Menetlus : 2015/2592(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0251/2015

Esitatud tekstid :

B8-0251/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2015 - 8.4
CRE 12/03/2015 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 129kWORD 60k
9.3.2015
PE552.230v01-00
 
B8-0251/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (2015/2592(RSP))


Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Piernicola Pedicini, Kristina Winberg, Peter Lundgren fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (2015/2592(RSP))  
B8‑0251/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta,

−      võttes arvesse oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia olukorrast maailmas 2012. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(1),

−      võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 30. detsembril 2014 tehtud avaldust Aleksei Navalnõi ja tema venna Oleg Navalnõi süüdimõistmise kohta Zamoskvoretski kohtus,

−      võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. märtsi 2015. aasta avaldust Nadija Savtšenko jätkuva kinnipidamise kohta,

−      võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 4. märtsi 2015. aasta avaldust Eesti politseiametniku röövimise ja jätkuva ebaseadusliku kinnipidamise kohta,

−      võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. märtsi avaldust selle kohta, et Euroopa Parlamendi liikmel Sandra Kalnietel ei lubatud siseneda Venemaa Föderatsiooni territooriumile,

−      võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. veebruari 2015. aasta avaldust Boriss Nemtsovi mõrvamise kohta,

−      võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta ja ÜRO deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,

−      võttes arvesse 28. novembril 2013 toimunud ELi ja Venemaa konsultatsioone inimõiguste alal,

−      võttes arvesse välisasjade nõukogu 2015. aasta 19. jaanuari, 29. jaanuari ja 9. veebruari istungite tulemusi,

−      võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eriti selle artiklit 118, milles on sätestatud, et õigust mõistavad Venemaa Föderatsioonis ainult kohtud, ning artiklit 120, milles on sätestatud, et kohtunikud on erapooletud ja alluvad ainult Venemaa põhiseadusele ning föderaalseadustele,

−      võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Venemaa 1973. aastal ratifitseeris,

−      võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerluse sõlmimist käsitlevat kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut ning peatatud läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Boriss Nemtsov oli liberaalne Vene poliitik, Riigiduumas esindamata ja piirkondlikus parlamendis ühte kohta omava registreeritud erakonna Venemaa Vabariikliku Partei – Rahva Vabaduse Partei (RPR-PARNAS) aseesimees;

B.     arvestades, et Boriss Nemtsov oli aastatel 1997 ja 1998 president Boriss Jeltsini valitsuses asepeaminister; arvestades, et ta on olnud Vladimir Putini poliitiline oponent ja valjuhäälne kriitik alates 1999. aastast, mil ta toetas kaasasutajana Parempoolsete Jõudude Liitu, liberaaldemokraatlikku koalitsiooni, mis sai 1999. aasta detsembris toimunud parlamendivalimistel ligikaudu 6 miljonit häält (8,6% kõigist häältest);

C.     arvestades, et Boriss Nemtsov oli alates 2006. aastast korraldatud opositsiooniliste meeleavalduste, nn teisitimõtlejate marsside, kodanikuliikumise „Strateegia 31” ning õiglaste valimiste nõudmiseks korraldatud miitingute aktiivne korraldaja ja neis osaleja, ning arvestades, et ta vahistati meeleavalduste ajal aastatel 2007, 2010 ja 2011;

D.     arvestades, et Boriss Nemtsov mõrvati 27. veebruaril 2015 Moskvas Kremli ja Punase väljaku lähedasel sillal, kus ta jalutas ühe naisega, ning et politsei ametliku versiooni kohaselt tulistas valge autoga sõitnud ründaja teda mitu korda selga;

E.     arvestades, et tapmine toimus päev enne Nemtsovi kavandatud meeleavaldust president Vladimir Putini vastu, misjärel see sündmus kujunes tuhandete inimeste marsiks mõrvatud poliitilisele liidrile austuse avaldamiseks;

F.     arvestades, et Nemtsov teatas intervjuus Financial Timesile, et ta koostab aruannet Vene sõdurite kohta Ukrainas, ning et ta väljendas Venemaa uudisteportaalile Sobesednik antud ja 10. veebruaril 2015 avaldatud intervjuus kartust, et ta tapetakse;

G.     arvestades, et Venemaa ametiasutused on loonud Nemtsovi mõrva uurimiseks uurimiskomisjoni ning see komisjon on koostanud nimekirja võimalikest kahtlusalustest, kuhu kuuluvad muu hulgas ultranatsionalistid, islami äärmuslased, isiklikud vaenlased ja poliitikaga seotud rühmitused;

H.     arvestades, et puuduvad selged tõendid atentaadi põhjuste või selle eest vastutavate isikute kohta;

I.      arvestades, et föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juhi Aleksandr Bortnikovi sõnul on vahistatud mitu selles kuriteos kahtlustatavat meest ning uurimine jätkub;

