Menetlus : 2015/2574(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0360/2015

Esitatud tekstid :

B8-0360/2015

Arutelud :

PV 30/04/2015 - 4
CRE 30/04/2015 - 4

Hääletused :

PV 30/04/2015 - 10.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0184

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 131kWORD 70k
22.4.2015
PE555.118v01-00
 
B8-0360/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8‑0109/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


Milanos 2015. aastal toimuva maailmanäituse „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” kohta (2015/2574(RSP))


Paolo De Castro põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Milanos 2015. aastal toimuva maailmanäituse „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” kohta (2015/2574(RSP))  
B8‑0360/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Rahvusvahelise Näituste Büroo otsust korraldada Milanos 2015. aasta 1. maist kuni 30. oktoobrini maailmanäitus teemal „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine”,

–       võttes arvesse komisjoni 3. mai 2013. aasta otsust 2015. aasta Milano maailmanäitusel osalemise kohta (C(2013)2507),

–       võttes arvesse komisjoni 3. mai 2013. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi osalemine 2015. aastal Milanos toimuval maailmanäitusel „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine”” (COM(2013)0255),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu teadusliku juhtkomitee tööd, mida toetasid komisjon ja parlament ja mis alustas tegevust 21. märtsil 2014. aastal, et anda eksperdisoovitusi toiduga kindlustatuse ja toitumisalase kindlustatuse probleemide kohta ning juhiseid 2015. aasta maailmanäituse ürituste kava koostamiseks,

–       võttes arvesse ÜRO 2000. aasta septembris vastu võetud aastatuhande arengueesmärke ning säästva arengu eesmärkide kava, mis tuleb vastu võtta 2015. aasta septembris toimuvaks järgmiseks ÜRO Peaassamblee istungjärguks,

–       võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaannet „Maailma põllumajandus 2030. / 2050. aastal: 2012. aasta muudetud versioon”,

–       võttes arvesse, et FAO kuulutas 2014. aasta rahvusvaheliseks põllumajandusliku pereettevõtluse aastaks,

–       võttes arvesse, et FAO on kuulutanud 2015. aasta rahvusvaheliseks mullastiku aastaks,

–       võttes arvesse oma 18. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel(1),

–       võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni toiduainete raiskamise vältimise ja toidutarneahela tõhususe suurendamise strateegiate kohta ELis(2),

–       võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 25, milles märgitakse, et õigus toidule on üks osa õigusest piisavale elatustasemele,

–       võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust „Milano maailmanäitus 2015: Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” kohta (O-000016/2015 – B8-0109/2015),

–       võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon resolutsiooni ettepanekut,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 2015. aasta Milano maailmanäituse teema on „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” ning see üritus võib anda uut hoogu arutelule selle üle, kuidas parandada toidu tootmist ja jaotamist, vähendada toidu raiskamist ning edendada juba olemasolevaid ja arendada häid lahendusi toiduga kindlustamatuse, alatoitluse ja kehva toitumise probleemile ning leida pakkumise ja tarbimise vahel õige tasakaal;

B.     arvestades, et 2015. aasta Milano maailmanäituse teema annab meile võimaluse kaaluda ja arutada erinevaid lähenemisviise vastuolude lahendamisele globaliseerunud maailmas, kus ühest küljest ligikaudu 870 miljonit inimest kannatab alatoitlust ja nälga ning teisest küljest ligikaudu 2,8 miljonit inimest sureb ebaõige toitumise, rasvumise ja ülekaalulisusega seotud terviseprobleemide tõttu;

C.     arvestades, et 2015. aasta Milano maailmanäitus langeb kokku aastatuhande arengueesmärkide sihtaastaga ja ÜRO rahvusvahelise mullastiku aastaga ning peaks pakkuma inspiratsiooni aruteluks uute säästva arengu eesmärkide üle, mille lõplik kava on läbirääkimiste etapis ja mille keskmes on põllumajandus, toit ja toiduga kindlustatus;

D.     arvestades, et 2015. aasta maailmanäituse raames koostatakse nn Milano hartat ehk dokumenti, mis esitatakse ÜRO peasekretärile 2015. aasta maailmanäituse pärandina ja panusena rahvusvahelisse arutelusse aastatuhande arengueesmärkide üle;

E.     arvestades, et 2015. aasta maailmanäituse teemad käsitlevad peamiselt põllumajandussektorit, mis on jätkuvalt üks ELi majanduse aluseid, pidades silmas, et põllumajanduseksport moodustab kaks kolmandikku liidu kogu väliskaubandusest, et EL on endiselt maailma suurim põllumajandustoodete eksportija ning liidu toidutööstuse aastakäive on peaaegu triljon eurot ja see annab tööd rohkem kui neljale miljonile inimesele;

F.     arvestades, et 2015. aasta maailmanäituse ELi teaduslik juhtkomitee näeb ette vajadust hankida mõnes konkreetses valdkonnas uusi teadmisi ning parandada hariduse ja teavitamise kaudu üldsuse arusaamist toidust ja toidutootmisest põllumajandussektoris, et inimesed mõistaksid oma isiklike toiduvalikute ülemaailmset mõju;

G.     arvestades, et kodanikuühiskonna kogemused ja panus 2015. aasta maailmanäituse teemade arutamisel on väga tähtis ning tema kogemusi ja algatusi tuleb soodustada, et arendada sisulist rahvusvahelist arutelu ning suuniseid ülemaailmsete toidu- ja toitumiskriiside leevendamiseks;

H.     arvestades, et heas seisundis mullastik ei ole üksnes põhinõue toidu, kütuse, kiudainete ja ravimite tootmiseks, vaid see on oluline ka meie ökosüsteemidele, kuna sellel on tähtis roll süsinikuringes, vee talletamisel ja puhastamisel ning üleujutuste ja põudade leevendamisele kaasa aitamisel;

I.      arvestades, et 2015. aasta maailmanäituse täieliku läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse platvormil Open EXPO kogu teave ürituse juhtimise, korraldamise ja läbiviimise kohta, mistõttu seda võib seega pidada läbipaistvuse heaks näiteks;

J.      arvestades, et FAO hinnangul tähendab prognoos, et maailma rahvastik kasvab 2050. aastaks 7 miljardilt 9,1 miljardile, et toiduvarud peaksid suurenema 70%, kuigi sama prognoosi kohaselt ei piisaks üksnes tootmise suurendamisest, et tagada kõigi toiduga kindlustatus;

K.     arvestades, et FAO andmetel ulatus nälga kannatavate inimeste arv 2010. aastal 925 miljonini; ning enam kui kolmandik alla viieaastaste laste surmadest on tingitud alatoitlusest;

L.     arvestades, et FAO hinnangul kasvab 2050. aastaks kasutusel oleva põllumaa osakaal vaid 4,3%;

M.    arvestades, et tärkava turumajandusega riikide sissetuleku kasv inimese kohta põhjustab toiduvalikus nihke suurema valgusisaldusega, sh loomseid valke sisaldava toidu ja töödeldud toiduainete poole, mis soodustab toiduvaliku ülemaailmset ühtlustumist jõukamate riikide käitumise suunas;

N.     arvestades, et suuresti loomsetel toodetel põhinev toiduvalik tingib palju suurema ressursside tarbimise kui suuresti taimsetel toodetel põhinev toiduvalik;

O.     arvestades, et põllumajandus annab tööd ja elatist rohkem kui 70% arenguriikide tööjõust, eelkõige naistele; arvestades, et Maailmapanga hinnangul on põllumajandussektori majanduskasv vaesuse vähendamisel kaks korda tulemuslikum kui muude sektorite majanduskasv;

P.     arvestades, et ELis esineb toiduga kindlustamatust ja ikka veel elab 79 miljonit ELi elanikku allpool vaesuspiiri, samas kui vaesusriski või sotsiaalse tõrjutusega seisab silmitsi 124,2 miljonit inimest ehk 24,8% elanikkonnast, kusjuures 2011. aastal oli see määr 24,3%;

Q.     arvestades, et ainult pooled kõigist arenguriikidest (62 riiki 118st) liiguvad aastatuhande arengueesmärgi saavutamise kursil;

R.     arvestades, et üldine õigus toidule ja heale toitumisele on aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega; arvestades, et toitumine on seotud enamiku, kui mitte kõikide aastatuhande arengueesmärkidega, mis on ka omavahel tihedalt seotud;

S.     arvestades, et mitme rahvusvahelise õigusakti kohaselt on õigus toidule seotud muude inimõigustega, sealhulgas õigusega elule, elatisele, tervisele, omandile, haridusele ja veele;

T.     arvestades, et viimase kolmekümne aasta jooksul on põllumajandusele eraldatava rahvusvahelise ametliku arenguabi osakaal järsult vähenenud;

U.     arvestades, et toidu ja toidualase kindlustatuse mõiste ei tähenda vaid toiduvarude kättesaadavust, vaid hõlmab ka õigust toidule, täpset teavet söödava toidu kohta ning üldist ja jätkusuutlikku juurdepääsu tervislikule toitumisele, mis hõlmab ka selliseid tegureid nagu kanalisatsioon, hügieen, vaktsineerimine ja sooleparasiitide tõrje;

V.     arvestades, et nälg ja alatoitlus on inimeste suremuse peamised põhjused ning suurim oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule;

W.    arvestades, et toiduhindade kõikumine mõjutab negatiivselt toiduga kindlustatust ja toiduainete tarneahelat;

X.     arvestades, et ülemaailmne majandussurutis ning tõusvad toiduainete ja kütuse hinnad on halvendanud toiduainetega varustatuse olukorda paljudes arenguriikides, eriti vähim arenenud riikides, seega osaliselt nullides viimase aastakümne edusammud vaesuse vähendamisel;

Y.     arvestades, et arenguriikide põllumajandusturgude ebastabiilsuse tõttu võivad toiduainetega varustamist väga suurel määral mõjutada loodusõnnetused, konfliktid või tervishoiukriisid;

Z.     arvestades, et toidusüsteem mõjutab kliimamuutuseid ja need omakorda avaldavad mõju loodusvarade kättesaadavusele ning põllumajandus- ja tööstustootmise tingimustele;

AA.  arvestades, et kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetustel on tõsised tagajärjed ELi liikmesriikides ja ülemeremaades, kuna nad ohustavad toiduga kindlustatust ja toiduga varustamise sõltumatust juba niigi ebastabiilses olukorras;

AB.  arvestades, et Euroopa Komisjoni hinnangul läheb 30% maailmas toodetavast toidust raisku ja Euroopa Liidus aasta jooksul äravisatav toidukogus, mis praegu moodustab umbes 89 miljonit tonni ehk 179 kg inimese kohta, suureneb 2020. aastaks umbes 126 miljoni tonnini ehk 40%, kui ei võeta ennetavaid meetmeid;

AC.  arvestades, et toidusektori parem juhtimine tähendaks tõhusamat maakasutust ja veevarude paremat majandamist, mõjuks positiivselt kogu maailma põllumajandussektorile ning aitaks ka vähendada alatoitlust ja kehva toitumist arenguriikides;

AD.  arvestades, et kõrvuti nälja, kehva toitumise ja alatoitlusega esineb maailmas üllatavalt palju rasvumist ning tasakaalustamata toiduvalikuga seostatavad haigused põhjustavad sotsiaalset ja majanduslikku kahju, millel on inimeste tervisele kohati vägagi suur mõju;

AE.   arvestades, et investeeringuid käsitlevad kaubanduslepingud võivad kahjustada toiduga kindlustatust ja süvendada alatoitumust, kui põllumaa rentimise või müümise tõttu erainvestoritele jääb kohalik elanikkond ilma juurdepääsust tootmisvahenditele, mis on hädavajalikud elatise teenimiseks, või kui suur hulk toiduaineid eksporditakse ja müüakse rahvusvahelistel turgudel, mistõttu muutub asukohariik üha rohkem sõltuvaks kaubahindade kõikumisest rahvusvahelistel turgudel ja seetõttu ka sellest kergemini mõjutatavaks;

AF.   arvestades, et nälja püsivaks kaotamiseks ei piisa lihtsalt sellest, kui varustada kõik küllaldase toidukogusega; arvestades, et selle probleemi lahendamiseks tuleb anda väikestele põllumajandustootjatele võimalus omada ja harida maad, tuleb säilitada õiglase kaubanduse süsteemid ning jagada teadmisi, innovatsiooni ja jätkusuutlikke tavasid;

AG.  arvestades, et toiduga kindlustatuse ülemaailmseks tagamiseks on vaja tunnustada põllumajandustootjate ja eriti peretalude määravat rolli;

AH.  arvestades, et vaja on mõista, et põllumajandus ja metsandus täidavad väga mitmesuguseid funktsioone, mis lisaks toidutootmisele on väga olulised üldise heaolu edendamiseks ja mille alla kuuluvad maastikuhooldus, bioloogiline mitmekesisus, kliima stabiilsus ja loodusõnnetuste (nagu üleujutused, põud ja põlengud) leevendamine;

1.      rõhutab, et üliolulised tegurid toiduga kindlustatuse tagamiseks on tugev ja jätkusuutlik põllumajandussektor kogu ELis, õitsev ja mitmekesine maamajandus, puhas keskkond ja põllumajanduslikud pereettevõtted, mida toetab tugev, õiglasem, rahvusvaheliselt jätkusuutlik ja nõuetekohaselt rahastatud ühine põllumajanduspoliitika;

2.      on seisukohal, et keskkonnasäästlikkus ja püüdlused kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks on võimalikud üksnes siis, kui põllumajandusettevõtted on majanduslikult jätkusuutlikud ja põllumajandustootjatel on juurdepääs maale, laenudele ja koolitusele;

3.      nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid 2015. aasta Milano maailmanäituse teemat „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine” selleks, et võtta kohustusi eesmärgiga tagada õigus piisavale, tervislikule, säästvale ja teadlikule toidu tarbimisele;

4.      palub komisjonil tagada, et ELi paviljon 2015. aasta maailmanäitusel suurendaks teadlikkust vajadusest lahendada kogu toidutarneahela ulatuses pakilised probleemid, sealhulgas pikaajaliselt jätkusuutlik toidu tootmine, jaotamine ja tarbimine, et vähendada toidu raiskamist ning võidelda alatoitluse, halva toitumise ja rasvumise vastu;

5.      rõhutab, et õigus toidule on põhiline inimõigus, mis saavutatakse vaid siis, kui kõigil inimestel on juurdepääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele, et elada aktiivset ja tervet elu;

6.      rõhutab, et toidu kättesaadavus on vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise eeltingimus;

7.      rõhutab, et võitlus alatoitlusega ja üldine juurdepääs täisväärtuslikule toidule peaksid jääma kõige tähtsamate sihtide hulka nälja kaotamise eesmärgi all 2015. aasta järgses tegevuskavas, kusjuures eraldi üleskutseks on kõigi alatoitlusvormide kaotamine aastaks 2030;

8.      on veendunud, et toiduaineteturu järsud hinnakõikumised ohustavad jätkusuutlikkust ning sellepäras on vaja tugevdada meetmeid toiduainetega varustamise kindluse ja toidutootmise keskkonnasäästlikkuse parandamiseks, võttes arvesse loodusvarade nappust ning edendades teadus- ja uuendustegevust põllumajanduses;

9.      on seisukohal, et asjaomased institutsioonilised, õigus- ja järelevalveraamistikud võivad edendada soodustavat keskkonda, milles kujunevad välja vastupidavad, püsivad, õiglased, mõistlikku hinda pakkuvad ja mitmekesised põllumajandusturgude süsteemid;

10.    on seisukohal, et edendada tuleks väikepõllumajandust, kõrge loodusliku väärtusega põllumajandust ja agrometsandust kui eeskuju andvaid näiteid, kuidas eriti tõhusalt soodustada säästlikkust ülemaailmses toidutootmises;

11.    kutsub komisjoni üles ergutama selliste tõhusamate põllumajandusvõtete kasutamist nagu agroökoloogia ja mitmekesistamine, ja põllumajandusressursside kestlikumat haldamist, et vähendada põllumajandustootmise sisendkulusid ja toitainete kadu, toetada teadmiste ja uuenduste ülevõtmist, tõsta ressursitõhusust ning suurendada põllukultuuride mitmekesisust ja põllumajandussüsteemide kestlikkust;

12.    kutsub komisjoni üles toetama selliseid maa majandamise ja säästva intensiivistamise teemalisi uuringuid, nagu toitainete, vee ja energia tõhusam kasutamine; suurema tähelepanu pööramine veevarude ja pinnase kaitsele, ulatuslikum bioloogiliste vahendite kohaldamine kahjuritõrjes (integreeritud tõrje) ning selliste uuringute edendamine, mille eesmärk on saagikuse suurendamine üheaegselt keskkonnamõju vähendamisega;

13.    on mures maad hõivamise probleemi ja selle tagajärgede pärast toiduga kindlustatusele arenguriikides ning põllumajanduse ja põllumajandustootjate tuleviku pärast;

14.    kutsub komisjoni üles suurendama liikmesriikide teadlikkust ning ergutama neid kasutama maaressurssi säästvalt, mis on vajalik selleks, et saavutada toiduga kindlustatus ja õige toitumine, kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada ning soodustada üldist säästvat arengut;

15.    rõhutab, et tähtis on peatada muldade degradeerumine, mis süvendab veelgi vaesust ja toiduga kindlustamatust;

16.    kutsub komisjoni üles ergutama ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise ülemaailmsete vabatahtlike suuniste rakendamist kogu maailmas nii investorite kui ka sihtriikide poolt;

17.    palub, et komisjon aitaks saavutada ülemaailmsel tasandil FAO eesmärgid, et toetada säästvat perepõllumajandust soodustava põllumajandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika kujundamist;

18.    rõhutab, et toidutarneahela praegune tasakaalustamatus ohustab toidu tootmise jätkusuutlikkust, ning nõuab seepärast toidutarneahelas suuremat läbipaistvust ja õiglust ning ebaõiglaste kaubandustavade ja muude turumoonutuste kaotamist, et tagada põllumajandusettevõtjatele õiglane tulu, saavutada kogu toidutarneahelas õiglane kasum ja õiglased hinnad ning tagada elujõuline põllumajandussektor, mis tagab toiduga kindlustatuse; seetõttu palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eesmärkide võimalikult kiire saavutamine;

19.    on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama meetmeid võitluseks ebaõiglaste tavade vastu, mille olemasolu tunnistati komisjoni kõrgetasemelisel toiduainete tarneahela parema toimimise foorumil;

20.    rõhutab, et toiduainetega kindlustatuse tagamiseks tuleb jõuliselt võidelda põllumajandusmaa hävimise ning kõrvaliste põllumajandusalade mahajätmise vastu;

21.    rõhutab maapiirkondade arengu suurt tähtsust maa majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks ning nõuab, et toetataks noori põllumajandusettevõtjaid;

22.    kutsub komisjoni üles töötama sellise kaugeleulatuvate eesmärkidega rahvusvahelise lepingu nimel, mis hõlmaks toidutootmise ühitamist kliimamuutuste leevendamisega, pidades silmas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 2015. aastal Pariisis toimuva 21. istungjärgu rahvusvahelisi arutelusid;

23.    kutsub nõukogu üles teadmiseks võtma põllumajandussektori kui terviku rolli nii kliimamuutuste leevendamises kui ka nendega kohanemises;

24.    kutsub komisjoni üles võitma toidu raiskamise vähendamiseks ulatuslikke, selgelt määratletud ja kohustuslikke eesmärke, ergutades liikmesriike tegutsema toidu raiskamise vastu kõigil toidutarneahela tasanditel tootjast kuni tarbijani;

25.    ergutab liikmesriike kodanikke harima, parimaid tavasid edendama ja levitama, analüüse teostama ja algatama koolides sotsiaalseid ja harivaid kampaaniaid toidu raiskamise vastu ning tervisliku, tasakaalustatud toiduvaliku ja kohaliku põllumajandustoodangu eelistamise teemal; teeb ettepaneku nimetada 2016. aasta toidu raiskamise vastaseks Euroopa aastaks;

26.    peab tähtsaks algatada sidusrühmadega dialoog, tagamaks, et müümata jäänud ja ohutu söögikõlblik toit tehakse süstemaatiliselt heategevusorganisatsioonidele kättesaadavaks;

27.    soovitab tungivalt, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon toetaksid ka edaspidi tervisliku toidu, teadliku toitumise ja toitumise kvaliteedi- ja säästvusnormide edendamist teadusuuringutes ning hariduses alates varaseimast kooliastmest, ergutades inimesi võtma omaks vastutustundlikku ja tervislikku elustiili ning jätkates sellise poliitika kujundamist, mille eesmärk on vabaneda alatoitlusest ning hoida ära rasvumist;

28.    rõhutab, kui tähtis on ergutada inimeste harimist tervisliku, tasakaalustatud toitumise vallas, sealhulgas kohalike toodete ja traditsiooniliste toiduvalikute tundmise ja edendamise abil;

29.    rõhutab, et kogu toidusüsteem, koos selle osaks oleva põllumajandusega koos kaubanduse, tervishoiu, hariduse ning kliima- ja energiapoliitikaga, peaks toimima inimõigustepõhise käsituse alusel ning Euroopa Liit peaks selles valdkonnas eeskuju andma;

30.    nõuab seepärast soolise mõõtme arvessevõtmist ja naiste mõjuvõimu edendamist kõikides toiduga kindlustamatuse vähendamise meetmetes;

31.    kordab, kui oluline on edendada arenguriikides põllumajandust ja eraldada asjakohane osa ELi ülemeremaade ametlikust arenguabist põllumajandussektorile; peab kahetsusväärseks, et põllumajandusele eraldatud arenguabi on alates 1980. aastatest oluliselt vähenenud, ning tunneb heameelt, et on aru saadud vajadusest seda suundumust muuta;

32.    peab oluliseks parandada naiste olukorda põllumajanduses, eriti Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani (AKV) riikides, sest on osutunud, et maapiirkondades elavate naiste mõjuvõimu suurendamine ja nende toetamine investeeringutega suurendab märgatavalt tootlikkust ning vähendab nälga ja alatoitlust;

33.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelistama mikrolaenudel põhinevaid koostööprogramme, et toetada väikeste, keskkonda säästvate põllumajandusettevõtete rolli kohaliku elanikkonna toitmisel;

34.    kutsub komisjoni üles ELi toidupoliitikat kogu toidutarneahela ulatuses säästvamaks kujundama, ergutades mahe- ja biodünaamilist tootmist ning „0 km” põhimõttel turustamist;

35.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning 2015. aasta Milano maailmanäitusel osalevate liikmesriikide volinikele, kes vastutavad näituse korraldamise eest.

(1)

ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 8.

(2)

ELT C 227, 6.8.2013, lk 25.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika