Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–       võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu ELis põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset käsitlevaid artikleid,

–       võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (eelkõige selle artikleid 1, 2 ja 19), mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 1. detsembril 2009,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, selle protokolli nr 13, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–       võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)(1),

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(2),

–       võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 16. detsembri 2014 aasta aruannet oma lähetuse kohta Ungarisse 1.–4. juulil 2014,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 22. jaanuaril 2015 toimunud kuulamist inimõiguste olukorra kohta Ungaris,

–       võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis esitati 11. veebruaril 2015. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul ELi demokraatia, õigusriikluse ja põhiõiguste raamistiku üle,

–       võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis tehti Euroopa Parlamendi 19. mail 2015 toimunud täiskogu arutelul olukorra kohta Ungaris,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

B.     arvestades, et kedagi ei tohi surma mõista ega hukata ning arvestades, et surmanuhtlus tuleks kogu maailmas kaotada;

C.     arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on keelustatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

D.     arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kohaselt ning kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga;

E.     arvestades, et Ungari hiljutised arengud, eelkõige viimase 12 jooksul, on tugevalt halvendanud olukorda meediavabaduse ja pluralismi, sallimatuse ja diskrimineerimisega võitlemise, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja põgenike inimõiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, kodanikuühiskonna organisatsioonide sõltumatuse, vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste ning kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas;

F.     arvestades, et 24. aprillil 2015 teatas Ungari valitsus riikliku konsultatsiooni algatamisest sisserände teemal ja avaldas 12 punktist koosneva küsimustiku vastamiseks igale üle 18-aastasele Ungari kodanikule; arvestades, et enamik küsimusi on selgelt kahemõttelise ja retoorilise sisuga, luues kallutatud ja otsese seose rändenähtuse ja julgeolekuohtude vahel;

G.     arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán tegi sarnaseid ettepanekuid 2002. aastal ning teatas uuesti oma 28. aprillil 2015 Pécsis peetud kõnes, et surmanuhtluse küsimus tuleks võtta Ungaris taas päevakorda, ning arvestades, et ta tegi taas 1. mail 2015 riiklikus raadios antud intervjuus sarnase avalduse, lisades, et otsus surmanuhtluse taaskehtestamise kohta peaks kuuluma liikmesriikide ainupädevusse; arvestades, et surmanuhtluse teemal algatatud arutelu on ohtlik ja kahjulik;

H.     arvestades, et peale ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tehtud suuliste avalduste ja deklaratsioonide ei ole komisjon võtnud Ungari hiljutiste arengute suhtes mingeid ametlikke samme või meetmeid ega avaldanud Ungari valitsuse algatatud eksitava konsultatsiooni või Ungari peaministri Viktor Orbáni tehtud surmanuhtluse teemaliste avalduste kohta ametlikku teadet;

I.      arvestades, et Euroopa Parlamendis 19. mail 2015 Ungari olukorra teemal peetud täiskogu arutelul teatas nõukogu eesistuja, et nõukogu ei ole olukorda Ungaris arutanud ega ole seepärast teema kohta ametlikku seisukohta vastu võtnud;

J.        arvestades, et Ungari praeguse olukorraga seotud jõupingutused ei peaks olema suunatud üksiku liikmesriigi või valitsuse esiletõstmisele, vaid sellele, et täita kõigi ELi institutsioonide ja eriti komisjoni kui lepingute järelevalvaja ühist kohustust tagada aluslepingute ja põhiõiguste harta kohaldamine ja järgimine kogu liidus ja igas liikmesriigis;

1.      rõhutab, et surmanuhtlus on vastuolus inimväärikuse austamise, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise kui väärtustega, millele liit on rajatud, ning surmanuhtluse taaskehtestamine ühes liikmesriigis tähendaks seepärast aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta rikkumist; tuletab meelde, et kui liikmesriik rikub tõsiselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, käivitatakse sama lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus;

2.      mõistab tugevalt hukka Ungari peaministri Viktor Orbáni korduvad avaldused, milles õhutatakse arutelu surmanuhtluse võimaliku taaskehtestamise üle Ungaris, institutsionaliseerides ja tugevdades veelgi käsitlust, mis on liidu alusväärtuste tugev rikkumine; taunib asjaolu, et ühe liikmesriigi valitsusjuht seab sellise arutelu algatamisega meelega kahtluse alla inimväärikuse ja inimõiguste austamise, mis on peamiselt tingitud siseriiklikest poliitilistest eesmärkidest;

3.      mõistab teravalt hukka Ungari valitsuse algatatud rändeteemalise avaliku konsultatsiooni, mis põhineb võõravaenulikel väärarusaamadel, varjupaika taotlevate rändajate võrdsustamisel julgeolekuohuga, varjupaigataotlejate häbimärgistamisel sotsiaaltoetusi soovivate rändajatena ning ELi varjupaiga- ja rändepoliitika tahtlikul väärtõlgendamisel; mõistab hukka kõnealuse valitsuse korraldatud ja tema poolt rahastatava avaliku konsultatsiooni erapoolikuse ja väärkasutamise viharetoorika levitamiseks, mis ei sobi kokku liidu alusväärtustega; kutsub Ungari valitsust seetõttu üles praegust konsultatsiooniprotsessi viivitamata tühistama;

4.      taunib asjaolu, et nõukogu ei ole Ungaris viimati aset leidnud arengutele reageerinud ning mõistab hukka liikmesriikide vähese pühendumuse kohustusele tagada õigusriigi põhimõtte austamine, nagu on sedastatud nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldustes; palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul korraldada arutelu ja võtta oma järgmisel kohtumisel vastu järeldused olukorra kohta Ungaris;

5.      nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks ELi raamistiku esimese etapi, et tugevdada õigusriigi põhimõtet, ning seega algataks otsekohe demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra põhjaliku seireprotsessi Ungaris, et hinnata ELi lepingu artikli 2 kohaste liidu alusväärtuste võimalikke süstemaatilisi või tõsiseid rikkumisi; palub komisjonil esitada enne 2015. aasta septembrit sel teemal parlamendile ja nõukogule aruanne;

6.      kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste tulemustabeli kasutuselevõtmiseks, mis põhineks ühistel ja objektiivsetel näitajatel ning mille abil hinnataks igal aastal põhiõiguste olukorda ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustest kinnipidamist igas liikmesriigis, kusjuures ettepanek hõlmaks ka asjakohaseid järkjärgulisi siduvaid ja korrigeerivaid mehhanisme; kutsub komisjoni sel eesmärgil üles tegema ettepanekut Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mandaadi muutmiseks, et see hõlmaks põhiõiguste olukorra jälgimist igas liikmesriigis nii ELi õiguse rakendusalas kui ka sellest väljaspool, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohtute järeldusi;

7.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0315. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.