J.      arvestades, et väljaspool Venemaad kahtlustasid Vladimir Putinit vastustavad poliitikud esialgu teda, kuid Kreml lükkas kõik süüdistused tagasi, öeldes, et need on „ebaloogilised” ja „vastuvõetamatud”, kuna Nemtsov ei olnud presidendile ohtlik; arvestades, et Kreml on viidanud, et see mõrv võis olla „provokatsioon”, mille eesmärk on destabiliseerida Venemaa valitsust ja riiki;

K.     arvestades, et rahvusvaheline kogukond on selle mõrva hukka mõistnud ja nõudnud tõe välja selgitamiseks läbipaistvat ja sõltumatut uurimist;

L.     arvestades, et sellel mõrval olid tõenäoliselt poliitilised põhjused ning et sõnavabadus ja vabadus osaleda poliitilises tegevuses peaksid Venemaal olema tagatud kõigile kodanikele ilma eelarvamuste ja hirmuta;

M.    arvestades arvukat kriitikat, mis järgnes nn välisagentide seaduse vastuvõtmisele, millega kehtestatakse kõigile välismaalt toetust saavatele ja ebaselgelt määratletud „poliitilise tegevusega” vabaühendustele kohustus registreerida end „välisagendina tegutsevate organisatsioonidena”;

N.     arvestades, et 2013. aasta juunis kehtestati föderaalseadus, millega keelustati „ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimine alaealiste hulgas”;

O.     arvestades, et nii nagu on osutatud Amnesty Internationali aruandes sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja kogunemisvabaduse õiguse rikkumise kohta Venemaal (Violation of the right to freedom of expression, association and assembly in Russia), täieneb Venemaal rünnaku ohvriks langenud ja tapetud ajakirjanike nimekiri pidevalt;

P.     arvestades, et kinni tuleks pidada nii sõnavabadusest kui ka järgida seadusi ja eeskirju, kuid arvestades samas, et Venemaa valitsus ei soovi destabiliseerimist välisosaliste, nt kolmandate riikide poolt;

Q.     arvestades, et ELi ja Venemaa vahelistes suhetes tuleks pingeid leevendada ning taastada tuleks rahuliku ja rahumeelse koostöö olukord;

1.      mõistab Boriss Nemtsovi mõrvamise hukka ja avaldab kaastunnet ohvri omastele ning neile paljudele, kes osalesid tapmisele järgnenud marsis;

2.      kutsub Venemaa ametiasutusi üles teostama uurimist läbipaistvalt ja selgelt, et avastada Nemtsovi tapja võimalikult kiiresti ning selgitada välja selle atentaadi põhjused;

3.      kutsub Venemaa ametiasutusi üles tagama uurimise sõltumatus ja erapooletus, et välistada võimalus, et võimudega seotud isikud võisid selles osaleda;

4.      toonitab, kui tähtis on tagada sõnavabadus ja poliitilises tegevuses osalemise vabadus, et inimesed saaksid vabalt mõtteid väljendada ja korraldada üritusi ning vajaduse korral proteste ja muid meeleavaldusi ilma meeleavalduste korraldajate või neis osalejate vastu suunatud vägivalla, piirangute, ahistamise või ähvardusteta;

5.      rõhutab, kui olulised on poliitilised opositsioonijõud, et tagada pidev arutelu ning arvamuste ja mõtete vahetus Venemaa poliitikas ja seadusloomes;

6.      kutsub Venemaa valitsust üles tagama Venemaal sõnavabadus ning ühinemis- ja kogunemisvabadus ning eraisikute valikuvabaduse austamine, olenemata nende rahvusest, seksuaalsest sättumusest või poliitilistest vaadetest koosõlas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja standardite ning Venemaa põhiseadusega;

7.      kutsub Venemaa valitsust üles edendama meediavabadust ja pluralismi ning tagama igasuguse tsensuuri puudumine massimeedias;

8.      mõistab hukka ajakirjanike tagakiusamise ja ahistamise kõigis selle vormides ning minevikus toimunud rünnakute uurimiste ebarahuldavad tulemused;

9.      kutsub Venemaa valitsust üles edendama õiglast ja vaba poliitilist arutelu ning vältima igasugust sallimatuse õhkkonda seoses avalike protestidega;

10.    kutsub Venemaa ametiasutusi üles tagama kõigi vähemuste õiguste austamine ja nende esindatus kõigis ühiskonnasektorites poliitilisel, ühiskondlikul, kultuurilisel ja majanduslikul tasandil;

11.    toonitab, et Euroopa Liidu institutsioonid ja Venemaa peaksid tegema koostööd, et taastada vastastikune austus inimeste ja kaupade liikumise valdkonnas koos kõigi põhiõiguste täieliku austamisega;

12.    väljendab lootust, et Venemaa ja ELi vahelised suhted saavad tuginema inimõiguste austamisele rahu ja harmoonia õhkkonnas;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Euroopa Nõukogule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0575.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika