Resolutsiooni ettepanek - B8-0456/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0456/2015

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK bakteri Xylella fastidiosa põhjustatud hädaolukorra kohta

    13.5.2015 - (2015/2652(RSP))

    suuliselt vastatava küsimuse B8-0117/2015 alusel
    vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

    José Bové fraktsiooni Verts/ALE nimel

    Menetlus : 2015/2652(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B8-0456/2015
    Esitatud tekstid :
    B8-0456/2015
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B8-0456/2015

    Euroopa Parlamendi resolutsioon bakteri Xylella fastidiosa põhjustatud hädaolukorra kohta

    (2015/2652(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –       võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2015. aasta rakendusotsust Xylella fastidiosa liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta,

    –       võttes arvesse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta[1],

    –       võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks[2],

    –       võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust bakteri Xylella fastidiosa põhjustatud hädaolukorra kohta (O-000038 – B8-0117/2015),

    –       võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

    A.     arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teatab uues bakteri Xylella fastidiosa riskihindamist käsitlevas teaduslikus seisukohas, et haiguse likvideerimine on keeruline mitmel põhjusel; arvestades, et EFSA märkis eelkõige, et puuduvad tõendid selle kohta, et likvideerimine on edukas, kui haiguse esinemine teataval alal on kindlaks tehtud, ning seega tuleks esmatähtsale kohale seada sissetoomise vältimine, samas kui ohjamisstrateegiate (mida pärast haiguse laialdast levikut enam ellu viia ei saa) tulemuslikkus on minimaalne kuni mõõdukas;

    B.     arvestades, et samas seisukohas märkis EFSA, et insektitsiidide intensiivsel kasutamisel haiguse edasikandumise piiramiseks ning putukvektori ohjamiseks võivad olla otsesed ja kaudsed tagajärjed keskkonnale, kuna muudetakse astmeliste tagajärgedega terveid toiduvõrgustikke ning mõjutatakse niiviisi erinevaid troofilisi tasemeid, ning et laiaulatuslik insektitsiididega töötlemine ohustab ka inimeste ja loomade tervist;

    C.     arvestades, et kuna kõnealuste Xylella fastidiosa tüvedega seotud patoloogia edasikandumis- ja nakatumismehhanismide keerulised üksikasjad ei ole veel täielikult selged, tuleks selle puhanguga tegelemiseks kohaldada ettevaatuspõhimõtet, ning kõige võimsamaid ja pöördumatuid meetmeid tuleks võtta viimase abinõuna pärast seda, kui on kohaldatud järk-järgult vähem hävitavamaid meetmeid;

    D.     arvestades, et vastupanuvõime kahjurite sissetungile, kohandumisele ja levikule sõltub tasakaalustatud ja bioloogiliselt mitmekesistest agroökosüsteemidest, kus on elus ja terve muld ning põllukultuure kaitsvad kasulikud liigid; arvestades, et sellegipoolest saab ökosüsteemile uus invasiivne kahjur kontrollimatult paljuneda ja levida;

    E.     arvestades, et pestitsiidide väärkasutamine võib viia häirida loomuliku vastupanu strateegiaid oma mõju tõttu sihtliikide hulka mittekuuluvatele liikidele, sealhulgas kasulikele mikroobidele, mistõttu jääb agroökosüsteem edasistele rünnakutele vastuvõtlikuks;

    1.      on seisukohal, et ELi reaktsioon peab kohe esimesel korral olema konkreetne ja kindel, et mitte hävitada nii bakteriga nakatunud kui ka nakatumisohuga piirkondades maapiirkondade tuluallikaid või looduskapitali ning edasist tootlikkust;

    2.      arvestades, kui raske on haiguse levikut kontrolli alla saada ja kui vähe võimalusi selleks on, on äärmiselt oluline peatada kindlalt peremeestaimede ja võimalike peremeestaimede äraviimine nakatunud piirkondadest nii väljaspool ELi kui ka ELi sees; on sellegipoolest seisukohal, et hädavajalik on täieliku karantiini kehtestamine nakatunud piirkondadest pärit materjali suhtes, mis on võib-olla nakatunud, ning et sellega seoses on vastutustundetu erandite lubamine tingimustel, millega on seotud väiksemgi oht; on seisukohal, et viidates konkreetselt komisjoni rakendusotsuse artikli 4 lõigetele 6 ja 7, milles on sätestatud erandi tingimused, oleks bakter ikka veel keskkonnas olemas, ning kuna teadmine edasikandumisest on puudulik, tuleks sellegipoolest lähtuda ettevaatuspõhimõttest, ning erandi tegemine piirkondade tähistamisel ei tohiks olla võimalik; võttes arvesse artikli 17 sätteid, on arvamusel, et võimalike peremeestaimede ELi toomise lubamine kolmandatest riikidest, kus haigus teadaolevalt esineb, on liiga riskantne, eelkõige liidus ja liidust väljaspool olevate võimalike ebausaldusväärsete ja ebatõhusate kontrollisüsteemide tõttu;

    3.      on seisukohal, et komisjon peaks keelama ära taimse materjali importimise riikidest, kus esineb bakteri Xylella fastidiosa tüvesid (Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Costa Rica, jne), ning koostama riskialtiks peetavate kolmandate riikide nimekirja ning seda korrapäraselt ajakohastama;

    4.      nõuab, et rohkem jälgitaks ja kontrollitaks taimset materjali, mis on pärit riikidest, kus haigus esineb, või nendega piirnevatelt aladelt;

    5.      on seisukohal, et komisjoni tekstis tuleks täpsustada nende levimisalade füüsilise kaitse mõistet, mis peaksid haigusest vabanema, ning tuleks ette näha kahekordsete hermeetiliste tihenditega kasvuhoonete kasutuselevõtt, et võimaldada haigusest vabade taimede kasvamist täielikus isolatsioonis ümbritsevast keskkonnast ning valmistada ette nendele aladele uuesti istutamine, mis olid nakatunud ning kust haigus likvideeriti;

    6.      rõhutab vajadust teabekampaaniate korraldamise järele nendes ELi piirkondades, mis võivad nakatuda, eriti Vahemere piirkonnas, kus oliivid ja muud põllumajanduskultuurid on võimalikud peremeestaimed ning mille tootmine on hädavajalik elatise teenimise vahend, eesmärgiga tõsta nende teadlikkust, kes ei tegutse ainult põllumajandus-, vaid ka aiandussektoris, sealhulgas dekoratiivtaimede jaemüüjad, elukutselised aednikud ja nende kliendid;

    7.      nõuab, et piisavalt kompenseeritaks puude hukkumist ning elatise/sissetuleku kadumist oliivipuude ja muude võimalike peremeestaimede likvideerimise tõttu, ning leiab eelkõige, et ELi toetuse rahastamiseks kõnealusel otstarbel tuleks kasutada kriisireservi;

    8.      hoiatab, et kõnealusel fütosanitaarkriisil ei tohi lasta kiirendada põllumajandusettevõtete ümberkorraldust ning kaotada väikesed põllumajandusettevõtted kannatanud piirkondades; nõuab lisaks tungivalt, et maa, kus kasvavad nakatunud puud, peaks jääma põllumaaks ning seda ei tohiks ümber liigitada turismi või ehitusvaldkonna jaoks;

    9.      nõuab, et põllumajandustootjaid toetataks oliivipuude ja muude nakatunud puuistanduste uuendamisel ning et kõnealune rahaline abi hõlmaks ka agroökosüsteemide, sealhulgas mulla taastamist, ning kindla bioloogilise mitmekesisuse loomist, tagades eelkõige istutusmaterjali geneetilise mitmekesisuse, mis on haiguste suhtes ideaalis vastupidavam; on seisukohal, et iga antava abivahendi üks eesmärke peaks olema selliste tasakaalustatud ja bioloogiliselt mitmekesised agroökosüsteemide ning maastike tagamine, mis peavad tulevikus rünnakutele paremini vastu;

    10.    kutsub komisjoni üles lisama likvideerimismeetmete (rakendusotsuse artikkel 6) hulka kontrollimeetmete järkjärgulise kasutuselevõtu põhimõtte, et alles viimase abinõuna võetaks kõige võimsamaid ja pöördumatuid meetmed; pärast rangete karantiinimeetmete võtmist taimematerjali nakatanud aladelt äraviimise peatamiseks kohaldatakse etapi kaupa järgmiseid meetmeid:

                        –    mitteinvasiivsed ja mittehävitavad meetmed, sealhulgas nakatunud oksade valikuline pügamine ja põletamine, ning muud füüsilised meetodid;

                        –    määruse 889/2008 II lisas üles loetletud mahepõllumajandustoodete hulgas heaks kiidetud asjakohaste taimekaitsetoodete kasutamine;

                        –    integreeritud kahjuritõrje kasutamine;

                        –    pestitsiidide kontrollitud ja täpne kasutamine nakatunud puude puhul, s.t ei kohaldata ennetavat või laiaulatuslikku kasutamist ega võeta sihiks ühe putuka tervet taksonoomilist rühma, ning kasutatakse vaid selliseid aineid, mis on ELis tunnistatud tõhusaks ja asjakohaseks ning mille EL on heaks kiitnud, kasutades kõigepealt kõige vähem hävitavaid aineid; eelkõige tuleks arvesse võtta EFSA järeldusi insektitsiidide kasutamise riskide ja piiratud tõhususe kohta; kui neid meetmeid hakatakse võtma, toetatakse neid agroökosüsteemi, sealhulgas mulla taastamise meetmetega;

                        –    väljajuurimist kasutatakse viimase abinõuna;

    11.    nõuab, et rahastataks rohkem uuringuid, sealhulgas programmi „Horisont 2020” raames, et käsitleda patoloogia lahendamata üksikasju, ning et eelkõige rahastataks kaasavamaid uuringuid ning nakatunud püsikultuuride vastupidavate sortide aretamist; on seetõttu arvamusel, et sellised uuringud peaksid hõlmama ka kõikide peremeestaimede ja võimalike peremeestaimede, putukvektorite ja muude edasikandumismeetodite määratlust, ning mis kõige tähtsam, kõige võimsamatele ja pöördumatutele kontrolli- ja likvideerimismeetoditele alternatiivseid meetodeid ning ennetusstrateegiaid ja vastupanuvõimet rünnakutele;

    12.    nõuab, et otsuse tegijad võtaksid ohjamisstrateegiates arvesse dekoratiivtaimedega kauplemisest tulenevat riski, kuna tegemist võib olla väljastpoolt Vahemere piirkonda pärinevate peremeestaimedega, ning eriti nende võimaliku rolli haiguse kandjate või (uuesti) nakatajatena;

    13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.