RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ungaris
3.6.2015 - (2015/2700(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Sophia in ‘t Veld, Louis Michel, Cecilia Wikström, Filiz Hyusmenova, Gérard Deprez, Jean-Marie Cavada, Ramon Tremosa i Balcells, Marielle de Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0532/2015
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,
– võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu ELis põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset käsitlevaid artikleid,
– võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 1. detsembril 2009,
– võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, Veneetsia komisjoni ja muude järelevalveorganite konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja raporteid,
– võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)[1],
– võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)[2],
– võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 16. detsembri 2014 aasta aruannet oma lähetuse kohta Ungarisse 1.–4. juulil 2014,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 22. jaanuaril 2015 toimunud kuulamist inimõiguste olukorra kohta Ungaris,
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis esitati 11. veebruaril 2015. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul ELi demokraatia, õigusriikluse ja põhiõiguste raamistiku üle,
– võttes arvesse esimeeste konverentsi 30. aprilli 2015. aasta otsuse alusel 7. mail 2015. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni korraldatud arvamuste vahetust selle üle, millised tagajärjed oleksid liikmesriigi otsusel taastada surmanuhtlus, kaasa arvatud tagajärjed selle riigi õigustele ja seisundile Euroopa Liidu liikmena,
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis esitati 19. mail 2015. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul olukorra üle Ungaris,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);
B. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on keelustatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;
C. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 2 on sätestatud, et „kedagi ei tohi surma mõista ega hukata”;
D. arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;
E. arvestades, et Ungaris valitsuse hiljutine sekkumine, eelkõige viimase 12 kuu jooksul, on märgatavalt halvendanud olukorda meediavabaduse ja pluralismi, sallimatuse ja diskrimineerimisega võitlemise, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja põgenike inimõiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, hariduse ja akadeemiliste uuringu vabaduse, usundite ja uskumuste võrdse kohtlemise, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramise ja takistamise, vähemuste hulka kuuluvate isikute (sh romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õiguste ning kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas ning toonud kaasa murettekitavaid süüdistusi õigusriiki kahjustava korruptsiooni kohta;
F. arvestades, et 24. aprillil 2015 teatas Ungari valitsus riikliku konsultatsiooni algatamisest sisserände teemal ja avaldas 12 punktist koosneva küsimustiku vastamiseks igale üle 18-aastasele Ungari kodanikule; arvestades, et enamik küsimusi on selgelt suunavad ja retoorilise sisuga, luues erapooliku ja otsese seose rändenähtuse ja julgeolekuohtude vahel;
G. arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán teatas oma 28. aprillil 2015. aastal Pécsis peetud kõnes, et surmanuhtluse küsimus tuleks võtta Ungaris taas päevakorda, ning tegi taas sarnase avalduse 1. mail 2015 avalik-õiguslikus raadios antud intervjuus, lisades et otsus surmanuhtluse taaskehtestamise kohta peaks kuuluma liikmesriikide ainupädevusse, kaldudes sellega kõrvale ELi aluslepingute sätetest;
H. arvestades, et peale ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tehtud suuliste avalduste ja deklaratsioonide ei ole komisjon võtnud Ungari hiljutiste arengute suhtes mingeid ametlikke meetmeid ega ole avaldanud Ungari valitsuse algatatud eksitava rändeküsimustiku või Ungari peaministri Viktor Orbáni tehtud surmanuhtluse teemaliste avalduste kohta ametlikku teadet;
I. arvestades, et Euroopa Parlamendis 19. mail 2015 Ungari olukorra teemal peetud täiskogu arutelul teatas nõukogu eesistuja, et nõukogu ei ole olukorda Ungaris arutanud ega ole seepärast teema kohta ametlikku seisukohta vastu võtnud;
J. arvestades, et jõupingutused Ungari praeguse olukorra käsitlemiseks ei peaks olema suunatud üksiku liikmesriigi või valitsuse esiletõstmisele, vaid sellele, et kõik ELi institutsioonid ja eriti komisjon lepingute järelevalvajana tagaksid aluslepingute ja põhiõiguste harta kohaldamise ja järgimise kõikides liikmesriikides kogu Euroopa Liidus;
1. rõhutab, et surmanuhtlus on vastuolus inimväärikuse austamise, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise alaste liidu põhiväärtustega ning surmanuhtluse taaskehtestamine liikmesriigis tähendaks seepärast aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta rikkumist; tuletab meelde, et ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste oluline rikkumine liikmesriigi poolt tooks kaasa artikli 7 kohase menetluse;
2. mõistab teravalt hukka Ungari valitsuse algatatud rändeteemalise avaliku konsultatsiooni, mis põhineb ksenofoobsetel väärarusaamadel, ning varjupaika taotlevate rändajate võrdsustamise julgeolekuohuga; mõistab hukka selle valitsuse vahenditest toetatava avaliku konsultatsiooni kallutatuse ja väärkasutamise viharetoorika levitamiseks, mis ei sobi kokku liidu alusväärtustega; on seisukohal, et küsimustiku suunav ja kallutatud olemus on vastuolus demokraatliku konsultatsiooniprotsessi põhinormidega ega saa tuua kaasa mingeid objektiivseid järeldusi tulevaste poliitiliste arengute jaoks; palub Ungari valitsusel seetõttu konsultatsiooniprotsess viivitamata tühistada;
3. märgib murelikult, et need hiljutised sündmused asetuvad viimasel aastal Ungaris aset leidnud õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste rikkumiste ja nendevastaste rünnakute ritta, mis üheskoos võivad kujutada endast tekkivat süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis;
4. taunib asjaolu, et nõukogu ei ole Ungaris viimati aset leidnud sündmustele reageerinud ning mõistab hukka nõukogu ja liikmesriikide vähese pühendumuse kohustusele tagada õigusriigi põhimõtte austamine, nagu on sedastatud Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldustes; palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul korraldada arutelu ja võtta oma viivitamata vastu järeldused olukorra kohta Ungaris;
5. nõuab tungivalt, et komisjon aktiveeriks ELi raamistiku esimese etapi, et tugevdada õigusriigi põhimõtet, ning algataks seepärast põhjaliku järelevalveprotsessi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris, et hinnata ELi lepingu artikli 2 kohaste liidu alusväärtuste potentsiaalseid raskeid rikkumisi, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorda halvendavate meetmete mõju, ning hinnata selles liikmesriigis õigusriigi põhimõttele süsteemse ohu tekkimist, millest võib kujuneda olulise rikkumise selge oht ELi lepingu artikli 7 tähenduses; palub komisjonil esitada enne 2015. aasta septembrit sel teemal parlamendile ja nõukogule aruande;
6. kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomiseks, mis oleks vahend kõikide liikmesriikide poolt allkirjastatud harta ja aluslepingute täitmiseks ja jõustamiseks, mis põhineks ühistel ja objektiivsetel näitajatel, ning hindama igal aastal vahet tegemata ja võrdsetel alustel põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorda igas liikmesriigis ning rakendama asjakohaseid siduvaid ja korrigeerivaid mehhanisme, et täita olemasolevad lüngad ning võimaldada õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisele liikmesriigi tasandil automaatselt ja järkjärguliselt reageerida; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks anda panus selle seadusandliku ettepaneku koostamisse ja sõnastamisse seadusandliku algatusraporti abil, mis tuleks vastu võtta enne käesoleva aasta lõppu;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0315.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.