Resolutsiooni ettepanek - B8-0403/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0403/2015
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt

28.4.2015 - (2015/2647(RSP))

suuliselt vastatavate küsimuste B8‑0115/2015 ja B8‑0116/2015 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Silvia Costa, Sylvie Guillaume, Krystyna Łybacka, Enrico Gasbarra, Alessia Maria Mosca, Andi Cristea, Vilija Blinkevičiūtė, Viorica Dăncilă, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Luigi Morgano, Liliana Rodrigues, Marlene Mizzi, Nicola Caputo, Afzal Khan fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0375/2015

Menetlus : 2015/2649(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0403/2015
Esitatud tekstid :
B8-0403/2015
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0403/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt

(2015/2647(RSP))

–       võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta[1],

–       võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96[2],

–       võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1332/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias[3], mis võeti vastu nõukogu 13. detsembri 2013. aasta otsuse 2013/760/ÜVJP alusel, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid[4],

–       võttes arvesse nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeedet 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta[5], mida on muudetud nõukogu ühismeetmega 2009/834/ÜVJP[6],

 

–       võttes arvesse nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooni kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,

–       võttes arvesse UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni, mis võeti vastu 14. novembril 1970. aastal,

–       võttes arvesse relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse 1954. aasta Haagi konventsiooni 1999. aasta teist protokolli,

–       võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–       võttes arvesse 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199, milles käsitletakse Al Qaeda terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte[7],

–       võttes arvesse 1964. aasta mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise Veneetsia hartat, millega luuakse rahvusvaheline raamistik vanade ehitiste säilitamiseks ja taastamiseks,

–       võttes arvesse 17. juulil 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkti ix, mille kohaselt on sõjakuritegu „religiooni-, haridus-, kunsti-, teadus- või heategevusehitiste, ajaloomonumentide, haiglate ning haigete ja haavatute varjupaikade tahtlik ründamine, kui nimetatud kohad ei ole sõjalised objektid”,

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas, mille punktis 211 on sedastatud, et „kultuuri- ja kunstipärandi hävitamise tahtlikud vormid, nagu need, mis leiavad hetkel aset Iraagis ja Süürias, tuleb sõja- ja inimsusvastaste kuritegudena kohtusse anda”[8],

–       võttes arvesse küsimusi nõukogule kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt (O-000031/2015 – B8-0115/2015 ning O-000032/2015 – B8-0116/2015),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et Süüria, Iraagi ja Tuneesia mitmed arheoloogilised, usu- ja kultuuripaigad on hiljuti langenud eelkõige Iraagi ja Süüria Islamiriigiga (ISIS/Da'esh) seotud äärmuslaste rühmituste toimepandud sihipärase hävitustöö ohvriks, ning et UNESCO peadirektor Irina Bokova on määratlenud selle kultuuripärandi süstemaatilise hävitustöö „kultuurilise puhastusena”;

B.     arvestades, et UNESCO kohaselt tähendab mõiste „kultuuriline puhastus” kavatsuslikku strateegiat, mille eesmärk on hävitada kultuuriline mitmekesisus, rünnates tahtlikult kultuurilise, etnilise või usulise kuuluvuse alusel valitud üksikisikuid, millega kaasnevad nende pühakodade, ajaloomälu ja õppimisega seotud paikade vastu suunatud tahtlikud rünnakud, ning arvestades, et Iraagis ja Süürias praegu toimuvat kultuurilist puhastust iseloomustavad kultuuripärandi vastased rünnakud, mille sihtmärgiks on nii kultuuri materiaalsed, käegakatsutavad ja rajatud vormid nagu mälestusmärgid ja ehitised kui ka vähemused ning kultuuri vaimsed väljendusvormid, näiteks kombed, traditsioonid ja veendumused[9];

C.     arvestades, et osad kultuuripärandi hävitamise juhtumid on teatavatel tingimustel kuulutatud inimsusvastasteks kuritegudeks[10]; arvestades, et eelkõige usu- või etnilise rühmituse liikmete vastu suunatud sellised teod võib liigitada tagakiusamiseks, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 lõike 1 punktis h;

D.     arvestades, et selline kultuuri- ja ajaloopaikade ja -objektide hävitamine ei ole uus nähtus ega piirdu üksnes Iraagi ja Süüriaga; arvestades, et UNESCO sõnul on kultuuripärand kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuurilise identiteedi ning sotsiaalse ühtekuuluvuse oluline osa ning selle tahtlik hävitamine võib kahjustada inimväärikust ja rikkuda inimõiguseid[11]; rõhutab, et UNESCO ja paljude teiste väitel kasutatakse Iraagis ja Süürias asuvate kultuuri- ja usupaikade ja -objektide peamiselt ISISe/Da'eshi poolsest rüüstamisest ja nende esemete salakaubaveost saadud tulu terroristliku tegevuse rahastamiseks, mis tähendab, et kunsti- ja kultuuriesemetest saavad „sõjapidamisvahendid”;

E.     arvestades, et 1. märtsil 2014. aastal käivitas UNESCO koos teiste strateegiliste partneritega ja Euroopa Liidu rahastamisel kolmeaastase projekti „Süüria pärandi erakorraline kaitse”, mille eesmärk on eelkõige tagada Süüria kultuuripärandi kaitse hädaolukorras;

F.     arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, esimese rahvusvahelise õigusakti, mis tunnustab kultuurikaupade nii majanduslikku kui ka kultuurilist olemust, mistõttu neid „ei tohi käsitada üksnes kaubandusliku väärtuse kandjatena”;

G.     arvestades, et 17. novembril 1970. aastal vastu võetud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon ning 24. juunil 1995. aastal vastu võetud UNIDROIT’ konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta on olulised vahendid maailma kultuuripärandi tugevamaks kaitseks;

H.     arvestades, et ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine on nüüd uimastite ja relvade järel tähtsuselt kolmas ebaseadusliku kauplemise valdkond; arvestades, et seda ebaseaduslikku kaubandust valitsevad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud ning et olemasolevatel riiklikel ja rahvusvahelistel mehhanismidel ei ole probleemiga toimetulekuks piisavalt vahendeid ega toetust[12];

I.      arvestades, et kuigi ebaseaduslik kultuuriväärtustega kauplemine ei kuulu konkreetselt Euroopa Liidu pädevusse, sest seda ei ole aluslepingutes sätestatud, kuulub see siiski mitme ELi pädevusvaldkonna raamesse, nagu näiteks siseturg, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kultuur ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika;

J.      arvestades, et on tungiv vajadus koordineerida paremini ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastast võitlust ning teha tihedamat koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist ja teabe jagamist ning luua tugevamad õigusraamistikud; tuletab sellega seoses meelde, et nõukogu 2011. aasta detsembri järeldustes kultuuriväärtuste vastase kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise kohta soovitati muu hulgas liikmesriikidel tugevdada õiguskaitseasutuste ja kultuuriasutuste ning eraõiguslike organisatsioonide vahelist koordineerimist;

K.     arvestades, et nõukogu 2012. aasta oktoobri resolutsiooniga loodi kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametlik võrgustik (EU CULTNET), mille peamine eesmärk on parandada ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise alast teabevahetust ning tuvastada ja jagada teavet kriminaalsete võrgustike kohta, keda kahtlustatakse sellises ebaseaduslikus kauplemises osalemises;

L.     arvestades, et laupäeval, 28. märtsil 2015 algatas UNESCO peadirektor Irina Bokova Bagdadis #Unite4Heritage kampaania, mille eesmärk on mobiliseerida ülemaailmset toetust kultuuripärandi kaitsmiseks, kasutades selleks sotsiaalvõrgustike mõjuvõimu;

1.      mõistab otsustavalt hukka arheoloogiliste, usu- ja kultuuripaikade hävitamise ISISe poolt Süürias ja Iraagis;

2.      kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga 2199 poliitilisel tasandil asjakohaseid meetmeid, et teha lõpp ebaseaduslikule kauplemisele Süüria ja Iraagi territooriumitelt pärinevate kultuuriväärtustega niikauaks, kui nendes riikides kehtib sõjaseisukord, takistades seeläbi nimetatud kultuuriväärtuste kasutamist terroristliku tegevuse rahastamisallikana;

3.      kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja taastada hävitatud paigad;

4.      teeb sellega seoses komisjonile ettepaneku keskenduda vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199 punktile 17 ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu võitlemisele, pidades eelkõige silmas Iraagist alates 6. augustist 1990 ja Süüriast alates 15. märtsist 2011 ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuseid; on seisukohal, et komisjon peaks välja töötama kooskõlastatud lähenemise sellise ebaseadusliku kauplemisega võitlemiseks, töötades koos riikliku tasandi uurimisteenistuste eest vastutajatega ning tehes tihedat koostööd UNESCO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga (ICOM), Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu sinise kilbi rahvusvahelise komiteega (ICBS), Europoli, Interpoli, Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) ja Maailma Tolliorganisatsiooniga (WCO);

5.      kutsub komisjoni üles taotlema liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt Torrejónis asuva Euroopa Liidu Satelliidikeskuse kaasamist, mis toetab ELi otsuste tegemisel ÜVJP valdkonnas, pakkudes satelliitfotode analüüsist saadud materjale, et kontrollida Süüria ja Iraagi arheoloogilisi ja kultuuripaiku ja koostada nendest loetelu ning toetada Süüria arheoloogide tegevust, püüdes takistada edasist rüüstamist ning hoida ära tsiviilisikute hukkumine;

6.      kutsub komisjoni üles korraldama kiiret ja turvalist teabevahetust ning parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel, et võidelda tulemuslikult Iraagist ja Süüriast ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemisega, ning kaaluda kohtunikele, politsei- ja tolliametnikele, valitsusasutustele ja turuosalistele üldisemalt suunatud ELi koolitusprogrammide läbiviimist, et võimaldada kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastases võitluses osalevatel isikutel arendada ja täiendada oma eksperditeadmisi;

7.      kutsub komisoni üles toetama UNESCO #Unite4Heritage kampaaniat, algatades Iraagile ja Süüriale keskenduva teavituskampaania, et suurendada teadlikkust nende kultuuripärandi tähtsusest, viisist, kuidas rüüstamise käigus saadud esemetega rahastatakse terroristlikku tegevust, ning nendest riikidest või kolmandatest riikidest pärinevate kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo suhtes kohaldatavatest võimalikest karistustest;

8.      kutsub komisjoni üles vaatama läbi kultuuriväärtuste eksporti käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 116/2009, et saavutada suurem tõhusus ja kavandada vahend kultuuriväärtuste ELi importimise kontrollimiseks;

9.      kutsub nõukogu üles nägema ette Eurojustis ja Europolis kultuuriväärtustega ebaseaduslikule kauplemisele spetsialiseerunud üksuse loomist, kes Euroopa tasandil vastutaks eri riikide ametiasutuste uurimiste ja kohtulikule vastutusele võtmise kooskõlastamise eest, sest valdkondlike üksuste olemasolu on ebaseadusliku kauplemise ja salakaubaveo tõkestamisele ja nende vastu võitlemisele eraldatud vahendite parema kasutamise eeltingimus;

10.    nõuab, et Euroopa Liit võtaks koostöös UNESCO ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga vajalikud meetmed, et laiendada inimsusvastaste kuritegude kategooriat rahvusvahelises õiguses, nii et see hõlmaks tegusid, millega tahtlikult ja suures ulatuses kahjustatakse või hävitatakse inimkonna kultuuripärandit;

11.    palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude 1970. aasta konventsioon ning 1995. aasta UNIDROIT’ konventsioon;

12.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, UNESCO peadirektorile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria Rahvuskoalitsioonile ning Iraagi valitsusele ja parlamendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika