Resolutsiooni ettepanek - B8-0375/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0375/2015
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK kultuurimälestiste hävitamise kohta Süürias ja Iraagis

27.4.2015 - (2015/2649(RSP))

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0115/2015 ja B8‑0116/2015 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Fernando Maura Barandiarán, Ilhan Kyuchyuk, Juan Carlos Girauta Vidal, Marietje Schaake, Marielle de Sarnez, Urmas Paet, Gérard Deprez, Ivan Jakovčić, Dita Charanzová, Petr Ježek, Filiz Hyusmenova fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0375/2015

Menetlus : 2015/2649(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0375/2015
Esitatud tekstid :
B8-0375/2015
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0375/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon kultuurimälestiste hävitamise kohta Süürias ja Iraagis

(2015/2649(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi kultuurimälestiste hävitamise kohta Süürias ja Iraagis (O-000031/2015 – B8-0115/2015 ja O‑000032/2015 – B8-0116/2015),

–       võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 167, milles on sätestatud, et „liidu meetmetega püütakse ergutada liikmesriikidevahelist koostööd”, eelkõige sellises valdkonnas nagu „üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine”, ning et „liit ja liikmesriigid edendavad kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega”,

–       võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta[1],

–       võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96[2],

–       võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1332/2013[3] (millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012[4], mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias), mis võeti vastu nõukogu 13. detsembri 2013. aasta otsuse 2013/760/ÜVJP (millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid)[5] põhjal, ning eriti selle artiklit 11c, mis puudutab Süüria kultuuripärandisse kuuluvate kaupade importi, eksporti või üleandmist,

–       võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeedet 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta[6], mida muudeti nõukogu ühismeetmega 2009/834/ÜVJP[7],

–       võttes arvesse nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooni kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,

–       võttes arvesse 14. mail 1954. aastal vastu võetud Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral,

–       võttes arvesse 14. novembril 1970. aastal vastu võetud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni,

–       võttes arvesse 16. novembril 1972. aastal vastu võetud UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 17. oktoobril 2003. aastal vastu võetud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–       võttes arvesse UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199, milles käsitletakse Al-Qaida terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,[8]

–       võttes arvesse 1964. aastal vastu võetud Veneetsia hartat mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta, milles sätestatakse vanade ehitiste säilitamise ja restaureerimise rahvusvaheline raamistik,

–       võttes arvesse 17. juulil 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ning eelkõige selle artikli 8 lõike 2 alapunkti b alapunkti ix, mille kohaselt peetakse sõjakuriteoks „tahtlikku rünnakut usulisel, hariduslikul, kunstilisel, teaduslikul või heategevuslikul eesmärgil kasutatavate ehitiste, ajalooliste mälestusmärkide, haiglate ning haigete ja haavatute vastuvõtupunktide vastu tingimusel, et tegemist ei ole sõjaliste sihtmärkidega”,

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas[9], mille punktis 211 märgitakse, et „kultuuri- ja kunstipärandi hävitamise tahtlikud vormid, nagu need, mis leiavad hetkel aset Iraagis ja Süürias, tuleb sõja- ja inimsusevastaste kuritegudena kohtusse anda”,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2015. aasta ühisteatist ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Da’eshi ohu kohta (JOIN(2015)0002), milles komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tunnistavad kultuuripärandi hävitamise ja rüüstamise probleemi tõsidust Süüria ja Iraagi kriiside lahendamisel ning ohtu, mida Da’esh endast kujutab,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     tuletab meelde, et Süüria, Iraagi ja Tuneesia mitmed arheoloogilised, usu- ja kultuuripaigad on hiljuti langenud eelkõige Iraagi ja Süüria Islamiriigiga (ISIS/Da'esh) seotud äärmuslaste rühmituste toimepandud sihipärase hävitustöö ohvriks ning et UNESCO peadirektor Irina Bokova on määratlenud selle kultuuripärandi süstemaatilise hävitustöö „kultuurilise puhastusena”;

B.     rõhutab, et UNESCO kohaselt tähendab mõiste „kultuuriline puhastus” rahvusvahelist strateegiat, mille eesmärk on hävitada kultuuriline mitmekesisus, rünnates tahtlikult kultuurilise, etnilise või usulise kuuluvuse alusel valitud üksikisikuid, millega kaasnevad nende pühakodade, ajaloolise tähtsusega ja õppimisega seotud paikade vastu suunatud tahtlikud rünnakud, ning et Iraagis ja Süürias praegu toimuvat kultuurilist puhastust iseloomustavad kultuuripärandi vastased rünnakud, mis on sihikule võtnud sellised kultuuri materiaalsed, käegakatsutavad ja ehitatud vormid nagu mälestusmärgid ja ehitised, aga ka vähemused ning kultuuri vaimsed väljendusvormid, näiteks kombed, traditsioonid ja veendumused[10];

C.     tuletab meelde, et osad kultuuripärandi hävitamise teod on teatavatel tingimustel liigitatud inimsusvastasteks kuritegudeks[11]; eriti võib usu- või etnilise rühmituse liikmete vastu suunatud kuriteod liigitada tagakiusamiseks, nagu on sätestatud Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 lõike 1 punktis h;

D.     rõhutab, et kultuuri- ja ajaloomälestiste selline hävitamine ei ole uus nähtus ning ei piird ainult Iraagi ja Süüriaga ning et UNESCO sõnul on kultuuripärand kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuurilise identiteedi ning sotsiaalse ühtekuuluvuse oluline osa ning selle tahtlik hävitamine võib kahjustada inimväärikust ja rikkuda inimõiguseid[12]; rõhutab, et UNESCO ja paljude teiste väitel kasutatakse Iraagis ja Süürias asuvate kultuuri- ja usupaikade ja -objektide Bashar al-Assadi režiimi, Vaba Süüria Armee ning ISISe/Da’eshi ja muude konfliktis osalevate rühmitiste poolset rüüstamist ja nende esemete salakaubavedu konflikti ja terroristliku tegevuse rahastamiseks, mille tulemusena muutuvad kunsti- ja kultuuriväärtused „sõjarelvadeks”;

E.     tuletab meelde, et 1. märtsil 2014. aastal käivitas UNESCO koos teiste strateegiliste partneritega ja Euroopa Liidu rahastamisel kolmeaastase projekti „Süüria pärandi erakorraline kaitse”, mille eesmärk on eelkõige tagada Süüria kultuuripärandi kaitse hädaolukorras;

F.     tuletab meelde, et Euroopa Liit on ratifitseerinud 20. oktoobril 2005 allkirjastatud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis oli esimene rahvusvaheline õigusakt, milles tunnistati kultuuriväärtuste kahetist, nii majanduslikku kui ka kultuuriline olemust, mistõttu „ei tohi neid käsitada üksnes kaubandusliku väärtusekandjatena”;

G.     rõhutab, et 17. novembril 1970. aastal allkirjastatud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon ning 24. juunil 1995. aastal allkirjastatud UNIDROIT’ konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta on maailma kultuuripärandi kaitsmise tugevdamise olulised vahendid;

H.     tuletab meelde, et ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine on nüüd uimastite ja relvade järel tähtsuselt kolmas ebaseadusliku kauplemise valdkond, et seda ebaseaduslikku kaubandust valitsevad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud ning et olemasolevatel riiklikel ja rahvusvahelistel mehhanismidel ei ole probleemiga toimetulekuks piisavalt vahendeid ja toetust[13];

I.      juhib tähelepanu asjaolule, et võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu ei kuulu konkreetselt Euroopa Liidu pädevusse, sest seda ei ole aluslepingutes sätestatud, kuid sellele vaatamata kuulub võitlus ebaseadusliku kauplemise vastu mitme ELi pädevusvaldkonna raamesse, näiteks siseturg, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kultuur ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika;

J.      tunnistab, et on tungiv vajadus koordineerida paremini ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastast võitlust ning teha tihedamat koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist ja teabe jagamist ning luua tugevamad õigusraamistikud; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu 2011. aasta detsembri järeldustes kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise kohta soovitati muu hulgas liikmesriikidel tugevdada õiguskaitseasutuste ja kultuuriasutuste ning eraõiguslike organisatsioonide vahelist koordineerimist;

K.     tuletab meelde, et nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooniga loodi kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametlik võrgustik (EU CULTNET), mille peamine eesmärk on parandada ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise alast teabevahetust ning tuvastada ja jagada teavet kriminaalsete võrgustike kohta, keda kahtlustatakse sellises ebaseaduslikus kauplemises osalemises;

L.     tuletab meelde, et 28. märtsil 2015 algatas UNESCO peadirektor Irina Bokova Bagdadis #Unite4Heritage kampaania, mille eesmärk on mobiliseerida ülemaailmset toetust kultuuripärandi kaitsmiseks, kasutades selleks sotsiaalvõrgustike mõjuvõimu;

1.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga nr 2199 poliitilisel tasandil asjakohaseid meetmeid, et teha lõpp Süüria ja Iraagi territooriumitelt pärinevate kultuuriväärtustega ebaseaduslikule kauplemisele, kuni nendel territooriumidel toimuvate konfliktide ajal, takistades seeläbi nende kasutamist Bashar al-Assadi režiimi, Vaba Süüria Armee, ISISe/Da'eshi ja muude terroristliku tegevusega seotud konfliktis osalevate rühmitiste relvastuse rahastamisallikana;

2.      kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja ehitada hävitatud kohad üles;

3.      palub asepresidendil ja kõrgel esindajal ning komisjonil rakendada ELi piiridel julgeolekumeetmeid, et takistada Süüriast ja Iraagist pärit kultuuriväärtuste ebaseaduslikku toomist üle piiride, ning palub liikmesriikidel teha tõhusat koostööd ühises võitluses Süüria ja Iraagi päritolu kultuuriväärtustega kauplemise vastu Euroopas, sest suur osa kaubeldavast Lähis-Ida kunstist on tegelikult suunatud Euroopa turule, samuti USA ja Pärsia lahe piirkonna turgudele;

4.      teeb sellega seoses komisjonile ettepaneku luua vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199 punktile 17 horisontaalne talitus, mis vastutaks ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu võitlemise ja selle ennetamise eest ning mille üks üksus keskenduks konkreetselt Iraagist alates 6. augustist 1990 ja Süüriast alates 15. märtsist 2011 ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustele; teeb samuti ettepaneku, et kõnealune talitus töötaks välja kooskõlastatud lähenemisviisi sellise ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks, tehes koostööd riikliku tasandi uurimisasutuste vastutavate isikutega ning tihedas koostöös UNESCO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM), Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu sinise kilbi rahvusvaheline komitee (ICBS), Europol, Interpol, Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT), Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), mälestusmärkide ja paikade rahvusvaheline nõukogu (ICOMOS) ning Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvaheline Uurimiskeskus (ICCROM);

5.      kutsub komisjoni üles taotlema komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat kaasama Torrejónis asuvat Euroopa Liidu Satelliidikeskust, mis toetab liitu otsuste tegemisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, pakkudes satelliitfotode analüüsist saadud materjale, et kontrollida Süüria ja Iraagi arheoloogilisi ja kultuuripaiku ja teha nendest loetelu ning toetada Süüria arheoloogide tegevust, et ennetada edasist rüüstamist ning hoida ära tsiviilisikute hukkumine;

6.      kutsub komisjoni üles viima sisse kiire ja turvalise teabevahetuse ning parimate tavade jagamise liikmesriikide vahel, et võidelda tulemuslikult Iraagist ja Süüriast ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu, ning nõudma, et liikmesriigid kasutaksid võitluseks kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu politsei- ja tolliametnikele mõeldud rahvusvahelisi vahendeid, nagu Interpoli eriandmebaas I-24/7 (varastatud kunstiteoste kohta) ning Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) internetipõhine kommunikatsioonivahend ARCHEO;

7.      nõuab, et loodaks Euroopa koolituskavad kohtunikele, politsei- ja tolliametnikele, valitsusametnikele ning muudele asjaomastele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et isikud, kes osalevad võitluses kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu, saaksid arendada ja täiendada oma eksperditeadmisi, ning et toetada selliseid algatusi nagu ICOMOSi poolt 2013. aasta jaanuaris propageeritud e-õppe kursus Süüria pärandi ekspertidele (katastroofiohu juhtimine, kultuurikollektsioonide esmaabimeetmed ning dokumenteerimistehnika);

8.      palub komisjonil toetada jõulisemalt ICOMi kultuuriväärtuste salakaubaveo rahvusvahelist jälgimiskeskust, mis on koostanud ohus olevatest Süüria ja Iraagi antiikesemetest nn punase nimekirja (see on mõeldud abivahendiks muuseumidele, tolli- ja politseiametnikele, kunstikaupmeestele ja kollektsionääridele) ning mis kavatseb koostöös ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituudiga (UNITAR) kasutada satelliitfotosid, et jälgida olukorda kohapeal;

9.      kutsub komisoni üles toetama UNESCO kampaaniat #Unite4Heritage, algatades Iraagile ja Süüriale keskenduva teavituskampaania, et suurendada teadlikkust nende kultuuripärandi tähtsusest, viisist, kuidas rüüstamise abil rahastatakse terroristlikku tegevust, ning nendest riikidest või kolmandatest riikidest pärit kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo suhtes kohaldatavatest võimalikest karistustest;

10.    palub komisjonil tugevdada ja parandada nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooniga (14232/12) loodud kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) toimimist, mille eesmärk on parandada ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise alast teabevahetust, ning näha ette täiendava instrumendi loomine, et kontrollida Süüriast ja Iraagist ebaseaduslikult ELi veetavate kultuuriväärtuste importi;

11.    kutsub nõukogu üles nägema ette Eurojustis ja Europolis kultuuriväärtustega ebaseaduslikule kauplemisele spetsialiseerunud üksuse loomist, kes Euroopa tasandil vastutaks eri riikide ametiasutuste uurimiste ja kohtulikule vastutusele võtmise kooskõlastamise eest, sest valdkondlike üksuste olemasolu on ebaseadusliku kauplemise ja salakaubaveo tõkestamisele ja nende vastu võitlemisele eraldatud vahendite parema kasutamise eeltingimus;

12.    palub Euroopa Liidul koostöös UNESCO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga võtta vajalikud meetmed, et laiendada inimsusvastaste kuritegude rahvusvahelise õiguse kategooriat, nii et see hõlmaks tegusid, millega tahtlikult ja suures ulatuses kahjustatakse või hävitatakse inimkonna kultuuripärandit;

13.    palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude 1970. aasta konventsiooni, 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni ning 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral;

14.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, UNESCO peadirektorile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria rahvuskoalitsioonile ning Iraagi valitsusele ja parlamendile.

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika