2015
9.3.2015
PE552.218v01-00
 
B8-0239/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (2015/2592(RSP))


Tamás Meszerics, Rebecca Harms, Heidi Hautala, Peter Eriksson, Helga Trüpel, Bart Staes, Ernest Urtasun, Barbara Lochbihler, Reinhard Bütikofer, Indrek Tarand, Michèle Rivasi, Bronis Ropė fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (2015/2592(RSP))  
B8‑0239/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(1), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(2), 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine(3), 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal(4) ning 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Venemaa ja eelkõige Aleksei Navalnõi juhtumi kohta(5),

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. veebruari 2015. aasta avaldust Boriss Nemtsovi mõrvamise kohta,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. märtsi 2015. aasta avaldust keeldumise kohta lubada Euroopa Parlamendi liikmel Sandra Kalnietel siseneda Venemaa Föderatsiooni territooriumile,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldust Nadija Savtšenko jätkuva kinnipidamise kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Boriss Nemtsov, endine Venemaa Föderatsiooni asepeaminister ja seejärel üks opositsiooniliidreid, tapeti tundmatu kurjategija poolt 27. veebruaril 2015. aastal Kremli lähedal Bolšoi Moskvoretski sillal, mis on tavaliselt politsei ja videokaamerate tähelepaneliku jälgimise all;

B.     arvestades, et mõrv pandi toime vahetult pärast seda, kui hr Nemtsov oli esinenud sõltumatus raadiojaamas Ehho Moskvõ, kutsudes inimesi osalema 1. märtsiks 2015 kavandatud majanduskriisi, lokkava korruptsiooni ja Ukraina sõja vastasel meeleavaldusel; arvestades, et hr Nemtsovi kaastöötajate sõnul oli ta koostanud toimiku tõenditest väidete kohta, et Vene väed toetavad separatistlikke jõude Ukraina idaosa Donetski ja Luhanski oblastites, ning kavatses oma aruande avalikustada 2015. aasta märtsikuu jooksul;

C.     arvestades, et kümned tuhanded inimesed osalesid leinamarsil Moskvas ja teistes Venemaa linnades, et avaldada austust opositsioonipoliitiku mälestusele, kandes Boriss Nemtsovi portreesid ja loosungeid „Ma ei karda”;

D.     arvestades, et 2. märtsil 2015 ei lubanud Venemaa ametivõimud riiki siseneda Poola Senati spiikril Bogdan Borusewiczil ja Euroopa Parlamendi liikmel Sandra Kalnietel, põhjendades seda „Vene-vastase tegevusega”, nagu nad olid septembris 2014 toiminud ka Euroopa Parlamendi liikme Rebecca Harmsiga, kinnitades seega musta nimekirja olemasolu Lääne poliitikategelastest, kellel on vastuseks ELi ja USA sanktsioonidele Venemaale sisenemine keelatud;

E.     arvestades, et alates Ukraina-vastase agressiooni algusest on Venemaa võimud ja riiklik meedia suurendanud oma survet ja ähvardusi opositsioonile, teisitimõtlejatele ja sõltumatutele häältele, tekitades hirmuõhkkonna kõigi Kremli kriitikute suhtes, keda kujutatakse reeturitena;

F.     arvestades, et 4. märtsil 2015 lükkas Moskva kohus tagasi järjekordse apellatsiooni Ukraina parlamendiliikmelt Nadija Savtšenkolt, kes juba üle 80 päeva kestnud näljastreigiga avaldab protesti oma ebaseadusliku kinnipidamise vastu Venemaa Föderatsiooni poolt;

G.     arvestades, et Nemtsovi tapmine on vaid viimane korruptsioonivastase võitluse aktivistide ja inimõiguste eest seisjate suurt tähelepanu äratanud mõrvade pikas reas – Aleksei Devotšenko, Natalia Estemirova, Aleksandr Litvinenko, Sergei Magnitski, Stanislav Markelov ja Anna Politkovskaja; arvestades, et ühelgi eelmainitud juhtumitest pole süüdlasi vastutusele võetud;

H.     arvestades, et inimõiguste olukord on Venemaal viimastel aastatel pidevalt halvenenud, ning arvestades, et Venemaa ametivõimud on vastu võtnud rea seadusi, mis sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid, mida kasutatakse opositsioonile ja kodanikuühiskonna aktivistidele uute piirangute seadmiseks, samuti sõna- ja kogunemisvabaduse piiramiseks;

I.      arvestades, et Venemaal vastu võetud nn välisagentide seaduses nõutakse, et vabaühendused, mida rahastatakse välismaalt ning mis osalevad poliitilises tegevuses, taotleksid enda lisamist valitsuse välisagentide nimekirja, ning arvestades, et niikaua klassifitseeritakse neid sageli välisagentideks otse valitsuse poolt, millega nad allutatakse täiendavale rangele valitsuse kontrollile ning nõutakse, et nad märgiksid kõikides oma väljaannetes, pressiteadetes ja aruannetes, et need on koostanud välisagent;

J.      arvestades, et selle seaduse rakendamine on kaasa toonud drastilisi meetmeid, nagu riigiprokuratuuri haarangud, vara konfiskeerimine, haldustrahvid ning muud meetmed, millega püütakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust takistada ja pärssida; arvestades, et justiitsministeerium on kasutanud vastseid volitusi selleks, et tembeldada 42 ühendust, sh riigi kõige asjatundlikumad ja autoriteetsemad inimõiguste organisatsioonid, „välisagentideks” ning püüdnud bürokraatlike ettekäänete varjus sulgeda mitmeid teisi ühendusi;

K.     arvestades, et 2015. aasta jaanuaris alustati Riigiduumas ettevalmistusi uue seaduse vastuvõtmiseks, millega keelustatakse selliste „mittesoovitavate” välisorganisatsioonide tegevus, mis kujutavad endast ohtu riiklikule julgeolekule, avalikule korrale või tervisele, ning mis võimaldab ametivõimudel külmutada organisatsiooni varad ja karistada selle töötajaid trahvide või kuni 8-aastase vanglakaristusega;

L.     arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täisliikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et õigusriigi põhimõtete sagedased rasked rikkumised ning viimaste kuude jooksul vastuvõetud kitsendavad seadused on seadnud üha enam kahtluse alla Venemaa suutlikkuse täita oma rahvusvahelisi ja riiklikke kohustusi;

1.      mõistab resoluutselt hukka Boriss Nemtsovi mõrvamise ja avaldab kaastunnet ohvri sugulastele ning väljendab toetust ja poolehoidu kõigile Venemaa inimestele, kes on viimastel päevadel avaldanud meelt riigi suurimate linnade väljakutel demokraatia kaitseks ja Venemaa agressiooni lõpetamiseks Ukrainas;

2.      nõuab mõrva asjaolude kiiret, läbipaistvat ja erapooletut uurimist, eesmärgiga tuua süüdlased kohtu ette;

3.      on seisukohal, et see mõrv on järjekordne märk viimastel aastatel järsult autoritaarsusse pöördunud Venemaa poliitilist süsteemi kahjustavast hirmu- ja hirmutamise õhkkonnast ning selle otsene tagajärg; kritiseerib teravalt asjaolu, et vaid paar tundi pärast Boriss Nemtsovi tapmist hakkas Vene meedia levitama süüdistusi, et see mõrv saab teenida üksnes USA, Ukraina või islamistide huve;

4.      kutsub Venemaa ametivõime lõpetama nii poliitilise kui ka kohtuliku surve, repressioonid ja ähvardamise opositsiooniliidrite, kodanikuühiskonna esindajate ja sõltumatu meedia vastu, et nad saaksid vabalt tegutseda vastavalt Venemaa põhiseaduse aluspõhimõtetele;

5.      nõuab, et Venemaa kohtu- ja õiguskaitseorganid täidaksid oma ülesandeid erapooletult ja sõltumatult, ilma poliitilise sekkumiseta;

6.      kutsub Venemaa ametivõime üles lõpetama kõigi inimõiguste kaitsjate tagakiusamise Venemaal, sh verbaalsed ja füüsilised rünnakud nende vastu, ning tagama, et neil oleks võimalik takistamatult ellu viia oma õiguspärast tegevust;

7.      kordab oma tõsist muret seoses „välisagentide” seadusega ja selle rakendamise viisidega ning nõuab selle muutmist; on seisukohal, et välismaalt raha saavate vabaühenduste poliitilise tegevuse määratlus on nii lai, et võimaldab tegelikult valitsusel kontrollida peaaegu iga avaliku eluga seotud organiseeritud tegevust;

8.      väljendab heameelt Venemaa ülemkohtu 28. jaanuari 2015. aasta otsuse üle lükata tagasi justiitsministeeriumi hagi taotlusega lõpetada ühenduse Memorial tegevus seoses väidetavate rikkumistega selle organisatsioonilises struktuuris ning nõuab ka teiste vabaühenduste kustutamist „välisagentide” nimekirjast;

9.      kutsub Venemaad üles täielikult tühistama „mittetraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimist” käsitleva föderaalseaduse ja samalaadsed regionaalsed propagandavastased seadused, mida kasutatakse inimõiguste, eelkõige seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga seotud sõna- ja kogunemisvabaduse piiramiseks; väljendab siirast muret nende seaduste negatiivse mõju pärast ühiskonnale, mis loovad õhkkonna, kus LGBTI-inimeste diskrimineerimine ja nende vastu suunatud vihkamine ja vägivald jääb karistamata; nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ELi Venemaa delegatsioon ja ELi liikmesriigid mõistaksid hukka vägivalla LGBTI-inimeste ja inimõiguste kaitsjate vastu, tõstataksid selle küsimuse asjaomaste Vene ametiisikute ees ning toetaksid kodanikuühiskonna ja valitsuse algatusi, mille eesmärk on vägivallajuhtumite järelevalve ja õiguskaitsetöötajate harimine;

10.    tuletab meelde, kui oluline on, et Venemaa kui Euroopa Nõukogu ning OSCE liikmesriik järgiks täies ulatuses oma rahvusvahelisi juriidilisi kohustusi ning põhilisi inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis;

11.    palub komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning Euroopa välisteenistusel tagada, et kõikide poliitilistel põhjustel vastutusele võetud isikute juhtumid tõstatataks ELi ja Venemaa inimõiguste-teemalistel konsultatsioonidel, kui neid taasalustatakse, ning et nendel konsultatsioonidel osalevatel Venemaa esindajatel palutaks ametlikult anda vastus iga juhtumi kohta;

12.    palub nõukogu eesistujal, komisjoni presidendil ja komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal jälgida neid juhtumeid jätkuvalt tähelepanelikult, jälgida kohtuprotsesse, tõstatada neid küsimusi erinevates kogudes ja kohtumistel Venemaaga ning anda Euroopa Parlamendile aru Vene ametivõimudega peetud arutelude kohta;

13.    nõuab, et nõukogu töötaks Venemaa suhtes välja ühtse poliitika, millest lähtudes ELi kõik 28 liikmesriiki ja ELi institutsioonid kohustuksid ühiselt rõhutama inimõiguste tähtsust ELi ja Venemaa suhetes ning vajadust lõpetada Venemaal sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse mahasurumine;

14.    kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning Euroopa välisteenistust üles tagama, et EL püüaks kasutada kõiki Venemaa siseriikliku õiguse piires olevaid võimalusi, et jätkata Venemaa kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse väärtusi edendavate organisatsioonidega aktiivset suhtlemist ja nende toetamist;

15.    kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles seoses ELi rahastamisvahendite käimasoleva kavandamisetapiga suurendama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste rahastamise kaudu Venemaa kodanikuühiskonnale antavat finantsabi ja kaasama ELi–Venemaa kodanikuühiskonna foorumi Euroopa partnerluse ja naabruspoliitika rahastamisvahendite piiriülestesse ja mitmepoolsetesse programmidesse, et tagada sellele püsiv ja usaldusväärne pikaajaline toetus;

16.    nõuab Nadija Savtšenko kohest vabastamist ning tema kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee täisliikme puutumatuse austamist; väljendab sügavat muret tema tervisliku olukorra pärast ja nõuab, et Venemaa õigusasutused kohaldaksid humanitaarõigust;

17.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 13.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0284.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0253.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0039.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0006.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika