Resolutsiooni ettepanek - B8-0663/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0663/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta komisjoni 2016. aasta tööprogrammiks

1.7.2015 - (2015/2729(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele

Enrique Guerrero Salom fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0656/2015

Menetlus : 2015/2729(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0663/2015
Esitatud tekstid :
B8-0663/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0663/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta komisjoni 2016. aasta tööprogrammiks

(2015/2729(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” (COM(2014)0910) ja selle lisasid 1–4,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.     arvestades, et töötuse kõrge määr, ebavõrdsus, vaesus ja madalad sotsiaalsed standardid on jätkuvalt Euroopa kodanike peamisteks probleemideks;

B.     arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” on jätkuvalt aluseks aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamisele Euroopas ning strateegia eesmärgid kinnitatakse eeldatavalt enne 2015. aasta lõppu, kuid nende saavutamise vahendid vajavad ajakohastamist ja tugevdamist;

C.     arvestades, et tulevastes komisjoni tööprogrammides tuleks lahendada 21. sajandi kesksemaid probleeme, milleks on kliimamuutus, energiasõltumatus, ressursitõhusus, üleminek digitaalühiskonnale, üleilmne konkurents, sooline võrdõiguslikkus ning suurenev ebavõrdsus, võttes samas arvesse Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid;

D.     arvestades, et Euroopa Liit kui poliitiline organisatsioon on jõudnud oma ajaloo teelahkmele ning arvestades, et majandus- ja finantskriis on viinud liidu poliitilisse kriisi, mis on põhjustanud äärmusluse tõusu peaaegu kõigis liikmesriikides;

1.      võttes arvesse, et ELi ees seisev suurim väljakutse on jätkuvalt oma kodanike usalduse võitmine ning seda tuleks võtta kui lootuseallikat ja jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse mootorit, nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kogu oma võimu selleks, et olla juhtrollis Euroopa integratsiooni süvendamisel ja sellise tegevuskava koostamisel, mis tagaks Euroopa majanduse aktiivsema elavdamise õiglasemal ja kaasaval ühtsel turul, millega kaasneks suurema arvu kvaliteetsete töökohtade loomine ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine;

ELi-sisene sotsiaalne ja majanduslik lähenemine, mis toetab jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist

2.      rõhutab asjaolu, et töötuse määr on jätkuvalt liiga kõrge, eelkõige noorte ja naiste hulgas, ning et ELi majandus elavneb veel ebakindlalt; väljendab heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitlevate läbirääkimiste tulemuse üle ja nõuab selle täielikku rakendamist; eeldab, et EIP ja liikmesriigid teevad kõik neist oleneva, et kiita võimalikult kiiresti heaks hulk riskantsemaid investeerimisprojekte, mis aitavad kaasa majanduse tõelisele ja elujõulisele elavnemisele ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikule majanduskasvule, mis edendab majanduslikku lähenemist ja ühtse turu integratsiooni, tööhõivet ja sotsiaalset sidusust ning soolist võrdõiguslikkust kogu ELis; tõstab esile oma nõudmisi, eelkõige mis puudutab läbipaistvust, demokraatlikku vastutust ja investeerimisjuhiste järgimist; palub komisjonil käsitleda eelkõige EFSI mõju ELi-sisesele sotsiaalsele ja piirkondlikule lähenemisele ning majanduse juhtimise esimese ja teise paketi piirangute raames kehtivaid tingimusi, mida järgides rohkem investeeringuid vajavad riigid saavad selle vahendiga ühineda; kutsub komisjoni üles pärast EFSI määruse vastuvõtmist tähelepanelikult jälgima fondi mõju eelarvele;

3.      pooldab kindlalt Euroopa poolaasta protsessi tasakaalustamist 2016. aastal, et tagada selle täiel määral kasutamine strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel; kutsub komisjoni üles esitama uut sotsiaalpakti, mis hõlmaks olulisimate majanduslike ja sotsiaalsete näitajate tõhusamat rakendamist riigipõhiste soovituste väljatöötamisel, struktuurilist lähenemist edendavate sotsiaalsete miinimumnõuete komplekti ning kolmikkohtumise taaskäivitamist arvamustevahetuseks palgataseme muutuste kohta; kutsub komisjoni üles taaskehtestama ühtse turu integratsiooni aruande koostamise, mis peaks võtma aluseks sektoripõhised näitajad, lisama strateegiasse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse jaoks eraldi samba ning lisama soolise võrdõiguslikkuse mõõtme riigipõhistesse soovitustesse;

4.      kordab oma nõudmist, et töötataks välja konkreetne ajakava ja tegevusplaan töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks, mis hõlmaks seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, nagu direktiiv vähemalt kümnepäevase isapuhkuse kohta, lapsehoolduspuhkust käsitleva 2010. aasta direktiivi läbivaatamine ja muud kui seadusandlikud meetmed tööajakorralduse edendamiseks; peab kahetsusväärseks, et rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi ettepanek võidakse tagasi võtta, ja juhul kui see peaks aset leidma, palub teha seadusandlik algatus eesmärgiga vaadata läbi nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ; kutsub komisoni üles võtma vastu uut, eraldiseisvat naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiat Euroopa kohta ajavahemikuks 2015–2020, mille eesmärgiks muude prioriteetide hulgas on luua võrdseid võimalusi, kaotada diskrimineerimine, luua töökohti, vähendada soolist palga- ja pensionilõhet ning vaesuslõhet, võidelda naistevastase vägivallaga Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise abil, ning edendada naiste osalust otsustusprotsessis ja ettevõtluses;

5.      nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viie juhi aruande kohaseid järelmeetmeid ja esitaks kõikehõlmava tegevuskava, kus oleksid kirjas kõik vajalikud meetmed, et muuta majandus- ja rahaliit vastupidavamaks ja ehitada sellest parema kooskõlastamise, struktuurilise lähenemise ja solidaarsuse võrgustik, mis suudaks saavutada Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 kehtestatud eesmärgid, sealhulgas fiskaalvõimekuse majandus- ja rahaliidu tasandil ning pangandusliidu loomise lõpuleviimise; nõuab oma majanduse juhtimist käsitleva resolutsiooni kiiret rakendamist, kus alustada tuleks Euroopa poolaasta tõhustamisest ja institutsioonidevahelise kokkuleppe alastest läbirääkimistest; kiidab sellega seoses heaks hiljutised algatused majandus- ja rahaliidu ülesehituse lõpule- ja tasakaalu viimiseks; nõuab Euroopa stabiilsusmehhanismis ühenduse meetodi vastuvõtmist, nn troika asendamist ühendusepõhise järelevalvestruktuuriga, majanduse juhtimise teise paketi vastuvõtmise järgset valitsemissektori võla haldamist ning struktuurireformi kontseptsiooni süvendamist, vahendeid nende meetmete rahastamiseks ja nende hõlmamist Euroopa poolaastaga; kutsub ka üles arutelule dünaamika üle, mis suurendab lõhet ELi põhja- ja lõunaosa vahel ja eelkõige rahaliidus ning püstitab tõkkeid Euroopa majandusarengule;

6.      avaldab heameelt uue maksupoliitika alaste õigusaktide paketi avaldamise üle ja palub komisjonil esitada seadusandlike ettepanekute ambitsioonikas pakett, mille eesmärk oleks tagada õiglane maksusüsteem, mille aluspõhimõtteks on maksude maksmine samas riigis, kus kasumit saadakse, vältides seeläbi siseturu moonutusi ja kõlvatut konkurentsi; on seisukohal, et see tegevuskava peaks sisaldama seadusandlikke ettepanekuid, mis käsitlevad hargmaistele ettevõtjatele kohustuslikku riigipõhist aruandlust, Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbrit, maksuparadiisi määratlust ja ELi musta nimekirja koostamist eesmärgiga maksuparadiisid kaotada, ning ettepanekuid, mida on tarvis äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevale seadusandlikule kokkuleppele jõudmiseks; on seisukohal, et samuti tuleks vastu võtta ELi arengu- ja koostööalane tegevuskava ning ajakohastada tingimuslikkust, et tulemuslikult võidelda maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; kutsub komisjoni üles järgima õiglase maksustamise tagamiseks antud soovitusi parlamendi seadusandlikus algatusraportis ning maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni algatusraportis;

7.      kordab taas oma nõudmist, et komisjon esitaks ettepaneku äriühingu asukoha piiriülest muutmist käsitleva neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi kohta, mis peaks tagama, et makse makstakse selles liikmesriigis, kus kasumit saadakse, ja et töötajate osalemisõigus säiliks;

8.      kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja tugevdama konkurentsipoliitika ja riigiabi mehhanisme ja vahendeid pangandusliidu, ELi maksupoliitika ja regionaalpoliitika valdkonnas;

9.      toetab kapitaliturgude liidu loomist, juhtides samas tähelepanu vajadusele tagada, et süsteemsed finantsriskid ei suurene ja vajadusele luua sellele liidule piisav taristu, et stimuleerida pangandussektorivälist laenutegevust ja edendada pikaajalisi investeeringuid, millega toetada reaalmajandust, eelkõige neis liikmesriikides, kus vajadus on kõige suurem; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks tiheda koostöö käigus rohkem finantstehingute maksu kehtestamist; nõuab Euroopa järelevalveasutuste ja nende käsutuses olevate vahendite tugevdamist, mis peaksid olema vastavuses asutuste lisanduvate ülesannetega; ootab komisjonilt aruannet Euroopa Reitinguagentuuri loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta; soovib seadusandlikke meetmeid börsiväliste tuletisinstrumentide läbipaistvuse parandamiseks;

10.    ootab, et komisjon alustaks 2016. aasta alguses mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) põhjalikku ja kõikehõlmavat läbivaatamist ning rakendaks praegu veel läbirääkimiste teemaks oleva maksegraafiku, et lahendada aktuaalsed ja korduvad probleemid kuhjuvate maksmata arvetega; ergutab komisjoni võtma võimalikult põhjalikult arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta alguses lõpule jõudva töö järeldusi ja tegema oma ametiaja jooksul konkreetseid ettepanekuid;

11.    ootab, et komisjon vaataks läbi tubakakokkulepped; on seisukohal, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) puudutav ettepanek menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomise kohta (2014/00173) tuleks säilitada, sest see on osa Euroopa Prokuratuuri loomise ettevalmistustöödest;

12.    kordab taas oma nõudmist vaadata põhjalikult läbi töötajate lähetamise direktiiv; on lisaks seisukohal, et võitlus ebakindlate töökohtade vastu on esmatähtis; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks ebatüüpilisi tööhõive vorme ja ümberkorraldusi käsitlevate direktiivide kallal; rõhutab kindlalt halvenevaid töötingimusi transpordisektoris, eelkõige maanteetranspordi- ja lennundussektoris, ning palub komisjonil sellega viivitamata tegeleda; avaldab lootust, et noortegarantii rakendamine, millega kaasneb noorte tööhõive algatuselt saadav toetus, hakkab vilja kandma, ning väljendab oma valmisolekut toetada kõiki seda ELi programmi tugevdavaid algatusi, sealhulgas rahalisi algatusi; palub komisjonil esitada lastegarantii kava (sarnaselt noortegarantiiga), mis tagaks, et ühtki last ei jäeta abita ja mis tagaks kõigile vaesuses elavatele lastele juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, korraliku eluaseme ja piisava toidu; palub komisjonil koostada ettepanek sotsiaalkaitse põhialuste kohta, mis tagaks inimesele terve elu vältel korraliku sotsiaalkaitse taseme põhisissetuleku kavade abil, juurdepääsu haridusele ja taskukohasele eluasemele, üldise juurdepääsu nõuetekohasele tervishoiule ja üldise juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele lastehoiule; nõuab tungivalt kehtiva rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi läbivaatamist;

13.    palub komisjonil tagada, et haridus ja koolitus oleksid jätkuvalt prioriteetide nimekirja tipus, kusjuures keskenduda tuleks juurdepääsule ja võrdõiguslikkusele, ELi kvaliteetsete haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimisele ja edendamisele, pannes rõhku kõige põletavamatele teemadele nagu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja juhtalgatuste rakendamine, praegusel ja tulevasel tööturul nõutavate oskuste ümbervaatamine, kutsehariduse ja -koolituse ning duaalse hariduse edendamine, kvaliteetsete õpipoisi- ja praktikakohtade toetamine, programm „Erasmus+”, kõigile kättesaadav elukestev õpe ja meediapädevus;

14.    kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama kultuuri- ja loomemajandust ning toetama ja edendama Euroopa kultuuripärandi aasta kehtestamist, ning ootab, et komisjon alustaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kauaoodatud läbivaatamisega;

15.    palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud energialiidu loomise kohta, mis tooks kaasa energiaalase ülemineku, mis omakorda stimuleeriks majanduskasvu ja töökohtade loomist ning tagaks Euroopale kestliku tuleviku; rõhutab, et energialiit peaks põhinema energiatõhususe edendamisel, taastuvenergial ja arukal taristul, mis võimaldaks vähendada ELi energiasõltuvust kulukast imporditavast fossiilkütusest, suurendada ELi geopoliitilist sõltumatust ning pikemas perspektiivis andma võimaluse pakkuda taskukohasemaid energiahindu majapidamistele ja tööstusele; on seisukohal, et energialiidu keskmes peaksid olema kodanikud ning ootab, et komisjon koostaks kütteostuvõimetuse kohta teatise ja tegevuskava;

16.    palub komisjonil luua tõeline digitaalne ühtne turg ning esitada ettepanek uuendusliku ja kaasava digitaalse liidu kohta; palub komisjonil esitada selged prioriteedid ja koostoimed integreeritud strateegia raames koos selgete seadusandlike soovitustega ning rahaliste viiside ja vahenditega, et luua digitaalmajandus, kus Euroopa saab olla maailmas esikohal, ettevõtted saavad tegutseda piiriüleselt, tarbijate ja kodanike õigused on kaitstud ning avalikku haldust saab juhtida kaasajastamise, tulemuslikkuse ja kaasavuse poole; rõhutab vajadust toetada digitaalsektori arengut, et tagada igale eurooplasele juurdepääs kiirele internetiühendusele, korraldada üleminekut digitaaltehnoloogiale tööstussektoris ja anda digitaalsed oskused sellest kasu saamiseks; palub komisjonil lisaks vaadata läbi ELi autoriõigust käsitlevad õigusaktid ning edendada elektroonilise side ja võrgutehnoloogia turvalisust, eriti VKEde ja mikroettevõtjate jaoks; tuletab komisjonile tungivalt meelde, et auahne digitaalne liit ei ole võimalik ilma korraliku mehhanismita, mis käivitab kohapeal investeeringud;

17.    kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid ja meetmeid ELi siseturu tugevdamiseks, muu hulgas: uus siseturu strateegia kaupade ja teenuste jaoks; teenuste direktiivi, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ja riigihangete paketi rakendamine; digitaalplatvorme ühtsel turul käsitlev analüüs, hindamine ja lõpptulemusena seadusandlik ettepanek; digitaalse ühtse turu lõpuleviimine, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud piiriüleste ettevõtjalt-tarbijale-lepingute ja ühistarbimise kohta; tarbijaõiguste tugevdamine, sealhulgas ebaausate kaubandustavade direktiivi ja eksitava reklaami direktiivi läbivaatamine; nõuab tungivalt, et komisjon arendaks järjekindlalt ühtse turu välismõõdet ELi kaubanduspoliitika raames eesmärgiga parandada ELi konkurentsivõimet ja tarbijakaitset, vältides seejuures sellistest toodetest lähtuvat ebaausat konkurentsi, mis ei vasta ELi ohutus-, keskkonna- ja sotsiaalstandarditele;

18.    ootab järelmeetmeid komisjoni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb ELi geograafilise tähise kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele;

19.    nõuab uute kaupade ja teenuste arendamist võimaldavat ambitsioonikat ELi tööstuspoliitikat ja tööstusprotsesside ümberkujundamist innovatsiooni abil, et moderniseerida ELi tööstust ja minna üle teadmistepõhisele, digitaalsele ja vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele;

20.    rõhutab, et vaja on auahnet ettepanekut ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS 2021/30) läbivaatamiseks eesmärgiga määrata CO2-hind kindlaks sobival tasemel, ning et vaja on esitada seadusandlik ettepanek kliima- ja energiaraamistiku 2030 rakendamiseks sektorites, mis ei ole HKSiga hõlmatud, ning nõuab taastuvenergiat käsitlevate ettepanekute auahnet paketti;

21.    palub komisjonil esitada meetmeid, millega parandatakse linnalist liikuvust ja säästvat transporti tehnoloogiliste uuenduste ja alternatiivkütustega, et tagada juurdepääs tõhusale avalikule transporditeenusele, arukate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamine ning finantsvahendite hankimine puhta linnatranspordisüsteemi infrastruktuuri jaoks;

22.    ootab, et komisjon mõtiskleks praeguste probleemide üle keskkonna- ja tervisevaldkonnas, kuna keskkonnaseisund kahjustab inimeste tervist, ning esitaks ettepanekud kavandatud strateegiate kohta, eriti teaduspõhised horisontaalsed kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate jaoks, millele on viidatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, täites seega lisaviivituseta komisjoni tähtaja ületanud juriidilised kohustused;

23.    palub komisjonil viia lõpule autode CO2-heite määruse läbivaatamine ning esitada auahne ettepanek, mis sisaldab 2020. aasta järgset eesmärki; ootab lisaks kütusekvaliteedi direktiivi läbivaatamist, et vähendada transpordikütuste CO2-heidet pärast 2020. aastat, sealhulgas ettepanekuid energia tootmiseks kasutatava biomassi säästvuskriteeriumide kohta;

24.    nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks ja rakendaks rakenduskavasid ning vaataks läbi strateegia „Euroopa 2020”; on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja teiste fondide vahelise koostoime kasutamiseks ning et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja EFSI saaks muuta sujuvamaks, kui need üksteist vastastikku tugevdavad, mitte ei kahjusta, kuna neil on sarnased eesmärgid; nõuab, et uuritaks koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020” vahel;

25.    palub komisjonil tugevdada riskijuhtimisvahendeid erinevates põllumajandussektorites (nt piim) ja esitada ettepanek toidu raiskamise vastu võitlemiseks; nõuab ka tihedamat sidet teaduse, põllumajandustootjate ja tööstuse vahel;

26.    palub komisjonil ühise kalanduspoliitika kontekstis esitada uus raamistik tehniliste meetmete ja kalavarude mitmeaastaste majandamiskavade jaoks ning esitada ettepanek kontrollimääruse läbivaatamiseks;

Terviklik lähenemisviis rändele ja varjupaigale

27.    peab tervitatavaks komisjoni hiljutisi ettepanekuid, mille eesmärk on kehtestada solidaarsus- ja koormuse jagamise mehhanismid, et reageerida asjakohaselt kiireloomulistele humanitaarprobleemidele, ning toetab kindlalt keskpika ja pika perspektiivi väljakutsete põhjalikku kaalumist;

28.    palub komisjonil jätkata tööd seadusandlike ettepanekutega, mis käsitlevad ümberasustamisemehhanismi ja alalise ümberasustamise mehhanismi, et saavutada ELis nende inimeste õiglasem jaotamine, kes vajavad selgelt rahvusvahelist kaitset; rõhutab, kui tähtis on järgida inimõigusi ja tagasisaatmispoliitikat; ootab seetõttu Dublini III määruse hindamist ja võimalikku läbivaatamist;

29.    toetab komisjoni tema ambitsioonikas ja globaalses visioonis seadusliku rände kohta tegevuskava kaudu, mis käsitleb liidu majanduslikke ja demograafilisi väljakutseid ning olemasolevat lünka tööturul ja oskustöötajate nappust; nõuab sarnast tegevuskava nagu rände puhul, sealhulgas uusi seadusandlikke ettepanekuid sektoripõhise töörände, näiteks koduabiliste kohta; nõuab sinise kaardi direktiivi läbivaatamist;

ELi hääle tugevdamine maailmas

30.    tuletab meelde oma seisukohta, et tulemuste saavutamiseks peaks komisjon kehtestama läbivaadatud naabruspoliitika, mida iseloomustab kõikehõlmav ja sidus lähenemisviis välistegevuse ja sisepoliitika vahel; rõhutab sellega seoses asjaolu, et sisserändepoliitika ei ole ainult piirikontrolli küsimus, vaid puudutab ka arengukoostööd, julgeolekut ja inimõigusi, kuna sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesus on sageli konfliktide ja ebaseadusliku rände algpõhjused;

31.    on veendunud, et ELi laienemist tuleks hoida päevakorras, pidades esmatähtsaks ja objektiivselt jälgides reforme kandidaatriikides, et säilitada nende motivatsioon ja ELi võime levitada oma väärtusi;

32.    rõhutab asjaolu, et Euroopa arenguaastal peab komisjon saavutama käegakatsutavaid tulemusi Aafrikas, ning palub komisjonil töötada välja ja esitada järelmeetmete tegevuskava Euroopa konsensuse kohta humanitaarabi valdkonnas, tagamaks sidusust ja seda, et ta täidab jätkuvalt ühiselt oma võetud kohustust järgida inimlikkuse, erapooletuse, neutraalsuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtteid; nõuab, et võetaks vastu läbivaadatud soolise võrdõiguslikkuse suurendamist arengukoostöös käsitlev tegevuskava;

33.    rõhutab ELi seisukoha tähtsust rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste eesliinil ligi kahe aastakümne jooksul ning seda, et EL peab võtma tugeva juhtpositsiooni eelseisvatel läbirääkimistel enne Pariisis toimuvat osaliste konverentsi COP21 ning andma hoogu tugeva, üldise, õiglase ja õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamiseks; kutsub komisjoni üles tagama Pariisi-kohtumisele asjakohaseid järelmeetmeid ja esitama seadusandlikke ettepanekuid kokkuleppe õigeaegse ratifitseerimise tagamiseks;

34.    tuletab meelde oma seisukohta, et tasakaalustatud kaubanduslepingud võivad olla globaliseerumise eeskirjadeks; palub komisjonil seepärast tagada, et Euroopa standardeid ei seataks ohtu, ning rõhutab, et kaubandus peab täitma oma osa vaesusega võitlemisel ja arengu edendamisel välismaal;

35.    ootab, et komisjon arvestab nõuetekohaselt Euroopa Parlamendi seisukohta Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) küsimuses; palub komisjonil ennetada investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üleminekukorda käsitleva määruse läbivaatamist, mis on kavandatud 2020. aastaks, et luua vajalikud vahendid lisameetmeteks, mis tuleb võtta ELi investeerimispoliitika väljatöötamisel, tuginedes kontseptsioonidokumendile „Investeeringud, TTIP ja sellest edasi”;

36.    rõhutab, et tähtis on vaadata läbi kahesuguse kasutusega kaupade määrus, eriti selleks, et anda aru järelevalvetehnoloogiate ekspordist, mis on minevikus aidanud inimõigusi maha suruda, ning et lõpetada kaubanduse kaitsemeetmete ja rahvusvaheliste hangete instrumendi reformi blokeerimine;

Demokraatlikum, avatum ja vastutavam EL

37.    kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste tulemustabeli loomiseks, et hinnata igal aastal põhiõiguste olukorda ja ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi põhiväärtuste järgimist igas liikmesriigis;

38.    palub komisjonil esitada ettepanek Euroopa vahistamismääruse reformi kohta, mis hõlmab proportsionaalsuse kontrolli, standardset konsultatsioonimenetlust, kuritegude paremaid määratlusi, täitmata jätmise kohustuslikke põhjuseid, tulemuslikke õiguskaitsevahendeid ja menetluslike tagatiste järgimist;

39.    ootab, et komisjon esitaks algatused, millega tugevdatakse võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse või identiteedi, usu või veendumuse, puude või vanuse alusel; palub komisjonil eelkõige avaldada survet nõukogule, et lõpetada diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimine, nagu on korduvalt nõutud; palub komisjonil esitada tegevuskava lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste kohta ning esitada uus seadusandlik ettepanek romade mittediskrimineerimise ja integreerimise kohta liikmesriikides;

40.    tuletab meelde, et andmekaitse reformi aluseks peab olema paketipõhine lähenemisviis, palub komisjonil ja nõukogul jätkata tööd kokkuleppe nimel, mis on seotud nii direktiivi kui ka määrusega, ning kordab üleskutset tühistada Safe Harbori leping;

41.    võtab teadmiseks komisjoni uue julgeoleku tegevuskava avaldamise, kuid nõuab, et enne uute julgeolekumeetmete kehtestamist hinnataks igakülgselt olemasolevate meetmete kasutust ja tähtsust;

42.    nõuab tungivalt, et komisjon peaks kinni oma plaanidest ja esitaks ettepaneku avalike dokumentide sisu tunnustamise kohta, et edendada Euroopa kodanike vaba liikumist ja, nagu varem teatatud, hõlmata samasooliste abielud;

43.    kutsub komisjoni üles kiirendama jõupingutusi, et tagada ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga, võttes seejuures arvesse Euroopa Kohtu poolt hiljuti esitatud õiguslikke argumente;

44.    peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut parema õigusloome kohta, mis on oluline vahend õigeaegsete ja kindlate poliitiliste otsuste tegemiseks; jagab arvamust, et parem õigusloome võib aidata tagada, et meetmed on tõenditepõhised ja hästi kujundatud, et need tagavad kodanikele, äriühingutele ja ühiskonnale tervikuna käegakatsutava ja jätkusuutliku kasu ning et täidetakse konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtadega seotud eesmärgid; ootab, et komisjon kohtleks mõlemat seadusandjat võrdselt, mis puudutab teavet ja dokumente, mida ta seadusandlike menetluste käigus edastab;

45.    tuletab meelde oma seisukohta, et paremat õigusloomet ei tohiks pidada selliste valdkondade nagu sotsiaal- ja keskkonnakaitse ning põhiõigused dereguleerimise või vähemtähtsaks lugemise vahendiks ning see ei tohiks tuua kaasa vaevaliste mehhanismide loomist ega lubada tehnilistel hinnangutel saada võitu poliitiliste valikute üle;

46.    peab tervitatavaks seda, et komisjon tunnistab sotsiaalpartnerite õigust sõlmida leppeid (lepingusuhted ja kokkulepped), nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 155 ning mille suhtes ei tuleks kohaldada täiendavaid sidusrühmadega konsulteerimisi ega mõjuhinnanguid;

47.    palub komisjonil täita oma lubadus vastata petitsioonidega seotud teabenõuetele kolme kuu jooksul või esitada põhjused, kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, ning otsida viise, kuidas abistada Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni suhtlemisel siseriiklike ametiasutustega, nii et liikmesriigid vastaksid petitsioonidele kiiremini ja asjakohasemalt; ootab, et komisjon võtaks meetmeid Euroopa kodanikualgatuse vahendi edendamiseks, et teha sellest kasulik poliitilise dialoogi vahend;

48.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.