Menetlus : 2015/2700(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0535/2015

Esitatud tekstid :

B8-0535/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/06/2015 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0227

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 130kWORD 69k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0532/2015
3.6.2015
PE558.906v01-00
 
B8-0535/2015

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Ungaris (2015/2700(RSP))


Ulrike Lunacek, Judith Sargentini, Monika Vana, Bodil Ceballos, Igor Šoltes, Benedek Jávor, Ernest Urtasun fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ungaris (2015/2700(RSP))  
B8‑0535/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–       võttes arvesse muu hulgas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu ELis põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset käsitlevaid artikleid,

–       võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007. aastal ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 1. detsembril 2009. aastal,

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, selle protokolle nr 6 ja nr 13, mis käsitlevad surmanuhtluse kaotamist, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–       võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning teist fakultatiivprotokolli, millega soovitakse surmanuhtlus kaotada,

–       võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Ungaris (vastavalt Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonile)(1),

–       võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012)(2),

–       võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik (COM(2014)0158),

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 16. detsembri 2014. aasta aruannet oma lähetuse kohta Ungarisse 1.–4. juulil 2014. aastal,

–       võttes arvesse 21. oktoobril 2014. aastal Euroopa Parlamendis toimunud täiskogu arutelu demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemal Ungaris,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 22. jaanuaril 2015. aastal toimunud kuulamist inimõiguste olukorra kohta Ungaris,

–       võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta täiskogu arutelul ELi demokraatia, õigusriikluse ja põhiõiguste raamistiku üle,

–       võttes arvesse esimeeste konverentsi 30. aprilli 2015. aasta otsuse alusel 7. mail 2015. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni korraldatud arvamuste vahetust selle üle, millised tagajärjed oleksid liikmesriigi otsusel taastada surmanuhtlus, kaasa arvatud tagajärjed selle riigi õigustele ja seisundile Euroopa Liidu liikmena,

–       võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi, mis tehti Euroopa Parlamendi 19. mail 2015. aastal toimunud täiskogu arutelul olukorra kohta Ungaris,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ja arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

B.     arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas keelatakse mis tahes diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.     arvestades, et surmanuhtlus tuleks kaotada ning mitte kedagi ei tohiks surma mõista ega hukata;

D.     arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

E.     arvestades, et Ungari hiljutised sündmused, eelkõige viimase 12 kuu jooksul, on oluliselt halvendanud olukorda kodanikuühiskonna organisatsioonide sõltumatuse, sallimatuse ja diskrimineerimisega võitlemise, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja põgenike inimõiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, meediavabaduse ja pluralismi, vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste ning kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas;

F.     arvestades, et 24. aprillil 2015. aastal teatas Ungari valitsus siseriikliku konsultatsiooni algatamisest sisserände teemal ja avaldas 12 punktist koosneva küsimustiku vastamiseks igale üle 18-aastasele Ungari kodanikule; arvestades, et enamik küsimusi tunduvad selgelt kahemõttelise ja retoorilise sisuga, luues erapooliku ja otsese seose rändenähtuse ja julgeolekuohtude vahel; arvestades, et küsimustiku vastustele tuleb lisada isikuandmed, millega paljastatakse inimese poliitilised arvamused, rikkudes isikuandmete kaitse eeskirjasid;

G.     arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán teatas oma 28. aprillil 2015 Pécsis peetud kõnes, et surmanuhtluse küsimus tuleks võtta Ungaris taas päevakorda, ning tegi taas sarnase avalduse 1. mail 2015. aastal avalik-õiguslikus raadios antud intervjuus, lisades, et otsus surmanuhtluse taaskehtestamise kohta peaks kuuluma liikmesriikide ainupädevusse;

H.     arvestades, et peale ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tehtud suuliste avalduste ja deklaratsioonide ei ole komisjon võtnud Ungari hiljutiste arengute suhtes mingeid ametlikke samme või meetmeid ega avaldanud Ungari valitsuse algatatud eksitava konsultatsiooni või Ungari peaministri Viktor Orbáni tehtud surmanuhtluse teemaliste avalduste kohta ametlikku teadet;

I.      arvestades, et Euroopa Parlamendis 19. mail 2015. aastal Ungari olukorra teemal peetud täiskogu arutelul teatas nõukogu eesistuja, et nõukogu ei ole olukorda Ungaris arutanud ja ei ole seepärast selle teema kohta ametlikku seisukohta vastu võtnud;

J.      arvestades, et jõupingutused praeguse olukorra lahendamiseks ei peaks olema suunatud üksiku liikmesriigi või valitsuse esiletõstmisele, vaid sellele, et kõik ELi institutsioonid ja eriti komisjon lepingute järelevalvajana tagaksid aluslepingute ja põhiõiguste harta kohaldamise ja järgimise kõikides liikmesriikides kogu Euroopa Liidus;

1.      rõhutab, et surmanuhtlus on vastuolus inimväärikuse austamise, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise kui väärtustega, millele liit on rajatud, ning surmanuhtluse taaskehtestamine ühes liikmesriigis tähendaks seepärast aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta rikkumist; tuletab meelde, et kui liikmesriik rikub tõsiselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, käivitatakse sama lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus;

2.      mõistab tugevalt hukka Ungari peaministri Viktor Orbáni korduvad avaldused, milles õhutatakse arutelu surmanuhtluse võimaliku taaskehtestamise üle Ungaris, institutsionaliseerides ja tugevdades veelgi käsitlust, mis on liidu alusväärtuste tugev rikkumine; taunib asjaolu, et ühe liikmesriigi valitsusjuht seab sellise arutelu algatamisega meelega kahtluse alla inimväärikuse ja inimõiguste austamise, mis on peamiselt tingitud siseriiklikest poliitilistest eesmärkidest;

3.      mõistab teravalt hukka Ungari valitsuse algatatud rändeteemalise avaliku konsultatsiooni, mis põhineb ksenofoobsetel väärarusaamadel ning varjupaika taotlevate rändajate võrdsustamise julgeolekuohuga; mõistab hukka selle valitsuse vahenditest toetatava avaliku konsultatsiooni kallutatuse ja väärkasutamise viharetoorika levitamiseks, mis ei sobi kokku liidu alusväärtustega; kutsub Ungari valitsust üles konsultatsiooniprotsessi viivitamata lõpetama ning tulemusi eirama;

4.      kahetseb, et nõukogu ei ole Ungari uusimatele sündmustele reageerinud, ning taunib liikmesriikide vähest pühendumust kohustusele tagada õigusriigi põhimõtte austamine, nagu on sedastatud nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldustes; palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul korraldada arutelu ja võtta oma järgmisel kohtumisel vastu järeldused olukorra kohta Ungaris;

5.      nõuab tungivalt, et komisjon aktiveeriks ELi raamistiku esimese etapi, et tugevdada õigusriigi põhimõtet ning seepärast algatada põhjalik järelevalveprotsess demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris, et hinnata Euroopa Liidu lepingu 2 alusel potentsiaalseid süstemaatilisi või tõsiseid liidu alusväärtuste rikkumisi; palub komisjonil esitada enne 2015. aasta septembrit sel teemal parlamendile ja nõukogule aruanne;

6.      kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste tulemustabeli kasutuselevõtmiseks, mis põhineks ühistel ja objektiivsetel näitajatel ning mille abil hinnataks igal aastal põhiõiguste olukorda ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustest kinnipidamist igas liikmesriigis, kusjuures ettepanek hõlmaks ka asjakohaseid järkjärgulisi siduvaid ja korrigeerivaid mehhanisme; kutsub komisjoni sel eesmärgil üles tegema ettepanekut Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mandaadi muutmiseks, et see hõlmaks põhiõiguste olukorra jälgimist igas liikmesriigis nii ELi õigusakti rakendusalas kui ka sellest väljaspool, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohtute järeldusi;

7.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0315.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0173.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika