Menetlus : 2015/2729(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0661/2015

Esitatud tekstid :

B8-0661/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/07/2015 - 12.5
CRE 09/07/2015 - 12.5
PV 16/09/2015 - 13.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 210kWORD 133k
1.7.2015
PE559.024v01-00
 
B8-0661/2015

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta (2015/2729(RSP))


Vicky Ford fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta (2015/2729(RSP))  
B8‑0661/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni presidendi ja esimese asepresidendi 16. detsembri 2014. aasta avaldust komisjoni 2015. aasta tööprogrammi kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.     arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriigid seisavad järjest keerulisemas globaalses majanduses silmitsi tõsise konkurentsivõime kriisiga; arvestades, et ainult konkurentsivõimeline majandus on võimeline looma töökohti, tõstma oma kodanike elatustaset ja looma jõukust, mis annab raha tulevasteks investeeringuteks ja tagab avaliku sektori teenused; arvestades, et töökohti, majanduskasvu, investeeringuid ja Euroopa majanduse konkurentsivõimet maailmaturul puudutavate ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu vaba ja ausa konkurentsi edendamisele;

B.     arvestades, et maailma muude piirkondade majanduskasv on kiirem ning nende tootlikkus ja innovaatilisus üha suuremad;

C.     arvestades, et euroala riigivõla kriis on oluliselt kahjustanud Euroopa majandust ja põhjustanud märkimisväärseid raskusi miljonitele inimestele;

D.     arvestades, et Euroopa peab looma majanduse, mis on võimeline tagama jätkusuutliku majanduskasvu, et anda järgmisele põlvkonnale edasi töökohad, mitte võlad;

E.     arvestades, et poliitilised prioriteedid peavad olema vastavuses kasutada olevate rahaliste vahenditega;

F.     arvestades, et ELi poliitika ja tegevused peavad olema suunatud liikmesriikide meetmete toetamisele ja edendamisele, et võidelda konkurentsivõime kriisiga ning järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse tähtsaid põhimõtteid;

G.     arvestades, et Euroopa Liidu kodanikud soovivad ilmselgelt liitu, mis oleks nö kerge käega, hõlbustaks oma liikmesriikide vahelist koostööd valdkondades, kus see võib anda lisaväärtust, kuid hoiduks muul juhul meetmete võtmisest, sest see tuleks tegelikult jätta liikmesriikidele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, peredele ja kodanikele;

1.      peab tervitatavaks komisjoni esialgseid püüdlusi seada esmatähtsale kohale meetmed, mis ergutavad töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid; palub komisjonil jätkata põhitähelepanu pööramist nendele eesmärkidele ja olla oma 2016. aasta tööprogrammi reformikavades kaugelevaatav; peab tervitatavaks komisjoni parema õigusloome paketi laia ampluaad, mis hõlmab meetmeid bürokraatia vähendamiseks, konkurentsivõime edendamiseks ja väikeste ettevõtete vajadustele reageerimiseks; rõhutab, kui oluline on luua keskkond, milles ettevõtted ja äriühingud saaksid luua uusi töökohti, säilitada töökohti Euroopas ja tuua töökohti väljastpoolt Euroopat uuesti tagasi; rõhutab, kui tähtis on luua õhkkond, milles edeneksid innovatsioon ja erasektori investeeringud; on veendunud, et poliitikud peaksid tagama, et õigusaktid soodustaksid innovatsiooni, ja hindaksid selleks riskijuhtimist käsitlevate õigusaktide mõju innovatsioonile;

2.      rõhutab, et kodanike ja ettevõtete halduskoormust on võimalik märgatavalt vähendada ainult seadusandlike ettepanekute arvu vähendamise ja selle asemel peamistele prioriteetidele keskendumise teel; palub komisjonil seda käsitust 2016. aastal edasi arendada ja seadusandlike ettepanekute arvu vähendada; palub komisjonil astuda 2016. aastal edasisi samme bürokraatliku koormuse vähendamiseks, võttes eesmärgiks vähendada seda 2030. aastaks 50 %, ning seada eesmärk nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks; nõuab sõltumatute hindamiste teostamist, et mõõta halduskoormust ja uute ettepanekutega seotud kulusid;

3.      on veendunud, et jõupingutused tuleb keskendada üksikutele prioriteetsetele valdkondadele, ning palub komisjonil hoiduda algatustest, mida tingimata vaja ei ole; rõhutab, kui tähtis on suunata tähelepanu valdkondadele, kus luuakse olulisel määral Euroopa lisaväärtust kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; palub komisjonil koos liikmesriikidega välja selgitada võimalused, kuidas tagada nende põhimõtete tõhusam rakendamine; palub komisjonil võtta selge kohustus hinnata põhjalikult riikide ja vajaduse korral piirkondlike parlamentide arvamusi juhul, kui on tõstatatud kahtlusi; toetab sellega seoses komisjoni pingutusi teha riikide ja vajaduse korral piirkondlike parlamentidega koostööd õigusloomeprotsessi varasemas etapis, ning tugevamat nn punase kaardi menetlust, et tagada subsidiaarsuse põhimõtte täielik järgimine;

4.      rõhutab, kui tähtis on kohustuslik VKE-test kõikide tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul, et tagada, et see Euroopa riikide majanduse tulevase arengu ja jõukuse jaoks nii eluliselt tähtis sektor oleks kaitstud ja seda ei koormataks; nõuab, et mikroettevõtjad vabastataks võimalikult suurel määral kõigi koormavate õigusaktide täitmisest, eelkõige et julgustada uusi idufirmasid ja ettevõtjaid;

5.      nõuab kohustusliku konkurentsivõime testi tegemist kõikide tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul, kindlustamaks, et põhieesmärk, milleks on tagada Euroopa riikide majanduse konkurentsivõimelisuse säilimine maailmaturul, on kõigi esitatud ettepanekute puhul põhikriteerium;

6.      kordab, kui tähtis on arendada mõjuhinnangute kasutamist, mida tuleks teha kogu poliitikatsükli jooksul ja nn elavate dokumentide vormis, mida ajakohastatakse, kui seadusandliku menetluse jooksul tehakse olulisi muudatusi; rõhutab, et põhjalik mõjuhinnang peaks hõlmama subsidiaarsuse põhimõtte järgimise täielikku hindamist, sest see on ülitähtis suurendamaks usaldust kodanike poolt, kes peavad subsidiaarsuse põhimõtet demokraatliku protsessi põhiaspektiks; nõuab edasisi samme tagamaks, et mõjuhindamisi kontrollitakse tulemuslikult ja sõltumatult, ning nõuab eelkõige, et õiguskontrollikomitee oleks komisjonist eraldiseisev, et olla tõeliselt sõltumatu, selleks et täita eesmärk tagada sõltumatud mõjuhinnangud ja parandada ELi õigusaktide kvaliteeti;

7.      nõuab olemasolevate poliitikavaldkondade korrapärast hindamist, läbivaatamist ja kohandamist, kui on vajalik tagada, et nad vastaksid tuleviku nõudmistele ning kiiresti muutuvale tehnoloogilisele ja majanduskeskkonnale;

8.      toetab kindlalt maksupettuste ja maksudest hoidumise vastu võitlemise meetmeid; rõhutab vajadust kasutada maksumaksjate raha tõhusamalt, mis tähendab, et liikmesriigid peavad põhjalikult tegelema väärkasutuse ja pettustega seotud probleemide lahendamisega; toonitab, kui olulised on süstemaatilised, korrapärased ja sõltumatud hindamised, et tagada, et kõiki eraldatud vahendeid kasutatakse soovitud tulemuste saavutamiseks kulutõhusal viisil; palub komisjonil lisaks kontrollikoja juba tehtud tööle avaldada 2016. aastal rohelise raamatu selle kohta, kas midagi, mis põhineb Ühendkuningriigi eelarvealase vastutusega tegeleva ameti (Office of Budgetary Responsibility), Prantsusmaa Haut Conseil des finances publiques'i või USA valitsuse aruandluse eest vastutava ameti (Government Accountability Office ) mudelitel, võiks Euroopa Liitu üle võtta; peab kahetsusväärseks, et uus komisjon ei ole määranud eelarvekontrolliga tegelema täiskohaga volinikku, kuigi Euroopa Parlament on seda korduvalt nõudnud, ja nõuab, et see olukord 2016. aastal parandataks;

9.      rõhutab, et uute kaubanduskokkulepete saavutamine on kaugelevaatavama ja konkurentsivõimelise Euroopa majandusvõrgustiku jaoks, mis on võimeline tooma käegakatsutavat kasu ja tagama madalamad hinnad tarbijatele ja looma uusi töökohti, eluliselt tähtis; on veendunud, et kiire edasiminek ELi sotsiaalseid ning keskkonna ja tarbijatega seotud standardeid austava ambitsioonika, tasakaalustatud ja tervikliku Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega on uute majanduskasvu võimaluste loomiseks esmase tähtsusega; nõuab suuremaid edusamme 2016. aastal toimuvatel muudel kaubandusläbirääkimistel;

II OSA: KONKREETSED ETTEPANEKUD TÖÖPROGRAMMI JAOKS

Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute suurendamisele

10.    juhib tähelepanu konkurentsipoliitika kesksele tähtsusele võrdsete konkurentsitingimuste loomisel, mis riiklikke eripärasid täiel määral arvestades ergutab kõigi ühtsel turul osalejate innovatsiooni, tootlikkust, töökohtade loomist ja investeeringuid kõigi ärimudelite lõikes, k.a VKEd; palub komisjonil hästitoimiva siseturu saavutamiseks jõustada ranged monopolidevastased, riigiabi ja ühinemise kontrolli eeskirjad;

11.    tuletab meelde, et mitteseadusandlikud sammud, sh turupõhiste lahenduse julgustamine ning konkurentsi ja ühtse turu eeskirjade mõjus täitmise tagamine võivad anda paljudes valdkondades parima võimaluse edasiliikumiseks;

12.    rõhutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; palub komisjonil tagada ELi toimimise lepingu artikli 9 range tõlgendamine ja vältida selle kasutamist tööhõive ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide ELi tasandil ühtlustamise õigustusena;

13.    rõhutab vajadust tagada, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abikõlblikkuse kriteeriumid kohandatakse vajaduse korral ELi üleeuroopalist transpordivõrgustikku, Euroopa ühendamise rahastut ning struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevate kehtivate õigusaktidega;

14.    peab tervitatavaks uut parema õigusloome paketti kui tähtsat sammu regulatiivse koormuse vähendamisel, ja julgustab seadma selles suunas veelgi suuremaid eesmärke, et kõrvaldada ettevõtete teelt majanduskasvu suurendamist ja töökohtade loomist takistavad tõkked; toetab komisjoni paremas õigusloome paketis sisalduvaid meetmeid, mis näevad ette vähendada bürokraatiat, edendada konkurentsivõimet – sh konkurentsivõime test – ja reageerida väikeettevõtete vajadustele;

15.    nõuab siiski, et õiguskontrollikomitee oleks komisjonist tema täieliku sõltumatuse tagamiseks eraldiseisev, et ta saaks täita eesmärgi tagada sõltumatud mõjuhinnangud ja parandada ELi õigusaktide kvaliteeti;

16.    rõhutab, kui oluline on teostada põhjalik delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide mõjuhindamine, et hinnata nende potentsiaalseid tagajärgi;

17.    nõuab tungivalt, et komisjon lisaks oma mõjuhinnangutele ja kehtivatele ELi õigusaktidele digitaalmõõtme, tagamaks et need sobiksid digitaalajastusse, oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed ja tulevikukindlad ning toetaksid ka innovatsiooni ja VKEsid;

18.    palub komisjonil võtta eesmärgiks nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine;

19.    on veendunud, et parema õigusloome põhimõtteid tuleks kohaldada nii teiseseid kui ka esmaseid õigusakte käsitlevate otsuste suhtes; palub komisjonil ja vajaduse korral selle ametitel teostada delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide puhul kohustuslik mõju hindamine, kaasa arvatud õigusakti eelnõu avaldamine ja läbipaistev konsulteerimine huvitatud osapoolte ja sidusrühmadega; peab tervitatavaks komisjoni avaldust sidusrühmadega peetavate läbirääkimiste läbipaistvuse kohta ja julgustab teda tagama, et see oleks nii kogu õigusloomeprotsessi jooksul;

20.    toetab REFITi platvormi loomist, mis võib anda tugeva ja positiivse panuse ELi õigusaktide kohapealsesse paremasse rakendamisse ning ELi tasandi kohustuste täitmisega seotud haldus- ja regulatiivse koormuse või ootamatute tagajärgede jälgimisse ja nendele reageerimisse;

21.    rõhutab, et REFITi platvorm peaks olema tõhus ja reageerima kiiresti ning soodustama võimaluste teket eri sektorites kogu Euroopas; rõhutab, et komisjon peaks platvormi ettepanekuid aktiivselt kaaluma ning olema kohustatud neid kas järgima või nende täitmisest keeldumist põhjendama;

22.    on veendunud, et REFITi näol võiks tegemist olla platvormiga ettevõtete ja kollektiivide jaoks, mis tegutsevad riigisiseselt või kogu Euroopas, et anda oma otsene panus parema õigusliku reguleerimise põhimõtete toetamiseks, mille kaudu saavutada oma sektoris eeskirjade kohaldamisega seotud bürokraatia vähendamine;

23.    peab tervitatavaks komisjoni otsust ilma õiguskontrollikomitee positiivse arvamuseta talitustevahelisi konsultatsioone mitte jätkata; märgib siiski sidususe tähtsust ja seda, et lõplik ettepanek ja mõjuhinnang peavad olema omavahel kooskõlas ja seega kajastama talitustevaheliste konsultatsioonide etapis tehtud muudatusi; on seetõttu arvamusel, et õiguskontrollikomitee positiivne arvamus tuleks kindlasti lisada kolleegiumile esitatavale lõplikule seadusandlikule ettepanekule ja mitte üksnes varasemas etapis esitatavatele projektidele;

24.    on veendunud, et õiguskontrollikomitee eeliseid saaks paremini ära kasutada, kui see oleks kolme institutsiooni peale ühine ja aitaks kaasa mitte ainult komisjoni ettevalmistavale tööle, vaid ka mõjuhinnangute analüüsi väljatöötamisele kogu õigusloomeprotsessis;

25.    rõhutab, kui tähtis on, et komisjon oleks Euroopa Parlamendi komisjonide koosolekutel kohal ja tutvustaks iga ettepanekut ja sellega kaasnevat mõjuhinnangut; toonitab, et vastuolude korral peaks see hõlmama arutelu parlamendi mõju hindamise üksuse poolse hinnangu üle;

26.    rõhutab parlamendi mõju hindamise üksuse kasulikku rolli seoses komisjoni algsesse ettepanekusse tehtavate oluliste muudatuste hindamisega;

27.    märgib, et pärast läbirääkimiste lõppemist, kuid enne lõpphääletust võetavat ooteaega tuleks kasutada mõjuhinnangu ja subsidiaarsuse kontrolli tegemiseks;

28.    väljendab muret selle pärast, et läbirääkimistel tööturu osapooltega ei ole järgitud ELi parema õigusloome tegevuskava; kutsub komisjoni koos tööturu osapooltega üles kasutama parema õigusloome vahendeid, et suurendada läbirääkimistes mõjuhinnangute kasutamist, ja esitama komisjoni mõjuhindamiskomiteele kõik kokkulepped, milles on esitatud ettepanek seadusandlike meetmete võtmise kohta;

29.    toonitab, kui oluline on tagada, et kõik komisjoni tulevased algatused ja läbivaatamised töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas põhineksid ainult kindlatel teaduslikel tõenditel; palub komisjonil kaaluda, millist kasu saadaks pikas perspektiivis sellisest mitteseadusandlikust lähenemisviisist, milles keskendutakse parematele suunistele, tööandjate koolitamisele ning töötajate kaasamisele kestlike muudatuste tegemisse;

30.    palub komisjonil seada prioriteediks tegevus valdkondades, mis jäävad VKEde jaoks kõige koormavamate õigusaktide (sh tööajadirektiiv ja ajutiste töötajate direktiiv) nn TOP-10 kohaldamisalasse;

31.    tõstab esile komisjoni tööhõive ja sotsiaalvaldkonna kvartaliülevaadet (märts 2015); palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid ELi tööturu praeguse jäikuse likvideerimiseks, toetada ja arendada tingimusi paindlikuma töökorralduse jaoks ning edendada töö- ja pereelu ühitamist;

32.    kutsub komisjoni üles viivitamata esitama üksikasjalikku mõjuhinnangut tööajadirektiivi kohta;

33.    rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas EL võiks aidata ettevõtetel tagasitoomisest tulenevatest võimalustest kasu saada;

34.    palub komisjonil suurendada jõupingutusi selliste seadusandlike ettepanekute tagasivõtmisel, mis nõukogus toetust ei leia, ja usub sellega seoses, et oleks kohane võtta tagasi rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv, sest tunnustada tuleb liikmesriikide õigust võtta vastu sätteid, mis lähevad ELi õigusaktide miinimumnõuetest kaugemale; väljendab kahetsust, et ettepanekus võtta vastu direktiiv rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta ei pööratud rohkem tähelepanu töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele, vaid üksnes kohustuslikule rasedus- ja sünnituspuhkusele;

35.    peab tervitatavaks kavandatavat REFITi kontrolli selle kohta, milline on audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kvaliteet seoses digitaalajastuga, ja palub komisjonil tagada, et läbivaatamisprotsess oleks põhjalik ja vastaks parema õigusloome põhimõtetele, milles võimaldatakse laialdast ja õigeaegset avalikku konsultatsiooni, et tagada tarbijate ja tööstuse sidusrühmade seisukohtade nõuetekohane arvessevõtmine;

Euroopa ühine müügiõigus

36.    peab tervitatavaks komisjoni kavatsust võtta tagasi Euroopa ühise müügiõiguse õigusakti ettepanek; peab tervitatavaks kavatsust teha ettepanek otstarbekohaste digitaalsisu käsitlevate ühtsete eeskirjade kohta, ja võtab teadmiseks ettepaneku kehtestada nn koduvalik koos otstarbekohase ühtlustamisega kui mehhanism piiriüleste kaubandustõkete kõrvaldamiseks, kuid nõuab tõenduspõhist käsitust ja konsultatsiooni sidusrühmadega, eelkõige mis puudutab mõju praegusele tarbijate kaitsele riiklike õigusaktide alusel, ning õiguskaitsevahendeid veebimüügilepingust mittekinnipidamise puhuks;

Finantsvaldkonna reguleerimine ja kapitaliturgude liit

37.    rõhutab, kui tähtis on tarbijatele kasulikke tooteid ja läbipaistvat teavet andev konkurentsivõimeline finantsteenuste sektor; rõhutab, et see suurendab tarbijate usaldust finantsteenustest toodete vastu;

38.    peab tervitatavaks komisjoni kava teha kindlaks finantsvaldkonna reguleerimise üldmõju; julgustab komisjoni REFITi raames kõrvaldama õigustikust tarbetuid ja/või vananenud õigusakte;

39.    peab tervitatavaks kapitaliturgude liidu ideed ning ootab konsultatsioonide õigeaegset ja sidusat lõpuleviimist; toonitab vajadust teostada majandust reguleerivate õigusaktide kumulatiivne mõjuhinnang, et selgitada välja need õigusaktide vastuolud, mis oleksid kapitaliturgude liidule takistuseks, pöörates eritähelepanu VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; nõuab, et täiendavate õigusaktide ettepanekute suhtes teostataks põhjalik mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs, tagamaks, et ettepanekud esitatakse üksnes juhul, kui soovitud mõju ei ole võimalik saavutada muude kui seadusandlike vahenditega;

40.    nõuab, et majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine jääks endiselt tähelepanu keskmesse; usub, et investeerimise suurendamist ei tuleks pidada vajalike struktuurireformide alternatiiviks;

41.    palub komisjonil mõista, et liikmesriikide ärimudelite ja finantsturgude mitmekesisus võib endast kujutada tugevust, mida tasub kogu Euroopa heaks kaitsta; rõhutab, et kogu finantsvaldkonna reguleerimises tuleb järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

42.    ootab ettepanekut elutähtsate turu infrastruktuuride maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta, et tagada neis üksustes asuva investorite vara nõuetekohane kaitse; märgib, et ülemaailmsed kohustused, millega seotud kahepoolselt kaubeldavad tooted viiakse mitmepoolse turu infrastruktuuri, suurendavad neile institutsioonidele avalduvat survet; on seetõttu nõus, et süsteemselt olulised finantsasutused peavad tõendama nõuetekohast juhtimist ja tugevat riskijuhtimist, sest sellest on kasu süsteemile tervikuna;

43.    on veendunud, et piiriüleste investeerimisvoogude lihtsustamiseks tuleks eraldi silmas pidada mikro- ja väikeseid ettevõtteid, eelkõige mis puudutab haldustõkete kõrvaldamist;

Võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu

44.    väljendab heameelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise vastase aktiivse võitluse edendamisel tehtava komisjoni ja liikmesriikide töö üle, milles kasutatakse OECD ekspertteadmisi hea maksuhaldustava edendamiseks kõikidel asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

45.    on veendunud, et maksupoliitika peab olema liikmesriikide pädevuses, ja peab seetõttu tervitatavaks seda, et komisjon tunnistab, et liikmesriigid vastutavad ise oma maksusüsteemide eest; rõhutab, et tulevased ettepanekud peavad olema väga hästi kaalutletud ja vastavuses globaalsel tasandil maksuvaldkonnas võetavate meetmetega;

46.    märgib, et soovitav oleks maksuasutuste vaheline asjakohase teabe vahetamine, ja ergutab liikmesriike sellises vahetuses osalema, et saavutada vajalik läbipaistvus ja võrdsed tingimused;

47.    on veendunud, et olemasolevate ELi struktuuride tõhusam kasutamine käibemaksupettustega võitlemiseks, nt nende üksuste arvu suurendamise teel, kellel on juurdepääs Eurofiscilt Europolile edastatavale käibemaksu puudutavale teabele, võiks parandada maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust;

Teadusuuringud ja kosmosepoliitika

48.    paneb rõhku programmi „Horisont 2020” jätkuvale rakendamisele, eelkõige selle raames tehtavatele jõupingutustele, et pöörata suuremat tähelepanu tipptasemel teadusuuringute kasutamisele toodete ja teenuste puhul, mis võivad aidata kaasa Euroopa riikide majanduse konkurentsivõime taaselustamisele;

49.    tõdeb, et programmid „Galileo” ja „Copernicus” on ELi lisaväärtusega juhtprogrammid kosmosevaldkonnas; palub komisjonil kasutada mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt eraldatavaid rahalisi vahendeid tulemuslikult, et tagada nende infrastruktuuri edukas lõpuleviimine ning kasutajateni ja turule viimine;

50.    väljendab muret seoses direktiiviga Maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta, arvestades selle ebapiisavat põhjendust ja võimalust, et see võib koormata Euroopa kõrgresolutsiooniga satelliitandmete turgu; palub komisjonil veel kord kaaluda, kas see kavandatav direktiiv tuleks tagasi võtta;

Transporditaristu

51.    rõhutab vajadust arendada eelisjärjekorras üleeuroopalist transpordivõrku ja põhivõrgukoridore, et ühendada kõigi ELi piirkondade transpordivõrgud ja lahendada sellised probleemid nagu sobiva taristu ja juurdepääsetavuse puudumine ning vähene koostalitusvõime ELi ida- ja läänepoolsete osade vahel; rõhutab tegevusprogrammi NAIADES II täieliku rakendamise tähtsust, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata taristu parendamisele, innovatsioonile ja turu liberaliseerimisele, sest siseveekogude ja sisetranspordi arendamine Euroopas on väga suure tähtsusega;

52.    ootab selgitusi lennunduspaketi ettepanekute kohta ja rõhutab, et need õigusaktid peaksid täitma oma eesmärki ja tooma lennundussektorile kasu, mis tähendab, et nad peaksid aitama luua töökohti, leevendada mõju keskkonnale ja vähendada kütusekulu ja piletihindu, mille kõige tulemusena peaks ELi lennundussektor olema võimeline konkureerima võrdsetel alustel; rõhutab, et ühtse Euroopa taeva rakendamise kiirendamine (koos SESARi edasise arendamise ja funktsionaalsete õhuruumiosade loomisega) on elulise tähtsusega;

53.    võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse võtta tagasi maapealset teenindust käsitlev ettepanek, ja toonitab, et teatavates ELi suurtes lennujaamades siiani tegutsevate monopolide probleem tuleks lahendada, arvestades nõuetekohaselt liikmesriikidega, kus maapealsed teenused on juba liberaliseeritud; nõuab, et teatav liberaliseerimine ja konkurentsivõime saavutataks suurtes ELi lennujaamades teenuseosutajate arvu suurendamisega, sest see parandaks lennujaamade toimimise tõhusust ja kvaliteeti ning vähendaks hindu lennujaamade kasutajate ja reisijate jaoks; rõhutab, uued ettepanekud ei peaks käsitlema sotsiaalküsimusi ega kehtestama maapealsele teenindusele miinimumkvaliteedi standardeid;

54.    on nõus ajakohasuse kaotanud, lennundusjulgestustasusid käsitleva ettepaneku tagasivõtmisega; on skeptiline selle ettepaneku tuleviku suhtes, kuid nõustub, et lennundusjulgestustasud peaksid olema õiglased ja proportsionaalsed, arvestades ettepanekuga seotud paljusid probleeme, nt direktiivi kohaldamisala, kuludega seotuse küsimus ja riigipoolne rahastamine; usub, et ühenduse lennujaamades julgestustasude kehtestamise ühised põhimõtted tuleks viia kooskõlla lennujaamatasude direktiiviga; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab üle kolmandiku ELi eelarvest, on praegu ELi kõige suurem investeerimisvahend, ja tunnistab selle positiivset panust piirkondlike erinevuste vähendamisse ELis, kui sellega kaasnevad samaaegsed poliitilised, institutsioonilised ja taristureformid;

Piirkondlik areng

55.    on veendunud, et Euroopa Komisjoni kõnealuse tööprogrammi perioodil peaksid regionaalarengufondid aitama liikmesriikidel viia ellu raskeid, kuid vajalikke majandusreforme, et saavutada suurem konkurentsivõime;

56.    võtab teatavaks komisjoni lubaduse parandada struktuurifondide rakendamist, kasutamist ja tulemuslikkust ning rakendada 2014.–2020. aasta struktuurifondide uusi eeskirju nii kiiresti ja sujuvalt kui võimalik; rõhutab, kui oluline on lihtsustada juurdepääsu sellistele rahalistele vahenditele ning likvideerida eeskirjade eiramised ja pettused;

57.    rõhutab asjaolu, et kui Euroopa Komisjon kasutab oma uusi volitusi ja nõuab struktuurifondide ümberplaneerimist või peatamist, siis võib sellel olla piirkondlikele ja kohalikele asutustele rahaliselt negatiivne mõju; tuletab sellega seoses meelde, et ELi ühtekuuluvuspoliitika programmide eest vastutavad asutused ei vastuta riigi eelarvepuudujäägi eest ja neid ei tohiks selle eest karistada;

58.    toetab nõuetekohaste eesmärkidega makropiirkondlike strateegiate rakendamist vahendina, mille on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu ja mis aitab kasutada arukamalt ära rahalisi vahendeid ja parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust; märgib, et makropiirkondlikud strateegiad võivad aidata kaasa geograafiliste piirkondade ühiste probleemide lahendamisele, ilma et oleks vaja luua uusi mastaapseid institutsioone;

59.    julgustab komisjoni jätkama toetust liikmesriikide jõupingutustele tegelda digitaallõhega ja tagada juurdepääs lairibaühendusele linna- ja maapiirkondades, luues sellega soodsama keskkonna ettevõtlusele, VKEdele, töökohtade loomiseks ja äärepooleseimate piirkondade juurdepääsuks põhiteenustele, sh haridusele ja koolitusele piirkondades, kus ühistranspordi infrastruktuur on piiratud;

Ühendatud digitaalne ühtne turg

60.    märgib hiljuti esitatud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiat ja sellega kaasnevat algatuste tegevuskava; toetab digitaalse ühtse turu esmatähtsale kohale seadmist, arvestades võimalusi, mida digitaaltegevus võib pakkuda töökohtade loomisel, uute idufirmade loomisel ja innovatsiooni suurendamisel, ning tunnistab ELi tööstuse digitaliseerimise tähtsust töökohtade loomisel, tootlikkuse tõstmisel, konkurentsivõime suurendamisel ja seega majanduskasvule kaasa aitamisel;

61.    tuletab meelde, et viimasel ajal on uued seadusandlikud ettepanekud sageli seiskunud; tuletab meelde, et komisjon peaks enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist uurima parimaid tavasid liikmesriikide tasandil, olema avatud majandusharude võetavatele meetmetele, keskenduma kehtivate õigusaktide rakendamisele, moderniseerima vajaduse korral olemasolevaid riiklikke ja ELi õigusakte, kõrvaldama allesjäänud puudujäägid eesmärgipäraselt ja kasutama uute õigusaktide loomist ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik;

62.    on veendunud, et bürokraatia ning põhjendamatute või ebaproportsionaalsete reguleerivate või mittereguleerivate tõkete kaotamine peab olema digitaalse ühtse turu strateegia prioriteet, et täielikult ära kasutada tööstuse digitaliseerimise ja piiriülese e-kaubanduse potentsiaali; usub, et selleks, et suurendada tarbijate kindlustunnet digitaaltoodete ja -teenuste ostmisel ELis, võiks kaaluda eesmärgipärasemaid meetmeid;

63.    võtab teadmiseks komisjoni lubaduse päästa valla digitaalmajanduse potentsiaal kolmele sambale keskendumise kaudu, eesmärgiga tagada parem juurdepääs tarbijatele ja ettevõtetele ning parem keskkond digitaalteenuste ning e-ühiskonna ja e-valitsuse arenguks; rõhutab samas, et seadusandjad peaksid püüdma kehtestada ELi tasandil põhiraamistiku, selle asemel et kavandada ELi majanduse jaoks kõigile sobivat ühtset kava; rõhutab digitaalturgude rahvusvahelist mõõdet ja vajadust teha ülemaailmsete reguleerivate asutustega koostööd konkurentsivõime, ohutuse ja turvalisuse vallas;

64.    soovitab kehtestada kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja ülemaailmselt tunnustatud tehniliste spetsifikatsioonidega Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardid, mida vajaduse korral saaks propageerida rahvusvaheliste standarditena;

65.    toetab komisjoni jõupingutusi ELi andmekaitse määruse väljatöötamisel; nõuab sellega seoses, et andmekaitsealaste õigusaktide mis tahes reformimine oleks proportsionaalne ja teostatav, et nad kaitseksid nii tarbijaid kui ka õigust eraelu puutumatusele ning võimaldaksid ettevõtetel, majandusel ja innovatsioonil edeneda; rõhutab vajadust tagada, et elektrooniliste äriandmete äriline kasutamine on vastavuses nii ettevõtte- kui ka isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsega;

66.    toetab vaba, avatud ja läbipaistvat internetti, tunnistades vajadust tehnilisi nõudeid toetavate meetmete järele; ootab telekommunikatsiooni reguleeriva raamistiku eelseisvat põhjalikku uuendamist ja osutab vajadusele vaadata aegsasti läbi universaalteenuste direktiiv; tunnistab, et konkurentsipoliitika põhineb sellel, et tuleb tagada võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele ning et turgu valitsevat seisundit tarbijate või konkurentide kahjuks ei kuritarvitataks; märgib ka liikmesriikide pädevust seoses spektriga, ja nõuab tungivalt, et komisjon uuriks seepärast tootlikke mittereguleerivaid meetmeid, mis parandavad koostööd ja võimaldavad üle Euroopa paremat sageduseraldust;

67.    toonitab digitaalmajanduse maksumeetmetega seotud suuri probleeme, eelkõige mis puudutab käibemaksu; peab tervitatavaks komisjoni kavatsust teha ettepanek ühise kogu ELi hõlmava lihtsustamismeetme (käibemaksukünnis) kehtestamiseks, et aidata väikesi e-kaubanduse ettevõtteid;

Autoriõigus

68.    peab tervitatavaks jõupingutusi arendada ja moderniseerida intellektuaalomandi õigust käsitlevaid ELi õigusakte, eelkõige autoriõiguse osas, et muuta need digitaalajastule sobivaks; rõhutab vajadust tegeleda digitaalpiraatluse kahjuliku mõjuga loome- ja kultuurisektori väärtusele ja tööhõivele;

69.    rõhutab asjaolu, et tarbijatel peaks olema juurdepääs seaduslikult kättesaadavale sisule õiglastel ja mõistlikel tingimustel üle kogu ELi ning loojad peaksid saama piisavat tasu, kuid et kohustuslikud üle-euroopalised litsentsid ei ole sobiv lahendus ei tarbijate valikuvõimaluste ega õiguste omajate suhtes ning uurida tuleks ka turupõhiseid lahendusi; on seisukohal, et autoriõigus peaks säilitama oma esmase funktsiooni, mis seisneb selles, et loojatel võimaldatakse oma jõupingutuste eest tasu saada selle kaudu, et teised nende töid kasutavad;

70.    nõuab eesmärgipärast käsitust, mis põhineb kindlatel tõenditel, muu hulgas õigus- ja majandusanalüüsi ja sidusrühmade dialoogi kaudu, milles hoitakse tasakaalu tarbijate, kasutajate, loojate ja õiguste omajate huvide vahel ning ergutatakse loovust ja ettevõtlust, mis on väga vajalik kultuuri- ja loovtööstuse jaoks ning komisjoni tööhõive ja majanduskasvu kavade jaoks; toonitab, et tuleb järgida subsidiaarsust ja kultuurilist mitmekesisust; rõhutab sellega seoses asjaolu, et piirkondliku ja Euroopa kultuuri edendamise traditsiooniliste meetodite tähtsat rolli ei tohiks takistada moderniseerimis- või reformiettepanekutega ning igasugused muudatused peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis on autoriõiguse põhimõtte alus;

71.    rõhutab, et autoriõiguse tagamine on majanduskasvu toetamisel kriitilise tähtsusega ning õiguste rikkumine kaubanduseesmärgil peaks olema seepärast tähelepanu keskmes; leiab sellega seoses, et mitte ühegi osaleja rolli, sh IP- ja maksuteenuse pakkujad, ei tohiks autoriõiguste kuritarvitamisega seoses tähelepanuta jätta;

72.    palub komisjonil aidata tagada Marrakeshi lepingu kiiret ratifitseerimist, et võimaldada nägemispuudega isikutele juurdepääsu raamatutele; märgib siiski, et lisaks nägemispuudega isikutele on vaja parem sisule juurdepääs tagada ka muudele puuetega isikutele;

73.    ergutab läbi vaatama nn turvasadama kontseptsiooni, mis praegu annab passiivsetele hostingufirmadele erandi autoriõigusega seotud õigusaktide täitmise suhtes ja vabastab nad vastutusest; märgib, et arenenud interneti ajastul võib see kahjulikult mõjutada õiguste omajaid, vähendades nende võimalust digitaalplatvormidega litsentside osas läbi rääkida, mis omakorda vähendab kunstiinimeste sissetulekuid ja avaldab mõju selle tööstusharu jätkusuutlikkusele ja majanduskasvule;

Vastupidavam energialiit ja tulevikkuvaatav kliimamuutuste poliitika

74.    peab tervitavaks energialiiduga seotud ambitsioone ja usub, et ELi tasandi parem kooskõlastamine selles valdkonnas pakub võimaluse parandada killustatud käsitust, mis on minevikus kaasa toonud palju vastuolulisi valdkondlikke poliitikaid;

75.    rõhutab energiavarustuse taskukohasuse, jätkusuutlikkuse ja kindluse tähtsust; peab konkurentsipoliitikat tegevuste eraldamise ergutamisel ja turu praeguse killustatuse lõpetamisel ülioluliseks; märgib, et selles valdkonnas antavat riigiabi tuleb reguleerida samamoodi nagu teistes valdkondades;

76.    peab tervitatavaks jõupingutusi, mida on tehtud säästvate energiatõhususe programmide kehtestamisel, ja rõhutab, kui oluline on parlamendi raport energiatõhususe direktiivi rakendamise kohta, mis annab parema arusaamise liikmesriikides võetud meetmete kohta, ning peab vajalikuks rõhutada, kui oluline on tagada, et energiatõhususega seotud nõuded oleksid lõpptarbijate jaoks kulutõhusad;

77.    ootab energialiidu kohta uusi üksikasju ja konkreetseid ettepanekuid ning on arvamusel, et energia siseturu lõpuleviimist tuleks pidada selle tähtsaimaks sambaks, selleks et piiriülese taristu ja võrkudevaheliste ühenduste parandamise kaudu saavutataks energiajulgeolek, energiavarustuse mitmekesistamine ja konkurentsivõimelised hinnad;

78.    on veendunud, et turupõhiseid mehhanisme peaksid täiendama käegakatsutavad ja igakülgsed solidaarsusmehhanismid, nagu tulemuslikum ELi ja piiriülene kriisijuhtimine, veeldatud maagaasi parem kasutamine ning gaasihoidlad ja virtuaalse võimsusreservi mehhanismid, sh gaasitarnekindluse määrus, mis vaadatakse läbi 2015. aastal;

79.    kutsub liikmesriike ja komisjoni koostööd tegema, et teha kindlaks, kus võiks valitsustevahelistes kokkulepetes saavutada rohkem läbipaistvust, võttes samas arvesse selles valdkonnas tehtud varasemate ettepanekute tundlikku iseloomu; tõdeb siiski, et komisjon saab kutse korral juba osaleda energiaalastes läbirääkimistes ühe või mitme liikmesriigi ja kolmandate riikide vahel; palub komisjonil koostada lepingute sätetest positiivsete ja negatiivsete sätete nimekiri, nt ekspordikeeld ja sihtkoha klauslid;

80.    innustab komisjoni tagama, et kohalike energiaallikate arendamine oleks energialiidu oluline osa; tuletab komisjonile siiski meelde, et liikmesriikidel endil on kohustus määrata kindlaks oma energiaallikate kogum ning igasuguses tulevases dekarboniseerimise ja heite vähendamise poliitikas tuleb arvesse võtta vajadust tagada energiajulgeolek ja energiavarustuse mitmekesistamine – mitte säästvus eraldiseisvana, nagu see on minevikus olnud;

81.    toonitab Ukrainas toimuvat silmas pidades, et energiajulgeolekut tuleb tõhustada mitmesuguste meetmete ja valikutega, nagu varustajate mitmekesistamine, energiatõhususe parandamine tarbimise vähendamiseks ning kohalike energiaallikate suurem kasutamine, samuti mahukad investeeringud taristusse;

82.    võtab seoses energialiidu strateegilise raamistikuga teadmiseks Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2014. aasta oktoobris 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika teemal saavutatud kokkuleppe, eeskätt selle, et liikmesriigiti ei määratud siduvaid taastuvenergia eesmärke, sest praegused eesmärgid on osutunud paindumatuks ja kulukaks ning lämmatanud investeerimise muusse vähese CO2-heitega energiatehnoloogiasse, näiteks süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse; on siiski kindlal seisukohal, et selles raamistikus on äärmiselt tähtis säilitada sätteid, mis kaitsevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud tööstussektoreid;

83.    tõdeb, et kohalikud energiaallikad võivad olla ELi energiajulgeoleku ja vähese heitega majanduse loomise jaoks määrava tähtsusega; on sellega seoses veendunud, et energialiit peab peegeldama seda, et ELil on vaja kasutada kõiki liikmesriikide käsutuses olevaid vähese ja väiksema heitega allikaid, austades samas nende õigust otsustada ise oma energiaallikate kogumi ja kohalike ressursside kasutamise üle, olgu need siis fossiilsed, taastuvatel energiaallikatel põhinevad või tuumaressursid;

Integreeritum ja õiglasem siseturg, millel on tugevam tööstusbaas

84.    peab tervitatavaks komisjoni jõupingutusi luua töökohtade loomiseks ELis soodsam keskkond; rõhutab, et väga suure tähtsusega on struktuurireformid järgmiste probleemide lahendamisel: oskuste mittevastavus tööturu nõudmistele, ettevõtlus, demograafia, turulepääs, rahastamisvõimalused, jäik tööturg, halduskulud ja bürokraatia vähendamine;

85.    kordab, kui oluline on süvendada ühtset turgu, et kõrvaldada vabakaubandustõkked, ning nõuab, et komisjoni parema õigusloome puhul keskendutaks tervisliku Euroopa ärikeskkonna loomisele, vähendataks bürokraatiat, kaotataks regulatiivne koormus ja takistused investeeringutele ning ergutataks võimalikult väheste uute õigusaktide vastuvõtmist;

86.    rõhutab, et erasektori investeeringute ergutamiseks on vaja võtta rohkem meetmeid; on veendunud, et tuleb tingimata jätkata investeerimistõkete kõrvaldamist kogu liidus, eelkõige seoses investeerimisega VKEdesse;

87.    tervitab komisjoni otsust kinnitada kõik õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) rakendamist ootavad meetmed, eesmärgiga vähendada regulatiivset koormust; palub komisjonil kinni pidada oma teatises endale võetud kohustustest;

88.    toonitab, kui oluline on võtta kõigi regulatiivsete ja seadusandlike ettepanekute aluseks ettevõtete ning muude asjatundjate ja huvitatud osaliste tõendeid; ootab, et komisjoni president valgustaks arenguid seoses oma uue kõrgetasemelise teadusliku nõuandekomiteega; kordab, et teaduslik nõustamine peab olema sõltumatu ja piisavalt tugeva mainega, et seadusandjaid ja ametnikke otsuste ja ettepanekute eest vastutusele võtta;

89.    tervitab komisjon otsust luua REFITi platvorm, et pidada jätkuvat dialoogi liikmesriikide ja sidusrühmadega ELi õigusloome parandamiseks REFITi programmi raames; peab lootustandvaks komisjoni kindlat pühendumust kergendada liikmesriikide ja väikeettevõtete regulatiivset koormust seoses kinnitusega võtta tagasi 73 menetluses olevat seadusandlikku ettepanekut; on veendunud, et paljudes poliitikavaldkondades on vaja just puhtalt lehelt alustamist; hoiatab, et kui ettepanekuid võetakse tagasi selleks, et need asendada uute ettepanekutega, ei tohiks uute algatustega kehtestada asjaomastele isikutele ja ettevõtetele suuremat koormust;

Integreeritum ja õiglasem majandus- ja rahaliit

90.    märgib, et hiljutised majandusuuringud on juhtinud tähelepanu aeglasele kasvumäärale ja madalale inflatsioonile kui jätkuvale probleemile euroalal võrreldes euroalasse mittekuuluvate riikidega; nõuab eurotsooni majandusliku olukorra põhjalikku analüüsimist; nõuab, et võrreldaks euroala liikmesriikide taastumist euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide ning kolmandate riikide ja piirkondadega;

91.    nõuab ranget kinnipidamist nn kohustuste enda peale mittevõtmise klauslist; tuletab Euroopa Keskpangale meelde tema volituste ulatust, mis on piiratud rahapoliitikaga;

92.    märgib, et kooskõlas riikliku suveräänsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ei tohiks Euroopa stabiilsusmehhanismi ega fiskaalkokkulepet inkorporeerida ühenduse meetodisse;

93.    rõhutab, kui tähtis on olemasolevate pangandusliidu õigusaktide rakendamise järelevalve ning dialoogi tõhustamine valdkondlike ekspertidega, et hinnata vastuvõetud õigusaktide mõju ja tulemuslikkust; rõhutab vajadust viia enne täiendavate õigusaktide arutlusele võtmist läbi üksikasjalik mõjuhinnang ja tasuvusanalüüs;

94.    rõhutab, kui tähtis on tarbijatele kasulikke tooteid ja läbipaistvat teavet andev konkurentsivõimeline finantsteenuste sektor; rõhutab, et see suurendab tarbijate usaldust finantsteenustest toodete vastu;

Mõistlik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping USAga

95.    nõuab tungivalt, et komisjon pühendaks piisavalt vahendeid ambitsioonika kaubanduskava edendamisele ülemaailmsete kaubanduspartneritega, k.a süvendatud, laiaulatusliku ja tasakaalustatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseks, märkides samas, et kaubanduspoliitikat ei tuleks piirata üksnes selle valdkonnaga, vaid see peaks hõlmama kõiki komisjoni poolt läbiräägitavaid mitmepoolseid, mõnepoolseid ja kahepoolseid kaubandus- ja investeerimislepinguid;

96.    tervitab komisjoni võetud kohustust vaadata läbi ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika, sh kavandatavat rõhuasetust selle poliitika panusele töökohtade ja majanduskasvu tekitamisse kogu ELis; palub, et see läbivaatamine oleks laialdane, strateegiline ja tulevikku suunatud ning hõlmaks kõiki kaubandus- ja investeerimispoliitika tahke, k.a mitmepoolsed, mõnepoolsed ja kahepoolsed läbirääkimised ja autonoomsed meetmed, mille puhul keskendutakse eelkõige kaubandussuhetele mitte ainult suurte tärkava majandusega riikide ja peamiste strateegiliste partneritega kogu maailmas, vaid ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikidega, kellega ELil praegu veel ei ole põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid;

97.    tervitab komisjoni kavatsust esitada liikmesriikidele ettepanek direktiivide eelnõude kohta, mis käsitlevad Mehhiko, Tšiili ja Türgiga sõlmitud lepingute ajakohastamist, ning soovib, et need direktiivid sisaldaksid ambitsioonikaid sätteid turgude vastastikuse avamise, tariifide, mittetariifsete kaubandustõkete ja kaubanduse tehniliste tõkete kohta paljudes eri sektorites, sealhulgas näiteks järgmised sektorid: finantsteenused, kutsealased teenused, kindlustus, avalikud hanked, kemikaalid, töödeldud toit, energiaga kauplemine, intellektuaalomand ja autotööstus;

98.    peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole kohustunud võtma tagasi ettepanekut võtta vastu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta Euroopa Liidu riigihangete siseturule, hoolimata arvukate liikmesriikide jõulisest vastuseisust paljude meelest protektsionistlikule meetmele, mis tähendaks rakendumise korral märkimisväärseid raskusi kauplemisel teatavate kaubanduspartneritega, k.a võimalik vastumeede turu sulgemise näol mitte ainult riigihangete, vaid ka muude tähtsate sektorite puhul; usub, et komisjoni poolt kindlaks tehtud probleeme oleks parem käsitleda kahepoolsete läbirääkimiste abil põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle või ergutades rohkemaid riike ühinema riigihangete lepinguga;

99.    märgib murega edusammude puudumist seoses ELi ja India vahelise vabakaubanduslepinguga ning palub komisjonil teha täiendavaid jõupingutusi praeguste komistuskivide ületamiseks läbirääkimiste käigus;

100.  palub komisjonil esitada nii kiiresti kui võimalik ettepanek laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) allkirjastamiseks liikmesriikide poolt;

101.  rõhutab, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud kokkulepe on endiselt oluline eesmärk ELi kaubanduspoliitikas, ning palub komisjonil töötada selle nimel, et kokkulepe saavutataks detsembris 2015 toimuval WTO ministrite kohtumisel Nairobis; palub komisjonil nii kiiresti kui võimalik viia lõpule käimasolevad mitmepoolsete teenustekaubanduse lepingu (TiSA), infotehnoloogia lepingu ja keskkonnasäästlike kaupade leppe läbirääkimised, mis eduka lõpuleviimise korral annaksid vajalikku hoogu käimasolevatele kaubanduse liberaliseerimise jõupingutustele WTOs;

102.  väljendab muret seoses asjaoluga, et komisjon on taotlenud Euroopa Kohtu arvamust ELi lepingu kohta Singapuriga, mistõttu lepingu jõustumisele eelneb pikk viivitus, kuid on vastu mis tahes katsetele piirata liikmesriikide parlamentide võimu Euroopa Liidu otsustusprotsessides;

103.  tuletab meelde, et mis tahes Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse leping peab täielikult järgima UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, ning et lepinguosalised peavad jätma endale õiguse võtta vastu või jätta jõusse mis tahes mõistlikke meetmeid kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitseks või edendamiseks kooskõlas aluslepingutes sätestatud asjakohaste artiklitega; peab kultuurivaldkonna erandlikkust põhimõtteliseks, kuid väljendab muret, et selle tõelise tähenduse ja väärtuse mis tahes lahjendamine, näiteks samastades seda ekslikult loometööstuse kui tervikuga, võib takistada ELi loomesektoril pääseda ligi uutele turgudele või saada kasu selgematest reeglitest, nt seoses Euroopa tootjate intellektuaalomandi nõuetekohase kaitsmisega USAs;

Vastastikusel usaldusel põhinev õigusel ja põhiõigustel rajanev ala

104.  toetab täielikult piiriülese kuritegevuse ja korruptsiooni vastast võitlust; väljendab siiski kahetsust, et hoolimata nõukogu märkimisväärsest vastuseisust ja tõsisest murest proportsionaalsuse põhimõtte, õigusliku aluse, subsidiaarsuse põhimõtte ja põhiõiguste pärast ei ole komisjon Euroopa Prokuratuuri käsitlevat ettepanekut tagasi võtnud;

105.  toetab täielikult seda, et komisjon aitab sisejulgeoleku strateegia raames tegeleda ohtudega, mida liikmesriikide sisejulgeolekule kujutavad välisvõitlejad ja terrorism; nõuab sellega seoses komisjonilt tungivalt, et ta võtaks ELi broneeringuinfosüsteemi direktiivi vastuvõtmise üheks oma prioriteediks; rõhutab, et ELil tuleb seista silmitsi üha suureneva kodumaise terrorismi ohuga, mida põhjustavad nn välisvõitlejad, st isikud, kes reisivad väljapoole oma elukoha- või päritoluriiki, et panna toime, kavandada või valmistada ette terroriakte või osutada või saada terroristlikku väljaõpet, sealhulgas seoses relvakonfliktidega;

106.  nõuab komisjonilt jõulisi meetmeid laste kaitsmiseks internetis; nõuab, et komisjon rõhutaks vajadust teha lapsporno vastases võitluses rahvusvahelist koostööd ELi strateegiliste partnerite ja õiguskaitseasutustega kogu maailmas; rõhutab vajadust parandada rahvusvahelist koostööd ja piiriüleseid juurdlusi selles valdkonnas, sõlmides koostöölepinguid ja hõlbustades rahvusvahelist andmevahetust selliste kuritegude ja õiguserikkujate kohta, sealhulgas Europoli kaudu; palub komisjonil teostada põhjalik analüüs laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise praeguse poliitikaraamistiku kohta ja esitada see direktiivi 2011/93/EL rakendamisaruandena;

107.  tervitab komisjoni sisejulgeoleku strateegia raames esitatud ettepanekuid küberkuritegevuse vastase võitluse kohta; märgib, et terroriorganisatsioonid kasutavad rünnakute kavandamiseks, propaganda levitamiseks ja rahaliste vahendite kogumiseks üha rohkem internetti ja kommunikatsioonitehnoloogiat; palub, et komisjon ergutaks interneti- ja sotsiaalmeediaettevõtteid selle probleemi vastu võitlemiseks tegema koostööd valitsuste ja õiguskaitseasutustega, tagades samas, et järgitaks sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse üldpõhimõtteid;

108.  tervitab komisjoni ettepanekuid radikaliseerumise vastase võitluse ja selle ennetamise kohta ELis; nõuab terrorismivastast strateegiat, mis põhineb mitmetasandilisel lähenemisel, tegeledes põhjalikult algpõhjustega, nagu radikaliseerumine, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust ning poliitilist ja usulist sallivust, analüüsides ja vastustades veebis toimuvat kihutustööd, millega õhutatakse toime panema terroriakte, ennetades riigist lahkumist terroriorganisatsioonidega ühinemise eesmärgil, hoides ära ja takistades värbamist ja relvakonfliktides osalemist, takistades terroriorganisatsioonide ja nendega ühineda soovivate isikute rahalist toetamist, tagades vajaduse korral range vastutusele võtmise ning võimaldades õiguskaitseasutustele vajalikud vahendid oma ülesannete täitmiseks, järgides samas täielikult põhiõigusi;

109.  kutsub komisjoni üles tugevdama ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku (RAN) ning looma algatusi radikaliseerumise küsimustega tegelemiseks rohujuuretasandil ja soodustama kogukonna integratsiooni, sallivust, haridus- ja deradikaliseerumise programme ning sotsiaalsete meetmete võtmist paralleelselt õiguskaitse- ja kohtulike meetmetega, ja ergutama liikmesriike selles küsimuses parimaid tavasid vahetama;

110.  kutsub komisjoni üles hoidma ära terroristlike isikute liikumist, tugevdades kontrolli välispiiridel, kontrollides reisidokumente süstemaatilisemalt ja tõhusamalt, võideldes ebaseadusliku relvaäri ja identiteedi kuritarvitamise vastu ning tehes kindlaks riskivaldkonnad; ootab komisjoni uut ettepanekut e-piiride paketi kohta;

111.  palub komisjonil võtta meetmeid parandamaks teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja ELi ametite vahel; palub, et komisjon aitaks parandada, tihendada ja kiirendada ülemaailmset õiguskaitsealase teabe vahetamist ning tulemuslikumat liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse suuremal määral selliseid väärtuslikke olemasolevaid vahendeid, nagu ühised uurimisrühmad, terrorismi rahastamise jälgimise programm ja broneeringuinfo leping, ning jagatakse kiiremini ja tõhusamalt asjakohaseid andmeid ja teavet, austades seejuures täielikult põhiõigusi ja pidades kinni andmekaitse põhimõtetest;

112.  palub, et komisjon aitaks ELil aktiivselt edendada dialoogi ülemaailmse terrorismivastase partnerlusega, tehes tihedat koostööd piirkondlike osalejatega, nagu Aafrika Liit, Pärsia lahe koostöönõukogu ja Araabia Liiga, ning eelkõige Süüria ja Iraagi naaberriikide ja nende riikidega, keda konflikt on tõsiselt mõjutanud, nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi, ning ÜRO, NATO ja eriti ÜRO terrorismivastase võitluse komiteega;

113.  nõuab tungivalt, et komisjon seaks endale prioriteediks võitluse tänapäevase orjanduse häbiväärse tava vastu, eelkõige seoses lastega, ja rakendaks selleks konkreetseid meetmeid;

114.  toetab jõuliselt diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise meetmeid ja poliitikat, milles tunnistatakse pere kui ühiskonna tugisamba tähtsust ja mis hõlmab lapse huvide absoluutsele esikohale seadmise põhimõtet vastavalt 1989. aastal vastu võetud rahvusvahelises lapse õiguste konventsioonis sätestatud tingimustele; peab tervitatavaks komisjoni otsustavust naiste tööturul osalemise toetamises;

115.  rõhutab Brüsseli II määruse läbivaatamise tähtsust;

Uue rändepoliitika suunas

116.  toetab vajadust kindla, kuid õiglase ELi rändepoliitika järele; toetab täielikult komisjoni üleskutset võidelda kuritarvitustega ELi rändesüsteemis;

117.  tuletab komisjonile meelde mõnes liikmesriigis valitsevat tõsist muret sotsiaaltoetuste kuritarvitamise pärast teiste ELi liikmesriikide residentide poolt; rõhutab, et sotsiaalsüsteemid ja sotsiaaltoetused kuuluvad täielikult liikmesriikide pädevusse; tuletab siiski meelde liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet;

118.  toetab seisukohta, et ränne peaks olema seotud ELi välispoliitikaga; tervitab komisjoni ettepanekuid seada esmatähtsale kohale koostöö kolmandate riikidega, sh Sahara-taguse Aafrika, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkondadega, kasutades selleks tagasisaatmist, ümberasustamisprogramme ja rändejuhtimise kokkuleppeid päritolu- ja transiitriikidega; samuti toetab komisjoni ettepanekut osutada täiendavat abi humanitaar-, poliitilise ja koolitusabi kujul;

119.  palub komisjonil tegeleda puudustega ELi kinnipidamiskohtade tingimuste kvaliteedis ja varjupaiga taotlemise menetlustes, sest mõlemad avaldavad märkimisväärset mõju rändesurvega tulemuslikul ja tõhusal viisil tegelemisele; toetab komisjoni ettepanekuid osutada selle saavutamiseks tõhustatud abi piiriäärsetele liikmesriikidele Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuurilt (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt (EASO);

120.  toetab täielikult komisjoni üleskutset võtta jõulisi meetmeid inimkaubitsejate ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu nii ELis kui ka kolmandates riikides ning aidata kolmandaid riike inimkaubandusega seotud riskide hariduses ja koolituses rõhutamise kaudu;

121.  tervitab komisjonil ettepanekut uurida, kuidas oleks võimalik täiustada Frontexi ja EASO tulevast rolli, volitusi ja ressursse, et tegeleda rändesurvega ja ELi ees seisvate probleemidega nii välispiiri turvalisuse tagamiseks kui ka edasiste inimohvrite vältimiseks merel;

122.  nõuab, et komisjon teeks täieliku analüüsi ELi vahendite ja rahastamise kasutamise tulemuslikkuse kohta rände ja varjupaiga valdkonnas, eelkõige mis puudutab siseasjadeks eraldatud vahendite kasutamist seoses varjupaiga, integratsiooni, piirikontrolli ja tagasisaatmisega;

123.  tervitab komisjoni ettepanekut tõsta eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate tagasisaatmissüsteemi tõhusust; palub siiski komisjonil esitada ettepanek kiire tagasisaatmise poliitika kohta, tulenevalt olemasolevate meetmete analüüsist ja läbivaatamisest, nt hõlmates sellesse raamistikku tõhustatud abi Frontexilt;

124.  palub komisjonil viivitamata esitada kaks eraldi rännet käsitlevat strateegiat, et oleks võimalik käsitleda selgelt eristatavaid ja erinevaid õiguslikke norme ja meetmeid seadusliku ja majandusrände ning varjupaiga ja põgenike puhul;

125.  väljendab muret seoses komisjoni ettepanekutega, mis käsitlevad ümberpaigutamist ja ümberasustamist, ning palub, et komisjon vaataks läbi oma ettepanekud, mis põhinevad kohustuslikel meetmetel ja kohustuslikul jaotusel väljaspool Euroopa varjupaigaõiguse kehtivat menetluskorda;

Tugevam roll ülemaailmsel tasandil

126.  tunnustab liikmesriikide suveräänset õigust teha ühepoolseid otsuseid välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, ja julgustab Euroopa Ülemkogu kaudu töötama vajaduse korral välja ühised reageeringud ühistele olemasolevatele ja tekkivatele ohtudele ja probleemidele, eeldusel et sellised reageeringud ei dubleeri teiste organisatsioonide võetud meetmeid; märgib lisaks, et kui tehakse ettepanek ELi ühismeetmeks, siis peaks selle taga olema liikmesriikide vaheline konsensus;

127.  kinnitab oma pühendumust teineteist täiendavale koostööle ja mittekonkureerimisele selliste organisatsioonidega nagu ÜRO, NATO ja G20, et tagada ELi ja tema liikmesriikide tulemuslik reageerimine olemasolevatele ja tekkivatele välis- ja julgeolekuprobleemidele, eelkõige ELi ida- ja lõunanaabruses; kinnitab oma pühendumust NATOle ja Atlandi-ülesele liidule kui Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alustalale; lükkab tagasi komisjoni presidendi ettepanekud Euroopa sõjaväe loomiseks ning kinnitab oma pühendumust NATO taaselustamisele ning selle tagamisele, et kaitsepoliitika jääb endiselt riikliku suveräänsuse küsimuseks;

128.  ergutab suuremale koostööle liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite vahel, et võidelda ekstremistlike rühmituste ohuga, kindlustada kestev rahu ja stabiilsus konfliktipiirkondades ning kaitsta kodust julgeolekut;

129.  on veendunud, et välispoliitika keskseks eesmärgiks peab jääma vabaduse kaitse ja edendamine, meie liitlaste toetamine ning jõhkrate hirmutegude ärahoidmine, sh tagakiusatud usuliste jt vähemusrühmade õiguste kaitse;

130.  toetab jätkuvalt rahvusvaheliste partnerite tegevust kestva stabiilsuse, rahu ja poliitiliste reformide tagamiseks lõuna- ja idapoolsetes naaberriikides ning toetab nende riikide püüdlusi luua tihedamaid sidemeid ELiga, sh taotlejariikide tööd ELi liikmesuse kriteeriumide täitmiseks, mis hõlmab majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid reforme ning austust inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete vastu;

131.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikide ja kolmandate riikidega koostööd mõõdetavate meetmete võtmisel, et likvideerida naiste ja tütarlaste suhtes kahjulikud tavad, sh laste ja sunniabielud, naiste suguelundite moonutamine, aumõrvad, sunniviisiline steriliseerimine, vägistamised konfliktipiirkondades, kividega surnuksloopimine ja muud julmused; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa välisteenistusega selliste julmuste ohvriks langenutele antava abi tõhustamisel;

Arengupoliitika

132.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, mille eesmärk on edendada head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid ning suurendada kõikide arengupartnerlustes osalevate sidusrühmade läbipaistvust ja aruandekohustust; palub komisjonil töötada arengu rahastamise tähtsaima prioriteedina välja ulatuslik raamistik ja tegevuskava võitluseks ebaseaduslike kapitalivoogude, rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ja laialt levinud korruptsiooniga arenguriikides;

133.  tuletab meelde, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on majanduskasvu ja jõukuse loomisel liikumapanev jõud kõigis turumajanduslikes riikides, luues 90 % töökohtadest arenguriikides, ning kujutavad endast jätkusuutlikku baasi riigisiseste ressursside mobiliseerimisele; palub komisjonil töötada välja asjakohased meetmed mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks ja keskenduda koostööle partnerriikide valitsustega, et rakendada ettevõtluskeskkonna reforme, vähendada ülemäärast regulatiivset koormust, võtta korruptsiooni- ja maksudest hoidumise vastaseid meetmeid ning arendada avaliku sektori finantsjuhtimist ja tõhusaid avalik-õiguslikke asutusi, mis on investeeringute, innovatsiooni ja erasektori arengu seisukohast esmatähtsad;

134.  palub komisjonil pöörata tähelepanu ebakindlatele riikidele ja töötada välja strateegiad rahu kindlustamiseks ja riigi ülesehitamiseks; rõhutab, et on äärmiselt tähtis osaleda struktuursetes ja pikaajalistes partnerlustes, mille esmasiht on õigusriigi põhimõtete kehtestamine ja demokraatlike institutsioonide rajamine;

Demokraatlike muutuste liit

Eelarveküsimused

135.  tuletab komisjonile meelde 2010. aasta eelarve läbivaatamist, milles mainiti ühe keskse põhimõttena ELi lisandväärtust; on endiselt seisukohal, et see põhimõte on kõigi tulevaste kulutuste nurgakivi ning et selle puhul tuleb samuti juhinduda tõhususest, mõjususest ja kulutustele vastavast tulust, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet, mis on määratletud ELi lepingu artiklis 5 ja kinnistatud protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus;

136.  on arvamusel, et ELi eelarve peab olema selgelt suunatud sellele, et aidata liikmesriikidel lahendada struktuurseid probleeme, eriti konkurentsivõime vähenemist ja sellest tulenevat töötuse kasvu; väljendab oma kindlat seisukohta, et tuleb vähendada ELi halduskulutusi, et saavutada ELi eelarve tõeline tõhusus;

137.  on sügavalt veendunud, et iga-aastast eelarvemenetlust ümbritsev otsuste tegemise protsess tuleb läbi vaadata, lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta; on veendunud, et Euroopa Parlamendi roll ei peaks olema eelarve suuruse määramine, vaid parlament peaks keskenduma sellele, milliste rubriikide alt ja kuidas ELi vahendeid kulutatakse;

Institutsioonilised küsimused

138.  tuletab komisjonile meelde komisjoni presidendi Junckeri lubadusi teha „õiglane tehing” Ühendkuningriigi ja teiste riikidega, kes soovivad mõningaid suveräänseid valdkondi tagasi saada; palub komisjonil alustada läbirääkimisi ja võtta see küsimus päevakorda järgmisel valitsustevahelisel konverentsil ning hoida seda käsitletava teemana üleval, kuni need läbirääkimised on võimalik lõpule viia; on veendunud, et ilma Saksa Konstitutsioonikohtu 30. juuni 2009. aasta otsuses esitatud analüüsi ja järeldusi arvesse võtmata ei saa toimuda mingit tõelist demokraatlikku muutust;

139.  on mures läbipaistvuse puudumise pärast Euroopa Liidu Kohtus; palub seetõttu Euroopa Kohtul võimaldada oma kohtunikel esitada eriarvamusi, nagu see on tavaks muudes rahvusvahelistes kohtutes, s.o Strasbourgis asuvas Euroopa Inimõiguste Kohtus või Ameerika Ühendriikide Ülemkohtus;

140.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu arvamuse lepingu kohta, mis käsitleb ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; seab kahtluse alla väärtuse, mida kujutaks ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning sellega kaasnev keerukus ja ebakindlus, mille põhjuseks on asjaolu, et konventsiooni õiguste ja harta õiguste valdkonnas oleks siis kaks konkureerivat jurisdiktsiooni; on jätkuvalt seisukohal, et ühinemine ei peaks olema ELi jaoks prioriteet, et pigem peaksid inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinenud riigid prioriteedina inimõiguste valdkonnas hoopis konventsiooni reformima, et parandada konventsioonipõhiste otsuste tegemist, ning et põhiõigusi kaitsevad väga hästi meie riiklikke põhiseadusi kohaldavad kohtud, kes asuvad endiselt õigusnormide hierarhia tipus;

141.  kutsub komisjoni üles tagama, et kodanikualgatusi ei lükataks meelevaldselt või dogmaatiliselt tagasi, vaid et nende osas võetaks parlamendi osalusel süstemaatiliselt järelmeetmeid;

142.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui liikmesriikide parlamendid kasutavad nn kollase kaardi menetlust, võiks komisjon hea tavana võtta oma vastuseisu tekitanud õigusakti tagasi;

Keskkonnaküsimused

143.  on veendunud, et investeerimine ringmajandusse ja selle intensiivistamine on täielikult kooskõlas komisjoni töökohti, kasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning, vähendades ELi sõltuvust sisseveetavast toormest, võib see osutuda kasulikuks kõigile asjaomastele sidusrühmadele; peab kahetsusväärseks jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku hiljutist tagasivõtmist ja nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma lubaduse esitada 2015. aasta lõpuks uue ambitsioonika ettepaneku, milles on arvesse võetud erinevusi liikmesriikide jäätmekäitluse suutlikkuses, eesmärgiga edendada üleminekut ringmajandusele, kasutades selleks suletud ahelaga tootmist, säästlikku tootearendust, ranget jäätmehierarhiat ning teisese toorme turu loomist;

144.  võtab teadmiseks ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõtte ning linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi toimivuskontrolli lisamise programmi REFIT raamesse, märkides murega ära komisjoni aruande „Looduse olukord Euroopa Liidus” ja Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2015. aastal” (SOER 2015) järeldused, et suurel osal kaitstud liikidest ja elupaigatüüpidest on ebasoodne kaitsestaatus ning et Euroopa ei suuda saavutada üldist eesmärki peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi laiahaardelise ja läbipaistva hindamise ning edendaks kõigi kehtivate bioloogilist mitmekesisust käsitlevate õigusaktide paremat rakendamist; kutsub komisjoni vahekokkuvõtte ja toimivuskontrolli tulemuste põhjal kehtivaid õigusakte tänapäevastama ja parandama, juhul kui see peaks vajalikuks osutuma, ning tagama, et olemasolevaid bioloogilise mitmekesisuse kaitse tasemeid ei vähendata;

145.  märgib ära komisjoni töö ettepanekuga, mis käsitleb teaduspõhiseid kriteeriume sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide jaoks, mida on nõutud taimekaitsetoodete määruses ja biotsiidide määruses, ning rõhutab sellise teaduspõhise lähenemisviisi üliolulisust; on veendunud, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide määratlemise kriteeriumid peaksid põhinema nii endokriinse aktiivsuse kui ka sisesekretsioonisüsteemiga seotud toimemehhanismist tuleneva kahjuliku mõju tõendamisel; on seisukohal, et mis tahes kavandatavad seadusandlikud meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja tõenduspõhised, kindlustama riskijuhtimismenetluste puhul täpsema ja järjekindlama lähenemisviisi, läbima ranged mõjuanalüüsid ning tagama sidusrühmade laialdasema osalemise;

146.  avaldab tugevat toetust asepresident Timmermansi võetud kohustusele jätkata tööd ettepanekuga võtta vastu heite riiklikke ülemmäärasid käsitlev direktiiv ning esitada muudetud ettepanekud, et kajastada koostoimet 2030. aasta kliima- ja energiapaketiga ja vähendada halduskoormust, omistades tähtsust õhukvaliteedi parandamisele, et leevendada olulisi rahvatervisega seotud muresid ja kiireloomulist vajadust jõuda rahvusvaheliselt kokkulepitud 2020. aasta piirnormideni; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik täiendavad muudatused järgiksid rangelt aruka õigusloome tegevuskava ja lihtsustaksid paremat rakendamist; nõuab, et mis tahes edaspidine otsus algset ettepanekut muuta ei tohiks põhjustada tarbetuid viivitusi;

Kultuuripoliitika

147.  palub komisjonil anda uus hinnang programmi „Loov Euroopa” vajalikkusele, lähtudes subsidiaarsuse põhimõtetest, ning viia läbi programmi põhjalik hindamine, täpsustades väärtust, mida see pakub kõigile ELi kodanikele;

148.  toetab kõrghariduskraadide standardite ja kvaliteedi võrreldavuse edendamist Bologna protsessi raames; rõhutab vajadust täiendava koostöö ja parimate tavade vahetamiseks tasemekoolituse valdkonnas ning seoste arendamiseks ettevõtete ja kõrgharidusasutuste vahel, tagamaks, et 16-aastaste ja vanemate isikute kutseõppe ja -haridusega arendataks kogu Euroopa Liidus oskusi, mida on vaja majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;

Ühine kalanduspoliitika

149.  kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima, kuidas edeneb kogu saagi lossimiskohustuse rakendamine vastavalt ühise kalanduspoliitika määruse artiklile 15; märgib, et esimene koondmäärusega ette nähtud aastaaruanne esitatakse parlamendile 31. maiks 2016;

150.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega tihedat koostööd, eriti seoses väikesemahulise kalapüügi toetamise ja traditsiooniliste kalapüügimeetodite säilitamise ning kalavarude ja püügitavade parema riikliku ja piirkondliku kontrolliga;

151.  toetab nõuet tehnilisi meetmeid käsitleva määruse põhjalikuks läbivaatamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks vastava määruse ettepaneku nii kiiresti kui võimalik; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks elektriimpulssidega kalapüügi keelu tühistamist mainitud läbivaatamise käigus;

152.  väljendab muret, et komisjon algatab jätkuvalt õigusakte, mis ei ole kooskõlas ühise kalanduspoliitika artiklis 3 kokku lepitud piirkondliku lähenemisviisiga;

153.  väljendab kahetsust, et Fääri saarte osakaal makrelli kogupüügis on kasvanud 8 %; rõhutab, et teatud liikmesriikide 12-meremiilisesse vööndisse tungimise pärast on kinni peetud mitmeid Fääri saarte aluseid;

Ühine põllumajanduspoliitika

154.  peab tervitatavaks komisjoni võetud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise kohustust, kuid kordab siiski, et selline lihtsustamine ei tohiks piirduda pelgalt seadusandliku korrastamisega, vaid keskenduma kogu ELis põllumajandustootjatele asetatud suure regulatiivse koormuse vähendamisele; rõhutab, et viimane ÜPP reform ja selle rakendamine valitsuste poolt on märkimisväärselt suurendanud ÜPP keerukust;

155.  märgib, et komisjon on võtnud endale kohustuse otsetoetustega seotud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed pärast esimest rakendamise aastat läbi vaadata, kuid palub komisjonil muuta see läbivaatamine kõikide ÜPP aspektide täielikuks vahekokkuvõtteks; on seisukohal, et see täielik vahekokkuvõte tuleks viia läbi eesmärgiga muuta ÜPP põllumajandustootjate ja riikide administratsioonide jaoks õiglasemaks ja vähem koormavaks ning aidata Euroopa põllumajandustootjatel muutuda maailmaturul konkurentsivõimeliseks;

156.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ÜPP juhtimisel proportsionaalsuse ja paindlikkuse kohaldamise, sh nõuetele vastavuse kontrolli, ning annaks aega põllumajandustootjatele kohanemiseks ning paljude liikmesriikide valitsustele tegeleda nende reformide rakendamisel tekkinud tõsiste raskustega;

157.  toonitab võimalusi ekspordi kasvu stimuleerimiseks ELi põllumajanduslikus toidutööstuses, arendades uusi turge, kindlustades õiglase juurdepääsu eksportijatele ja suurendades ELi ülemaailmset turuosa; rõhutab siiski, et ELi väga kõrgeid toiduohutuse ja tervishoiustandardeid, mis on ELi tarbijate usalduse tagamisel üliolulised, ei tohi ohustada ega läbirääkimiste käigus kaotada; kutsub komisjoni üles tagama võrdse konkurentsiolukorra kaubanduskokkulepetes, mida EL loodab kolmandate riikidega sõlmida, käsitledes ning koheldes tundlikuna neid tooteid, millele võidakse rakendada ülemäärast survet, näiteks juhtumite puhul, kus ELi regulatiivsed tingimused ja tootmisega seotud kulud erinevad märkimisväärselt võimalike kaubanduspartnerite omadest;

158.  kutsub komisjoni üles aitama põllumajandustootjatel turukriise ette näha, teavitades neid muutunud turuolukorrast, kasutades selleks võimaluse korral täpseid reaalajas andmeid;

159.  rõhutab vajadust tegeleda tasakaalustamatusega toiduainete tarneahelas, eelkõige selleks, et tagada õiglasemad ja läbipaistvamad suhted toiduainete tootjate, tarbijate, töötlejate ja turustajate vahel, ning kutsub komisjoni üles uurima tasakaalustamatust tarneahelas ja esmaste tootjate jätkusuutlikku rolli selles ahelas;

160.  rõhutab vajadust innovatsiooniks Euroopa põllumajanduses ning teadussaavutuste paremaks praktikasse juurutamiseks kogu toiduainete tarneahela ulatuses, laborist kuni põlluni; kutsub komisjoni seetõttu üles austama oma rahaeraldist summas 3,8 miljardit eurot raamprogrammi Horisont 2020 toiduga kindlustatuse, säästva põllumajanduse ja metsanduse, mere-, merendus- ja siseveeuuringute ning biomajanduse alaste ühiskondlike probleemide valdkonnas;

161.  toonitab vajadust jätkata komisjoni meetmeid seoses Venemaa embargo põhjustatud jätkuvate tagajärgedega Euroopa põllumajandustootjatele; kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava strateegia, mis võimaldaks tal tulevaste kriiside puhul reageerida kiiremini, tõhusamalt ja tulemuslikumalt;

162.  kutsub komisjoni üles koostama hinnangu suhkrupeedi ja suhkruroo turgudest pärast suhkrutootmiskvootide süsteemi kaotamist 2017. aastal, sh selle mõjust tarbijatele; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks meetmete võtmist seoses ELi suhkrupeedi- ja suhkruroosektori olukorraga pärast suhkrupeedikvootide kaotamist; tunnistab, et alus- ja rakendusuuringud suhkrusektoris, toetatuna teadmussiirdest, on turupõhise suhkrusektori edendamise põhikomponent kogu Euroopas;

o

o o

163.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika