RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2016. aasta tööprogrammiga
1.7.2015 - (2015/2729(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Martina Michels, Inês Cristina Zuber, Merja Kyllönen, Pablo Iglesias, Fabio De Masi, Neoklis Sylikiotis, Marina Albiol Guzmán, Paloma López Bermejo, Lidia Senra Rodríguez, Javier Couso Permuy, Ángela Vallina, Takis Hadjigeorgiou, Stefan Eck, Tania González Peñas, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel
B8‑0664/2015
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2016. aasta tööprogrammiga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” (COM(2014)0910),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[1], eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et EL ja liikmesriigid on jätkuvalt sügavaimas majandus- ja sotsiaalkriisis alates liidu asutamisest; arvestades, et stagneerunud majanduse, suure töötuse, vähenevate sotsiaalsete õiguste ja tööõiguste ning kasvava sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tõttu on vaja komisjoni senist poliitikat põhimõtteliselt muuta ja minna üle poliitikale, mis tugevdaks Euroopa Liidu ja liikmesriikide jõupingutusi jätkusuutliku majanduskasvu ja täieliku tööhõive suunas ning aitaks kaotada vaesust, sotsiaalset tõrjutust ja sissetulekute ebavõrdsust;
B. arvestades, et Euroopa Komisjon ei hinnanud adekvaatselt praeguse kriisi algpõhjuseid, sealhulgas vigu majandus- ja rahaliidu ülesehituses ja eesmärkides; arvestades, et nendest vigadest tulenev võlakoorem on ülimalt ebaproportsionaalne, nii et mõned riigid saavad siiani kasu, samas kui teised on surutud raskesse madalseisu; arvestades, et komisjon jätkab neoliberaalset ja kokkuhoiule suunatud poliitikat; arvestades, et selline poliitika on toonud kaasa töötuse ja vaesuse kasvu, suured palgakärped, kõrgema pensioniea ja väiksemad avaliku sektori kulutused sellistes valdkondades nagu haridus, kultuur ja tervishoid; arvestades, et see poliitika jätkab nõudluse vähendamist ja sillutab teed radikaalsele erastamiskavale;
C. arvestades, et Euroopa Komisjoni reageering majandus-, sotsiaal- ja demokraatiakriisile, nt majandusjuhtimise raamistik, on pidevalt vähendanud suveräänsete ja demokraatlikult valitud valitsuste ja parlamentide valikuvabadust poliitika osas, takistab Euroopa rahvaste demokraatlikku kontrolli ja kehtestab alalised kokkuhoiumeetmed;
D. arvestades, et Euroopa poliitiline arutelu pärast Kreeka valimisi on vastuoluline ja ignoreerib asjaolu, et rahvas lükkas troika memorandumid demokraatlikul teel tagasi; arvestades, et Euroopa institutsioonid peaksid ilma lubamatu väljapressimiseta austama Kreeka rahva otsust liikuda edasi arengu, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suunas ning teha lõpp troika memorandumiga peale surutud tulemusteta ja sotsiaalselt hävitavale kokkuhoiupoliitikale;
E. arvestades, et viie juhi aruanne on koordineeritud jõupingutus, et kokkuhoidu ELis ja liikmesriikides veelgi ametlikustada;
F. arvestades, et komisjoni reageering nn Lux Leaki skandaalile oli täiesti ebapiisav; arvestades, et suur sotsiaalse õigluse probleem vajab jätkuvalt lahendamist, samal ajal kui kokkuhoiuprogrammid ja neoliberaalsed struktuurireformid tekitavad Euroopas elavatele inimestele pöördumatut kahju ning salajased maksukokkulepped, üleüldine maksudest kõrvalehoidumine ja kasumi maksuparadiisi kandmine on igati seaduslik;
G. arvestades, et maksusüsteemid soosivad tavaliste kodanike asemel pigem suuri ettevõtteid; arvestades, et kokkuhoid ja karmid fiskaaldistsipliini meetmed, millele lisandub maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tagajärjel toimuv valitsemissektori tulude märgatav vähenemine, seavad liikmesriikide eelarve veel suurema surve alla ja kahjustavad liidu maksumaksjate ja töötajate huve;
H. arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on merel hukkunud üle 30 000 inimese, püüdes jõuda Euroopa rannikule; arvestades, et EL ja liikmesriigid soodustavad kriminaalset ja ohtlikku inimkaubandust sellega, et ehitavad kaitsetarasid ja sulevad üha tihedamalt oma välispiirid migrantide ja põgenike jaoks ega näe ette võimalusi turvaliseks ja seaduslikuks sisenemiseks Euroopa Liitu;
I. arvestades, et kliimakriis ohustab endiselt kõikjal maailmas ühiskonna stabiilsust, tervist ja sissetulekut ning loomade heaolu ja bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et ELi panus uude rahvusvahelisse kliimamuutuse lepingusse COP21 ei ole piisav; arvestades, et ei ole tegeletud vajadusega tootmissüsteemi tegelikult muuta;
J. arvestades, et EL vajab ambitsioonikat tööprogrammi, millega luua jätkusuutlik ja kaasav majandus ning mis oleks suunatud sotsiaalseid ja tööõigusi tagavale tööhõivepoliitikale, et lahendada miljonite töötute või ebapiisava tööhõivega inimeste probleem Euroopa Liidus ning saavutada kõrgel tasemel avalikud teenused, kaitstes samal ajal keskkonda;
K. arvestades, et ELi valikud eelarve valdkonnas ei kajasta prioriteete, mis on vajalikud jätkusuutliku, kvalitatiivse ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu stimuleerimiseks;
L. arvestades, et rahva poolt on tohutu vastuseis kokkuhoiupoliitikale ja kasvavale demokraatia puudujäägile ELi otsustamisprotsessis ning ELi institutsioonides; arvestades, et selle asemel, et austada rahva nõudmist ja praegune neoliberaalne kurss hüljata, ühineb komisjon nende poliitiliste jõududega, kes jätkavad kokkuhoiupoliitika pealesundimist liikmesriikidele;
M. arvestades, et on vaja rohkem läbipaistvust, avatust ja demokraatiat, sh kodanike jõulisemat osalemist;
1. OSA
PRIORITEEDID
1. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks tööprogrammi, milles käsitletakse ELi ees seisvaid suurimaid probleeme, nagu majanduse stagneerumine, deflatsioonioht, kõrge töötuse tase, vähenevad sotsiaalsed ja tööõigused, kasvav sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus, suur avaliku sektori ja välisvõlg, samuti kliimakriis; tunneb sügavat muret selle pärast, et komisjon jätkab eelarve konsolideerimise, struktuurireformide ja väiksema reguleerimise poliitikat; rõhutab, et majandus-, sotsiaal-, kliima- ja poliitilisest kriisist on võimalik väljuda ainult radikaalse uue poliitika abil, milles on kõigi meetmete keskmesse seatud finantsturgude huvide asemel inimesed ja keskkond, sh loomade heaolu;
2. rõhutab, et ELi äärealade riikide valitsemissektori ja välisvõla tase on maailma suurimate hulgas, mis tuleneb sellest, et integratsiooniprotsess on asümmeetriline; tuletab meelde, et see võlg on olnud ettekäändeks kehtestada kokkuhoiumeetmeid, mille tegelikud tagajärjed on vaesuse ja võla kasv; on seisukohal, et tingimata tuleb kiiresti ja elementaarse õigluse huvides lahendada võlakoorma probleem, vaadates võla tingimused läbi (korraldades võla ümber ja vähendades seda oluliselt) ning seades selle jätkusuutlikule tasemele;
3. lükkab kindlalt tagasi viie juhi raporti, kuna selles ei pakuta väljapääsu kokkuhoiu narratiivist, vaid soovitatakse hoopiski süvendada praegust poliitikat, sh suuremat konkurentsi ja struktuurilist lähenemist, nõudes ranget eelarvepoliitikat ja kokkuhoidu; usub, et ettepanekud sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalsete näitajate, samuti demokraatliku aruandekohustuse ja läbipaistvuse osas on üksnes ettekääne, et aheldada liikmesriike veelgi kindlamalt ühe majandusmudeli ja eelarvepoliitika külge;
4. on seisukohal, et stabiilsuse pakt, samuti majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ning majandusjuhtimise õigusaktid, nt esimene ja teine pakett ning laiendatud euroala pakt tuleb tühistada; nõuab tungivalt, et komisjon haaraks initsiatiivi makromajandusliku poliitika radikaalseks muutmiseks, et kindlustada demokraatlik aruandlus, läbipaistvus ja liikmesriikide võimalus valida poliitika, mis vastab nende konkreetsetele vajadustele, kaasa arvatud sotsiaalselt tasakaalustatud stimuleerivad fiskaalmeetmed;
5. tunneb heameelt lubaduse üle ühineda uuendatud Euroopa sotsiaalhartaga; palub, et komisjon esitaks viivitamata ettepaneku hartaga ühineda, mis oleks esimene samm paremate sotsiaalsete õiguste ja tööõiguste suunas;
6. mõistab karmilt hukka ELi institutsioonide katsed sundida Kreekat rakendama kokkuhoiumeetmeid, vaatamata Kreeka rahva poolt 2015. aasta jaanuari valimistel väljendatud tahtele; on kindlalt seisukohal, et Euroopa institutsioonid peaksid austama Kreeka rahva otsust liikuda edasi arengu, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suunas ning teha lõpp troika memorandumitega peale surutud tulemusteta ja sotsiaalselt hävitavale kokkuhoiupoliitikale;
7. ei nõustu EFSI kokkuleppega, kuna sellega kavatsetakse otseselt rahastada erasektorit riiklikest vahenditest, see toob kaasa kasumi erastamise ja riske ühiskonna jaoks, lisaks puudub selle üle demokraatlik kontroll; väljendab lisaks tõsist muret selle pärast, et EFSI toob kaasa üldhuviteenuste edasise erastamise; rõhutab, et EFSI tuleb asendada tugeva ja tõhusa säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa investeerimisprogrammiga – mida saab demokraatlikult kontrollida –, et stimuleerida kvalitatiivset ja sotsiaalselt tasakaalustatud majanduskasvu, mis põhineb rikkuse õiglasemal jaotamisel; rõhutab, et ükski investeerimiskava ei saa asendada sotsiaalselt, ökoloogiliselt ja territoriaalselt tasakaalustatud ühtekuuluvuspoliitikat, mis tugevdab piirkonna potentsiaali ja edendab jätkusutlikke struktuurimuutusi;
8. on äärmiselt mures selle pärast, et komisjoni ettepanek seoses kapitaliturgude liiduga toetab muu hulgas VKEde väärtpaberistamise taastamist; rõhutab, et finantsturgude reguleerimise vähendamine on üks peamisi majanduskriisi põhjuseid; kordab, et on vaja tugevdada riikliku finantssektori rolli, sealhulgas natsionaliseerimisega; rõhutab, et pangandussektor peaks edendama majandusarengut, eelkõige tootlikkust suurendavate ja töökohti loovate investeeringutega, ning toetama mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, samuti sotsiaal- ja koostöö valdkonda;
9. leiab, et ELi seadusloome kvaliteeti tuleks parandada; rõhutab siiski, et parema õigusloome tegevuskava ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm ei tohiks kahjustada demokraatlikku protsessi, jättes kõrvale Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja õigused, või olla ettekäändeks reguleerimise vähendamisele, mis nõrgendaks sotsiaalkaitset, tarbijakaitset, keskkonnanorme, loomade heaolu norme ja sotsiaaldialoogi; ei nõustu seetõttu pakutud eksperdikomisjoniga;
10. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks selle asemel kõikide tulevaste õigusaktide mõju hindamise sotsiaalsete õiguste ja inimõiguste seisukohast ning aegumisklauslite lisamise, et tagada ELi õigusaktide regulaarne läbivaatamine;
11. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid näitaksid tõelist poliitilist otsusekindlust rikkuse tegelike omanike maksustamisel ning et töötataks välja kõikehõlmav strateegia konkreetsete ja tõhusate õigusmeetmetega, nagu maksuparadiiside ja vabasadamate keelustamine, Euroopa ja ülemaailmse rikkuse registri loomine, majandusliku sisu nõuete tugevdamine, kasumi maksustamine lähtekohas, selliste pankade tegevuslubade tühistamine, mis jätkavad maksudest hoidumisele kaasa aitamist, ning riiklike maksuametite kärpimise lõpetamine;
12. väljendab kahetsust selle üle, et komisjoni reageering nn Lux Leaksi skandaalile oli ebapiisav; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks maksupoliitika paketti vähemalt kohustuse maksuotsused avalikustada, et tagada läbipaistvus ja järelevalve, samuti riigipõhine aruandlus vastavalt IV kapitalinõuete direktiivi panganduseeskirjadele; peab kahetsusväärseks, et komisjon muudab rikkumisest teatajate ja töötajate kaitset ärisaladuste direktiiviga veelgi nõrgemaks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et rikkumisest teatajad oleksid õiguslikult ja materiaalselt kaitstud, kui võib mõistlikult eeldada, et nad kaitsevad avalikkuse huve;
13. nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks rändepoliitikat tervikliku lähenemisviisiga ning pakuks välja täiesti uue rändepoliitika, mis võimaldaks turvalise ja seadusliku pääsu ELi kõikidele naistele, meestele ja lastele, kes vajavad kaitset või soovivad perekonnaga taasühineda, samuti kvalifitseerimata võõrtöötajatele vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti määratlusele; võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud varjupaigataotlejate ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta Euroopa rände tegevuskava raames; nõuab siiski ambitsioonikamaid ettepanekuid, sealhulgas viivitamatut viisade andmist varjupaigataotlejatele liikmesriikide saatkondades ja konsulaaresindustes, samuti kohustusliku ümberasustamiskava kasutuselevõtmist ELi tasandil praeguse jõuetu vabatahtliku ümberasustamiskava asemel;
14. on TTIP, CETA ja TiSA lepingute vastu ning väljendab suurt muret üldise suuna pärast, mille komisjon on ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikale andnud, eelkõige seetõttu, et see ei ole kooskõlas peamiste eesmärkidega, milleks on töökohtade loomine, vaesusega võitlemine, jätkusuutliku majanduse tagamine, spekulatsioonide, eelkõige toiduga spekuleerimise kontrollimine, rahvatervise, loomade tervise ja heaolu, säästva põllumajanduse ja keskkonna kaitsmine ning kultuurilise mitmekesisuse tagamine;
15. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on seadnud eesmärgiks olla digirevolutsioonis eesliinil; rõhutab siiski, et internet ei ole üksnes vahend ühtse turu strateegia elluviimiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et digitaliseerimine on muutnud kogu ühiskonda – selle tootmisviise, suhtlemist, elu ja juhtimist – ning kõiki valdkondi nutivõrkude energiasüsteemidest tervishoiuni; rõhutab, et digirevolutsioon on ka kultuuriline ja poliitiline küsimus, arvestades, kuidas digitaliseerimine võib tuua kaasa uue demokraatia mudeli, mis põhineb teadmiste jagamisel ja kaasamisel, selle asemel et käsitleda seda üksnes majanduse infrastruktuuri, võimu ja manipuleerimise küsimusena; on veendunud, et digirevolutsiooni muutmiseks demokraatlikuks revolutsiooniks tuleb keskenduda eelkõige neutraalsusele, andmekaitsele ning ühisele autoriõiguse ja intellektuaalomandi õiguse süsteemile;
16. rõhutab, et praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi üks põhjuseid on ka komisjoni neoliberaalne poliitika, mille raames on toetatud finantsturgude dereguleerimist, toodete ja teenuste turgude liberaliseeritust ning majanduses üha rohkem levivat ülemäärast keskendumist finantstegevusele, samuti on põhjusteks riiklike finantseeringute vähendamine ja tööturu väiksem reguleerimine; rõhutab, et on vaieldamatult vaja alternatiivset sotsiaal- ja majanduspoliitikat, mis tegeleks rahva enda poolt valitud arengusuundadega;
2. OSA
VALDKONNAPÕHISED POLIITILISED SEISUKOHAD KOMISJONI 2016. AASTA TÖÖPROGRAMMI KOHTA
Sotsiaalselt tasakaalustatud töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute poliitika
17. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa investeerimisprogrammi, mis suudaks taastada jätkusuutliku ja kaasava majanduse, seaks eesmärgiks sotsiaalseid õigusi ja tööõigusi austava tööhõivepoliitika ning tegeleks ELi miljonite töötute või ebapiisava tööhõivega inimeste probleemiga;
18. sellega seoses palub, et komisjon esitaks viivitamata õigusakti avaliku sektori investeeringute suurendamiseks ELis vähemalt 2 % SKPst aastas, lähtudes riiklikest investeerimiskavadest;
19. peab kahetsusväärseks, et noorte tööpuuduse lahendamisel on komisjon lähtunud lühiajalisest perspektiivist ja kavandanud poolikuid meetmeid; kutsub komisjoni üles mõjutama noorte tööhõivet suurendavaid pikaajalisi tegureid, pöörates suurt tähelepanu noorte jaoks kvaliteetsete kestlike töökohtade loomisele, seda ka õigustel põhineva tõhusa tegutsemisviisi kaudu;
20. kutsub komisjoni üles vaatama läbi riigiabi eeskirju, et lubada sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike projektide soodustamise huvides riigil sekkuda ja aidata raskustesse sattunud VKEsid ja sektoreid, toetades nende tootmisvõimsuse taastamist, mida kriis on oluliselt vähendanud;
21. rõhutab, et regionaalpoliitika on asendamatu vahend majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks peaeesmärgiga vähendada piirkondade vahelist ebavõrdsust, eelkõige vaeseimate ja äärepoolseimate piirkondade puhul, edendada tõelist lähenemist ning hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet; ei poolda komisjoni kava allutada ühtekuuluvuspoliitika Euroopa majandusjuhtimisele ega stabiilsuse ja kasvu paktis selliste makromajanduslike tingimuste seadmist, mille täitmist nõutakse ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalarengu fondidest raha saamiseks; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikat ei tohiks kasutada rahalise karistamise vahendina, kui piirkond või liikmesriik ei rakenda reguleerimise vähendamise ja erastamise poliitikat;
22. nõuab, et programmist „Horisont 2020” ei rahastataks EFSI rakendamist;
Kodanike huve ja õigusi kaitsev digitaalpoliitika
23. rõhutab, et internet on üldkasutatav hüve ja ELi poliitika peab lähtuma võrgu neutraalsuse põhimõttest;
24. märgib, et kodanike usaldus interneti vastu on digitaalühiskonna ja -majanduse tulemuslikuks toimimiseks hädavajalik; leiab, et küberjulgeolek on tähtis, kuid kodanike jaoks on sama oluline mitte olla kahtlustatud; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et eraelu puutumatus ja isikuandmed on internetis avalike ja eraõiguslike asutuste eest kaitstud;
25. on seisukohal, et digitaalmajanduses juba niigi järjest ebakindlamaks muutuvaid töötingimusi arvestades tuleb digitaalse liidu strateegiale lisada kaitsemeetmed, mis tagaksid selles sektoris inimväärsed töötingimused; on seisukohal, et esimeseks sammuks selles vallas võiks olla tarkvaratoodetele (nagu mängud ja tarkvararakendused) kinnitatav õiglase töö märgis;
Uus jätkusuutlik kliimamuutuste poliitika ja sotsiaalselt õiglane energialiit
26. usub, et kliimakriisi on põhjustanud puudulik energiamahukas tootmissüsteem ja kliimamuutuste lahendust ei saa jätta turu hooleks, ning nõuab tootmismeetodite ja tarbimise radikaalset muutmist; kutsub komisjoni üles oma kliimamuutuste poliitikat ümber kujundama ja lisama kliimamuutuste poliitika meetmeid kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse;
27. peab kahetsusväärseks, et komisjonil puuduvad siiani ambitsioonid siduvate eesmärkide osas, eriti seoses ÜRO kliimamuutuste konverentsiga (COP 21) Pariisis; on veendunud, et kliimaalaseid eemärke tuleb kiiresti ambitsioonikamaks muuta, et Euroopa Liit oleks ka edaspidi juhtpositsioonil kliimamuutuste alastel läbirääkimistel, taastuvenergia kasutamisel ja keskkonnahoidlike töökohtade loomisel ning annaks kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisesse vähendamisse õiglase panuse;
28. võtab teadmiseks lubaduse esitada 2015. aasta lõpuks seadusandlikud ettepanekud 2030. aasta kliima- ja energiapaketi rakendamise kohta; tuletab president Junckerile meelde lubadust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40 %, suurendada energiatõhusust 30 % ja viia taastuvenergia osakaal energiaallikate kogumis 30 %-ni;
29. palub komisjonil esitada energiakasutuse ja biomassi suhtes kohaldatavad siduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid; ühtlasi palub komisjonil esitada ettepanekud selle kohta, kuidas võidelda intensiivses loomakasvatuses tekkivate kasvuhoonegaaside heite vastu, sest see heide mõjutab kliimamuutust palju rohkem kui muud kasvuhoonegaasid;
30. on jätkuvalt vastu energialiidu ettepanekule, kuna see edendaks erastamist ja suurendaks ebavõrdsust; leiab, et energia peaks olema avalik hüve ning et rohelise revolutsiooni tagamiseks energiasektoris on äärmiselt tähtis avalik kontroll;
31. võtab teadmiseks lubaduse esitada 2015. aasta lõpuks ambitsioonikam seadusandlik ettepanek ringmajanduse paketi kohta;
32. rõhutab elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi rolli ning on vastu igasugustele katsetele neid ohustada; rõhutab ka, et kehtivate õigusaktide läbivaatamine peaks alati olema mõeldud nende ajakohastamiseks ja tugevdamiseks, mitte nõrgestamiseks;
Töötajate õiguste kaitsmine sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatud siseturul
33. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks töötajate lähetamise direktiivi eelseisvat sihipärast läbivaatamist võimalusena tugevdada töötajate õigusi sotsiaalse dumpingu vastu;
34. usub, et liikuvus peaks olema võimalus, mitte vajadus; kordab, et komisjon peaks keskenduma kvaliteetsete töökohtade loomisele seal, kus inimesed elavad, ning liikuvuse suurendamise asemel tuleb pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsetele õigustele ja tööõigustele; nõuab, et tulevases liikuvuse paketis kaitstaks kõikide töötajate sotsiaalseid õigusi ja tööõigusi;
35. mõistab hukka komisjoni kavatsuse võtta tagasi emaduspuhkuse direktiiv; peab sügavalt kahetsusväärseks komisjoni otsust mitte anda nõusolekut sotsiaalpartnerite lepingule juuksurite tervise ja ohutuse kohta, kuna see kahjustab sotsiaaldialoogi ELis; nõuab tungivalt, et komisjon liiguks nende ettepanekutega edasi ning ajakohastaks viivitamata töötervishoiu ja -ohutuse õigusakte;
36. juhib tähelepanu sellele, et eelkõige kooperatiive ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid tuleb rohkem toetada, et soodustada nende tegevust stabiilses ettevõtluskeskkonnas, vähendada suurtele ettevõtetele ja konglomeraatidele kuuluva valitseva turupositsiooni mõju ning aidata mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja kooperatiive luua ja neil kasvada;
37. nõuab tööstuspoliitika käsitlemist piirkondlikult tasakaalustatud viisil, et luua kõigis liikmesriikides ja piirkondades mitmekesine tööstusbaas, mille abil tagada kogu ELis kõrge tööhõive ja aktiivne tegevus;
Demokraatlik majandus- ja rahapoliitika
38. on kindlalt veendunud, et majandusjuhtimise süsteemi ning majandus- ja rahaliidu ülesehitus on läbipaistmatu ning ebademokraatlik; nõuab, et stabiilsuse ja kasvu pakt asendataks tõelise tööhõive ja arengu paktiga, mis tugineks sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumitele, millest oleks kasu kõikidel inimestel Euroopa Liidus; nõuab ka valitsustevahelist konverentsi, et tühistada fiskaalkokkulepe, ning pooldab selle viivitamatut peatamist kuni nimetatud konverentsi toimumiseni;
39. on seisukohal, et pangandusliidu õigusaktid teenivad ainult suurte ELi finantskapitaliturgude huve ja on vastuolus peamiste demokraatia põhimõtetega; pooldab pangandusliidu õigusaktide kehtetuks tunnistamist ja nõustub vajadusega tagada pangandussüsteemi üle demokraatlik avalik kontroll;
40. nõuab EKP põhikirja ja mandaadi põhjalikku muutmist, et tagada liikmesriikide poliitiline ja demokraatlik kontroll selle üle võrdsetel alustel; peab väga vajalikuks anda liikmesriikidele tagasi volitused otsustada majanduspoliitika võtmeküsimuste, näiteks rahapoliitika üle; leiab ka, et EKP tuleks muuta peamiseks võlausaldajaks, kes võib toimida tavalise keskpangana ja seega stimuleerida majandust deflatsiooni ja languse perioodidel; nõuab sellega seoses, et EKP ja EIP rahastaksid otse valitsussektori investeeringuid, millega toetada reaalmajandust, mitte uusi varade hinnamulle;
41. nõuab veel kord troika süsteemi viivitamatut kaotamist riikides, kus see veel kehtib, kuna see ei ole seaduslik; nõuab, et komisjon hindaks põhjalikult ja läbipaistvalt majanduse juhtimise eri meetmeid, sealhulgas troika poolt ette kirjutatud makromajanduslikke kohandamisprogramme, ja mõtleks järele kriitika üle, mida on esitanud kriitiliselt meelestatud majandusteadlased ja ka troika enda liikmed;
42. peab kahetsusväärseks ebaõiglasi maksumeetmeid, sh ebaõiglasi ja regressiivseid veemaksusid, mis on kehtestatud eelarvekohanduste programmide alla kuuluvates liikmesriikides ja mis on vastuolus proportsionaalse võrdsuse ja progressiivse maksustamise põhimõttega, sest need meetmed mõjutavad ebaproportsionaalselt eelkõige väiksema sissetulekuga leibkondi; nõuab nende maksumeetmete viivitamatut kaotamist;
Uus õiglase kaubanduse poliitika
43. väljendab suurt muret üldise suuna pärast, mille komisjon on ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikale andnud, eelkõige seetõttu, et see ei ole kooskõlas peamiste eesmärkidega, milleks on töökohtade loomine, vaesusega võitlemine, jätkusuutliku majanduse tagamine, spekulatsioonide, eelkõige toiduga spekuleerimise kontrollimine, rahvatervise, loomade tervis ja heaolu, säästva põllumajanduse ja keskkonna kaitsmine ning kultuurilise mitmekesisuse tagamine;
44. ei nõustu volitustega, mille nõukogu on komisjonile andnud läbirääkimisteks, mis puudutavad laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP), laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) ja teenustekaubanduse leping (TISA), mis kujutavad tõsist ohtu muu hulgas toiduga kindlustatusele ning mis võimaldavad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon peataks need rahvusvahelised kaubandusläbirääkimised;
45. tuletab meelde, et komisjoni tellitud mõju-uuringud, eelkõige TTIP, TISA ja CETA kohta tellitud uuringud, milles lubatakse kõigile töökohti ja heaolu, on tõsiselt puudulikud ega ole usaldusväärsed, sest kasutatud majandusmudelid on aegunud; kutsub komisjoni üles kasutama usaldusväärsemaid majandusmudeleid ja kontrollima juba jõustunud vabakaubanduslepingute tulemusi ning võrdlema neid mõju hindamise uuringutega;
46. rõhutab, et iga kaubanduslepingu tingimuseks peab olema töö-, keskkonna- ja sotsiaalsete õiguste kaitse reguleerimise praeguse taseme säilitamine ning meetmed avalike hangete ja avaliku huvi teenuste pakkumise kaitsmiseks (sh riikide õigus kehtestada nendes valdkondades tulevikus kõrgemaid standardeid); nõuab, et kõik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid jäetaks kaubanduslepingute läbirääkimistest välja, et säilitada nimetatud sätete üle demokraatlik kontroll;
47. ei poolda rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes salastatust ja kutsub komisjoni üles tegema kõik läbirääkimisdokumendid parlamendiliikmetele ja kõigile asjast huvitatud kodanikele avalikult kättesaadavaks; nõuab kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige ametiühingute ja kodanikuühiskonna esindajate osavõtul toimuvat avalikku ja demokraatlikku arutelu, et tagada komisjoni vabakaubandustegevuskava mõju asjakohane seire;
48. on seisukohal, et uute vabakaubanduslepingute kiirendatud algatamise eesmärk on vältida kriisist väljumiseks tegelike lahenduste pakkumist, nagu majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ELis, ettevõtete ja investorite kuritahtliku tegevuse piiramine, riigivõla auditeerimine ja vähendamine ning hädavajalik võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
49. tuletab meelde, et vastavalt liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi seisukohale jõudis komisjon kokkuleppele kultuuri mitmekesisust käsitlevas ÜRO konventsioonis sätestatud kultuurivaldkonna erandlikkuse põhimõttes, mille kohaselt tuleks kultuuri käsitada muudest kaupadest erinevalt ning kultuurikaubad ja -teenused tuleks läbirääkimistest valdavas osas välja jätta; on seisukohal, et see peaks hõlmama audiovisuaalmeedia teenuseid ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi põhiküsimusi, avaliku sektori toetusi, ringhäälinguorganisatsioonide rahastamiskohustusi (eriti Euroopa filmitoodangu rahastamiseks ja levitamiseks), ühistootmislepinguid, keelepoliitika meetmeid, avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust osutavate kanalite toimimist, maksimaalse osaluse piiramist kanalite ja võrkude puhul, intellektuaalomandi õigusi kultuuri, ajakirjanduse ja teaduse valdkonnas ning sotsiaalkindlustuse erisüsteeme;
Tegelik õigus- ja põhiõiguste poliitika
50. kutsub komisjoni üles tegutsema aktiivselt selle nimel, et Euroopa Parlamendi seisukohaga kooskõlas olev horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv vastu võetaks, ja et võidelda diskrimineerimise, sh romade, rändajate, varjupaigataotlejate ja muude kaitsetute rühmade vastu suunatud rünnakute vastu;
51. palub komisjonil anda hinnang romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamisele ja nõukogu soovitusele selle kohta, milliste meetmete abil romasid liikmesriikides tõhusalt integreerida; palub komisjonil pakkuda romade tõhusa kaasamise kohta vajaduse korral välja lisameetmeid;
52. kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele mõeldud tegevuskava kinnipidamistingimuste parandamise kohta, arvestades eelkõige eelvangistuse sagedast kasutamist, muu hulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud juhtumite puhul; palub komisjonil täielikult arvesse võtta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat vangistustingimuste kohta;
53. on äärmiselt pettunud, et komisjon ei ole Euroopa vahistamismääruse läbivaatamist käsitleva seadusandliku algatusraporti suhtes midagi ette võtnud; kutsub komisjoni üles esitama uut ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi selleteemalist raportit ja eelkõige proportsionaalsuse kontrolli küsimust;
54. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole oma uutesse algatustesse lisanud üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevat uuendatud ajakohast ettepanekut, mis kajastaks esimese lugemise kokkulepet, mille Euroopa Parlament saavutas 2011. aastal;
55. peab komisjoni hiljutist Euroopa julgeoleku tegevuskava äärmiselt pettumustvalmistavaks, sest selles keskendutakse väga ühemõtteliselt repressiivsele poliitikale ja ELi õiguskaitseasutuste laiendamisele;
56. nõuab tungivalt, et komisjon täidaks nõudmised, mille Euroopa Parlament on esitanud oma resolutsioonides vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Luure Keskagentuuri (LKA) poolt Euroopa riikides, eelkõige seoses USA Senati aruandega LKA poolt toime pandud piinamiste kohta;
57. peab kiiduväärseks uut lubadust ühineda Euroopa Inimõiguste Kohtuga (ECHR); on aga seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu arvamus Euroopa Liidu ühinemise kohta ECHRiga kujutab endast inimõiguste jaoks suurt tagasilööki;
58. kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse Euroopa Liidu Kohtu 8. aprilli 2014. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ei kavandaks kõigi andmete säilitamise alusel enam mingeid lisameetmeid;
59. on seisukohal, et andmete säilitamist puudutav Euroopa Liidu Kohtu otsus kehtib broneeringuinfo kogumise kohta õiguskaitse eesmärkidel; palub komisjonil seetõttu ELi broneeringuinfo ettepaneku tagasi võtta; nõuab sellega seoses kindlalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile hinnangu kohtuotsuse mõju kohta kõikidele seadusandlikele ettepanekutele, milles käsitletakse isikuandmete massilist kogumist ja säilitamist;
60. kutsub komisjoni üles algatama tõhusaid meetmeid kodanike kaitsmiseks järjest suurema riigipoolse jälgimise eest;
Inimõigustel põhinev rändepoliitika
61. kutsub komisjoni üles töötama 2015. aastal välja mahukad ettepanekud turvaliste ja legaalsete viiside kohta kõikidele kaitset vajavatele naistele, meestele ja lastele ELi kaitse võimaldamiseks, nii et inimesed ei peaks enam Euroopasse jõuda püüdes Vahemerel või kõrbetes eluga riskima;
62. peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut kehtestada esimese sammuna Itaalia ja Kreeka aitamiseks rahvusvahelise kaitse küsimuses ajutised meetmed; palub komisjonil esitada 2015. aasta lõpuks ulatuslikum ettepanek, milles kajastuks 2015. aastal nii Kreekasse kui ka Itaaliasse saabujate arvu kasv; tuletab meelde, et riik, kuhu pagulased ümber paigutatakse, tuleks valida pagulaste perekondlikke, keelelisi ja kultuurilisi sidemeid silmas pidades; nõuab Dublini määruse peatamist;
63. mõistab hukka komisjoni kindla keskendumise Euroopa rände tegevuskavale, milles keskendutakse ebaseadusliku rände ennetamisele ja mahasurumisele, sealhulgas kinnipidamise abil, arvestamata seda, et sõdade, tagakiusamise ja kliimakatastroofide eest põgenevate varjupaigataotlejate arv üha kasvab; mõistab seega sügavalt hukka komisjoni poolt 2014. aastal tehtud järjest arvukamad repressiivsed ettepanekud, nagu Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED) inimkaubitsejate aluste vastu võitlemiseks, Frontexi eelarve suurendamine, sisserändajate tagasisaatmise kiirendamine ning sunnivahendite ja kinnipidamise kasutamine sisserändajate sõrmejälgede võtmiseks; kutsub komisjoni üles suunama need rahalised vahendid ümber otsingu- ja päästetöödesse, avatud vastuvõtukeskustesse, ümberasustamise ja -paigutamise programmidesse ja integratsiooni;
Rahumeelne roll ülemaailmsel tasandil
64. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tihendama asjakohastes valdkondades ELi suhteid strateegiliste partneritega, sh Vahemere piirkonna, Venemaa, Hiina ja uute esilekerkivate ülemaailmsete ja piirkondlike toimijatega;
65. ei toeta ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis on täielikus kooskõlas NATO ja Atlandi-üleste suhete raamistikuga ja militariseerivad sekkumispoliitika eelistamise ja sõjalis-tööstusliku kompleksi aktiivse toetamise kaudu rahvusvahelisi suhteid veelgi; nõuab rahvusvahelise õiguse järgimist ning tagasipöördumist kriiside lahendamise juurde poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega;
66. on seisukohal, et eelkõige tuleb säilitada rahu ja stabiilsus ning tagada põhi- ja inimõigused rahvusvahelisele õigusele vastava ja mittediskrimineerivalt kohaldatava rahumeelse mittesõjalise välispoliitika kaudu, võttes kanda juhtrolli konfliktide diplomaatilises ja rahumeelses lahendamises ning tehes seda vahendamisalgatuste ning desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist käsitlevate programmide kaudu, kooskõlas ÜRO põhikirjaga; rõhutab, kui olulised on jõupingutused, mille eesmärk on parandada ja tugevdada rahvusvahelist (relvakaubandusleping) ja ELi relvaekspordi kontrollikorda ning toetada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu järgimist ja tuumadesarmeerimist, ning toonitab, kui olulised on vaesuse kaotamise, humanitaarabi, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise meetmed, mille abil soodustatakse tasakaalustatud majandussuhteid, õiglast kaubandust ning ressursside ja rikkuse õiglast jaotamist ELi naabruses ja kogu maailmas;
67. rõhutab ENP läbivaatamise olulisust ja õigeaegsust; toonitab, et läbivaadatud ENP peaks võimaldama reageerida kiiresti ja asjakohaselt kohapealsele olukorrale ning sisaldama samas pikaajalist perspektiivi suhete arendamiseks naaberriikidega, võttes ühtlasi arvesse osaliste ebavõrdsusi; on seisukohal, et assotsieerimislepingute edendamise asemel, millega taotletakse ainult vabakaubanduspiirkondade asutamist, mis kahjustavad ENP riikide rahvaid ning teenivad üksnes Euroopa poole suurettevõtete ja ENP riikide eliidi huve, tuleb suhete jaoks ENP riikide ja piirkondadega luua uus raamistik, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rangel järgimisel, riikide siseasjadesse mittesekkumisel ja nende suveräänsuse austamisel, et toetada naaberpiirkondade arengut ning edendada tööhõivet ja haridust;
68. on vastu kavale kiirendada tsiviilmissioonidele rahaliste vahendite eraldamist ning lihtsustada otsustamisprotsessi ja rakendamist, sest selliste missioonide mittesõjaline olemus on sageli küsitav, kuna tsiviil- ja sõjaliste aspektide piirid on üha sagedamini hägused ja läbipõimunud, eriti julgeolekusektori reformi ja väljaõppemissioonide puhul;
69. rõhutab, et ÜJKP missioonide puhul on parlamentaarne kontroll ja reservatsiooniõigus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil napp; rõhutab, et demokraatia defitsiiti suurendavad nii panustamise ja jagamise põhimõte, nn terviklik käsitus, tihe koostöö ELi, NATO ja Athena mehhanismi vahel kui ka ELi lahingugrupid;
70. on vastu ÜJKP teadusuuringute katseprojekti rakendamisele, mida komisjon ja Euroopa Kaitseagentuur ühiselt alustasid ning mis hõlmab muu hulgas kaugjuhitava õhusõiduki süsteeme (RPAS); on kindlalt vastu sellele, et programmi „Horisont 2020” vahenditest või üldse ELi eelarvest rahastatakse sõjalisi, tsiviil-sõjalisi või julgeolekualaseid teadusuuringuid ning eelkõige RPASi arendamise eesmärgil tehtavaid uuringuid;
Kodanikuõiguste tugevdamine
71. palub, et komisjon esitaks lubatud ettepaneku institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta, milles käsitletakse kõikide ELi institutsioonide jaoks kohustuslikku läbipaistvusregistrit; kordab vajadust parandada esindus- ja osalusdemokraatiat, rakendades Lissaboni lepingu artikleid 9–12;
72. palub komisjonil esitada ettepanek Euroopa kodanikualgatuse läbivaatamiseks, tuginedes Euroopa Parlamendi peatselt valmiva rakendusaruande järeldustele;
73. kutsub komisjoni üles uurima kodanike sotsiaalse veto õiguse kehtestamise võimalust, mis kujutaks endast mehhanismi, mis võimaldab ennetada ELi õigusaktide jõustumist, kui need kahjustavad kõige vaesemaid, suurendavad ebavõrdsust või vähendavad sotsiaalseid õigusi;
Muud poliitilised prioriteedid
Kalanduspoliitika
74. nõuab detsentraliseeritud ühist kalanduspoliitikat, mis edendaks kalandussektori moderniseerimist ja jätkusuutlikku arengut, tagades selle sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisuse, ressursside jätkusuutlikkuse, töökohtade loomise ja säilimise ning kalandussektori töötajate elutingimuste parandamise;
75. nõuab meetmete võtmist kala esmamüügi hinna ja kalandussektori töötajate sissetulekute tõstmiseks ning subsiidiume või kompensatsioonimehhanisme kalandussektori töötajatele, keda on kahjustanud varude taastamiskavadest, mitmeaastastest majandamiskavadest ja ökosüsteemi kaitsemeetmetest tulenevad majanduslikud või sotsiaalsed tagajärjed;
76. nõuab meetmeid riikliku suveräänsuse tagamiseks seoses liikmesriikide majandusvööndite ja kalavarudega, et võimaldada lähedast haldamist; on seisukohal, et iga liikmesriigi oma laevastiku jaoks ainuõigusliku juurdepääsu ala piiriks peaks jääma 12 miili, ning teeb ettepaneku kaaluda võimalust laiendada seda ala külgnevatele aladele, järgides mandrilava piire;
77. nõuab merekeskkonna elurikkuse kaitsmist ja soodsate tingimuste tagamist, mis võimaldaksid kalapopulatsioonil täieneda; pooldab sellega seoses sobivate säästva majandamise põhimõtete rakendamist, mis võiks hõlmata püügivabade alade loomist neis piirkondades, kus kalavarud ja elurikkus on ohus, lähtudes kõige värskematest teaduslikult tõendatud andmetest;
78. kinnitab veel kord, et ühises kalanduspoliitikas tuleb tunnustada väikesemahulise ja rannapüügi eripära ning analüüsida, millises ulatuses rahuldavad olemasolevad rahastamisvahendid sektori vajadusi, ja neid vastavalt kohandada;
79. palub, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) toetaks väikesemahulist kalapüüki, tegeleks selle sektori probleemidega tõsiselt ning toetaks lähedast haldamist, säästvat kalapüüki ja rannakogukondade arendamist;
80. peab kahetsusväärseks, et heakskiidetud ühine kalanduspoliitika ja ühine turukorraldus jäävad kalandussektori tegelikele vajadustele oluliselt alla, ning nõuab, et need kaks määrust võimalikult kiiresti läbi vaadataks;
81. märgib kriitiliselt, et lubatud kogupüügi liiga innukas ja drastiline kärpimine võib teha kahju kõnealusele sektorile, elatisele ja maakogukondadele, ning palub, et komisjon teeks omalt poolt kõik, et seda ei juhtuks;
Põllumajanduspoliitika
82. usub, et põllumajandus on üks neist sektoritest, mis võib vaatamata kriisile jätkuvalt teatud väärtust luua; märgib siiski, et põllumajandustootjaid, eriti noori ja naissoost põllumajandustootjaid ei ole piisavalt; kutsub ELi üles analüüsima põhjalikult selle põhjuseid, et rakendada probleemi lahendamiseks sisulisi meetmeid; peab kahetsusväärseks, et see nähtus seab ohtu ülemaailmse tähtsusega põllumajandus- ja maaelupärandi, samal ajal kui suured agrotööstusettevõtted suurendavad oma kasumeid ja suruvad peale oma nägemust ülemaailmsest toidusüsteemist, mis toob keskkonna jaoks kaasa katastroofilised tagajärjed; rõhutab, et ELi põllumajanduse ja toidupoliitika keskmes peavad olema põllumajandusettevõtjad, mitte suurettevõtted, et tõeliselt edendada majanduskasvu ja luua töökohti kõikides ELi piirkondades; peab kahetsusväärseks, et praegune poliitika toob kaasa traditsiooniliste perefarmide väljasuremise kogu ELis ning sellest tingituna ka sotsiaalse ja majandustegevuse hääbumise maapiirkondades;
83. toonitab, et EL peab tegema jõupingutusi, et kasvatamisõigused oleks tootjate vahel õiglaselt jaotunud, ning töötama välja avaliku sektori instrumendid, mille abil kohandada pakkumist ja nõudlust, et säilitada põllumajandustootjate sissetuleku ja toidutootmise tase ning kaitsta põllumajandustootjaid hinnavolatiilsuse eest; nõuab seetõttu otsusekindlat vahehindamist, millega leitaks ühise põllumajanduspoliitika probleemidele tõhusaid säästvaid lahendusi;
84. rõhutab, et EL peab tähtsustama oma põllumajandusmaa kaitset ja juurdepääsetavust ning vältima maa hõivamist, mis on ülimalt suur ja tähtis tingimus põllumajandustootjate, pinnase ja keskkonna kaitseks;
85. rõhutab, et põllumajandusmaa kaitsmiseks pikas perspektiivis on vaja tõhusat kliimamuutuste ennetamise ja nende leevendamise strateegiat, mida tuleks rakendada kogu Euroopas, et põllumajandussektorit dekarboniseerida, püüdes samal ajal kaitsta Euroopa põllumajandustootjate tootlikkust;
86. kutsub ELi üles keelustama GMOde lubamise, kasvatamise ja turustamise ning pühenduma kindlalt Euroopa mahepõllumajandussektori toetamisele, mis on viimastel aastakümnetel ainsana kasvanud;
87. palub, et komisjon võtaks tagasi kloonimisega seotud ettepanekud ja esitaks uued, mis kajastaksid Euroopa Parlamendi seisukohta ja võimaldaksid kohaldada ka seadusandlikku tavamenetlust; ei nõustu nõusolekumenetluse kasutamisega direktiivi puhul, milles käsitletakse kloonloomadest saadud toidu turulelaskmist, kuna see jätab Euroopa Parlamendi ilma õigusest ettepanekut muuta;
88. nõuab, et Euroopa Liit keelustaks seemnete patenteerimise mis tahes vormis, et kaitsta põllumajandustootjaid ebaausa konkurentsi ja tarbetu bürokraatia eest, ning kaitseks kohalikke sorte ja elurikkust ning genotüüpe ja kultuurilist pärandit;
89. peab kahetsusväärseks, et Euroopa loomakasvatuses ei täideta praegu loomade heaolu norme, ja nõuab, et komisjon tagaks kehtivate õigusaktide nõuetekohase jõustamise kõikides liikmesriikides, pidades samal ajal meeles nõuete täitmise maksumust põllumajandustootjate jaoks ja eelkõige väikepõllumajandustootjate jaoks, keda ei mõjuta mastaabisääst; palub lisaks, et komisjon täiendaks loomade heaolu eeskirju mahepõllumajandust käsitlevates kehtivates ELi õigusaktides ning kaotaks kõik erandid loomade heaolu eeskirjadest, näiteks ebasobivate tõugude kasutamise, kariloomade lõastamise ja tarbetu kastreerimise;
90. kiidab heaks Madalmaade, Saksamaa ja Taani hiljutise algatuse piirata elusloomade maksimaalset transportimise aega kaheksa tunnini; palub, et komisjon vaataks kiiremas korras läbi nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, ning lühendaks elusloomade maksimaalset transportimise aega;
91. palub komisjonil avaldada aruanne „Säästva toidusüsteemi rajamine Euroopas”, mille kolm varasemat volinikku on juba heaks kiitnud, ning esitada lähtuvalt selle aruande järeldustest tegevuskava; leiab sellega seoses, et ELi põllumajandus peaks liikuma intensiivselt loomakasvatuselt õiglase, säästva ja taimepõhise valgutootmise poole, ning on seisukohal, et komisjon peaks toetama ja edendama kohalikke turge ja kohalike, hooajaliste ja mahepõllumajanduslike toodete tarbimist; nõuab lisaks, et liikmesriikides vaadataks läbi ökoloogiline aiandussektor ja toetataks selle arendamist, et tagada täisväärtusliku toiduga varustamine võimalikult lühikese tarneahelaga;
92. nõuab avaliku arutelu alustamist ELi uue põllumajandus- ja toidupoliitika väljatöötamiseks, mis vastaks kogu ühiskonna huvidele; soovib sellega seoses avalike konsultatsioonide korraldamist toiduainetega varustamise sõltumatuse ja vastutustundliku tarbimise teemadel;
93. kritiseerib karmilt igasuguste põllumajanduslike eksporditoetuste jätkuvat kasutamist; nõuab, et need viivitamata kaotataks;
Arengupoliitika
94. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tervikliku strateegia ja tegevuskava, mis sisaldaks tugevaid soovitusi ebaseaduslike kapitalivoogude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks ning maksualase koostöö ja finantsläbipaistvuse parandamiseks, et vältida hargmaiste ettevõtjate piiriülest maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist ning tõhustada arenguriikides siseriiklike ressursside kasutuselevõttu arengu prognoositava rahastamisallikana;
95. kutsub komisjoni üles toetama rahvusvahelisi kontserne käsitleva õiguslikult siduva vahendi väljatöötamise jätkamist ÜRO egiidi all, koostades selleks teatise, milles luuakse alus ELi ühisteks meetmeteks, ning nägema ette tõhusa õiguskaitse ohvritele olukorras, kus siseriiklik jurisdiktsioon ei tule hargmaiste ettevõtete tõhusa kohtulikule vastutusele võtmisega ilmselgelt toime;
96. kutsub komisjoni rõhutama kõigis oma ettepanekutes koostöös ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuriga kindlalt soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, kuna sooline võrdõiguslikkus on vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu ülitähtis element;
97. nõuab, et arengut mõjutavad poliitikavaldkonnad (sh kaubandus, ränne, energeetika, keskkond, kliimamuutused, põllumajandus- ja kalanduspoliitika) oleksid kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ning arengualaste eesmärkidega;
98. toonitab, et ametlik arenguabi on endiselt üks arengu rahastamise olulisi vahendeid; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid endale viivitamatult uuesti kohustuse eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikule arenguabile, ning esitaksid mitmeaastased eelarve ajakavad protsendimäärade suurendamiseks 2020. aastani, esitades ühtlasi selge ajakava oma kohustuste, sh abi lahtisidumise alaste kohustuste täitmise kohta arengutõhususe valdkonnas, suurendades samal ajal partnerriikide isevastutust, nende arengustrateegiate ühtlustamist, ühist vastutust ning rahastajate vahelist kooskõlastatust, vähendades eri abimehhanismide ja rahastajate vahelise suurema koordineerimise abil ka abi killustatust;
99. nõuab võla jätkusuutlikkuse küsimuses inimeste vajadustel põhinevat käsitust, mis hõlmaks siduvaid norme vastutustundliku laenuandmise ja -võtmise määratlemiseks, võlaauditeid ja võlgade restruktureerimise õiglast mehhanismi, mis peaks hindama riikide võlakoorma legitiimsust ja jätkusuutlikkust ning jätkusuutmatu ja ebaõiglase võla võimalikku tühistamist; nõuab tungivalt, et EL osaleks konstruktiivselt ÜRO läbirääkimistel, mille sihiks on riigivõla restruktureerimisprotsesside mitmepoolne õiguslik raamistik, mille eesmärk on võlakoormat kergendada; nõuab samuti tungivalt, et EL näeks vaeva ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi nende põhimõtete rakendamise nimel, mis käsitlevad nii laenuvõtjate kui ka -andjate poolseid vastutustundlikke riigivõlaga seotud tehinguid;
100. kordab, et arengukoostöö rahastamisvahendilt ja Euroopa Arengufondilt saadud makseid ei tohi kasutada sõjaliste ja julgeolekualaste programmide, poliitikakoostöö ja sõjaväe reformimise eesmärgil; rõhutab, et kogu humanitaartegevus peab olema mittesõjaline;
Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus
101. palub komisjonil ja nõukogul esitada ettepaneku ELi naistevastase vägivalla tervikliku strateegia kohta, sh õigusakti, mis hõlmab naistevastase vägivalla vastu võitlemise miinimumnõudeid; on seisukohal, et ei ole tarvis eraldi tegevuskavasid näiteks naiste suguelundite moonutamise, koduvägivalla või seksuaalse vägivalla kohta, vaid kõik need naistevastase vägivalla erinevad vormid peaksid olema hõlmatud üldise ja tõhusa strateegiaga, mis lähtuks soolisest võrdõiguslikkusest, samuti tuleks seada eesmärgiks ELi ühinemine 2011. aastal allkirjastatud Istanbuli konventsiooniga naistevastase vägivalla ja koduvägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni sellega seoses üles kuulutama 2016. aasta naistevastase vägivalla lõpetamise Euroopa aastaks ning eraldama arvestatavad vahendid teadlikkuse tõstmiseks ja kõikidel tasanditel võetavateks toetusmeetmeteks, abistades eelkõige naiste õigustega tegelevaid vabaühendusi; kutsub komisjoni üles võtma vastu ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2015–2020 ning rakendama seda;
102. taunib komisjoni kavatsust võtta rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames tagasi; nõuab seadusandliku algatuse tegemist nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ läbivaatamiseks, mis pakub samaväärset kaitset kui parlamendi 2008. aastal vastu võetud resolutsioonis nõuti ning mis võimaldaks viivitamatult parandada rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate ohutust ja tervishoidu; nõuab edusammude tegemist vanemapuhkust käsitlevate ELi tasandi õigusaktide osas, sh erisätteid isapuhkuse kohta;
103. nõuab tungivalt, et komisjon auditeeriks oma arenguabi programmi, et tagada, et ELi rahastamist ei piira teiste partnerrahastajate poolsed nõuded seoses vajaliku arstiabiga, muu hulgas seoses relvakonfliktides vägistamise ohvriks langenud naiste ja tütarlaste ligipääsuga turvalisele abordile, kooskõlas Genfi konventsioonide ühise artikliga 3, millega tagatakse haavatutele ja haigetele kogu vajalik arstiabi; palub komisjonil samuti tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele ning tegeleda selle teemaga kõikides seotud poliitikavaldkondades nii ELis kui ka väljaspool seda;
104. palub komisjonil keskenduda arengupoliitikas soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele; on veendunud, et sooline võrdõiguslikkus ning naistele ja tütarlastele suurema mõjuvõimu andmine on rahvusvaheliste arengueesmärkide saavutamiseks hädavajalik; nõuab, et ELi arengupoliitika oleks feministlik, antimilitaristlik ja rahumeelne;
_____________________
105. palub, et komisjon vaataks oma tööprogrammi läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni, sh resolutsiooni 2. osas esitatud valdkonnapõhiseid soovitusi;
106. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.