RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Burundis
1.7.2015 - (2015/2723(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Davor Ivo Stier, Cristian Dan Preda, Joachim Zeller, Lorenzo Cesa, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Mariya Gabriel, Francesc Gambús, Michael Gahler, Maurice Ponga, Tokia Saïfi, Lara Comi fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0657/2015
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta,
– võttes arvesse Cotonou lepingut,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 4. juuni 2015. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,
– võttes arvesse Arusha rahu ja leppimise lepingut,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 28. mai 2015. aasta avaldust Burundi valimiste vaatlusmissiooni peatamise kohta ning tema pressiesindaja 29. juuni 2015. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,
– võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse riigipeade kriisikohtumise 31. mai 2015. aasta kommünikeed olukorra kohta Burundis,
– võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 13. juuni 2015. aasta kommünikeed,
– võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi Burundi kohta,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et alates 2015. aasta aprillist, kui president Pierre Nkurunziza teatas oma vastuolulisest otsusest kandideerida kolmandaks järjestikuseks viieaastaseks ametiajaks ning sellele järgnesid laialdased protestiavaldused ja ebaõnnestunud sõjaväeline riigipöördekatse mais, valitseb Burundis poliitiline segadus;
B. arvestades, et opositsioon on teatanud valimiste boikoteerimisest, kinnitades, et õiglase hääletuse korraldamine on võimatu;
C. arvestades, et 29. juunil 2015 toimusid Burundis kohalikud ja parlamendivalimised ning 15. juuliks on kavandatud presidendivalimised, vaatamata Ida-Aafrika Ühenduse tippkohtumise üleskutsele “lükata valimised edasi, et jätta aega rahumeelseteks, kaasavateks ja usaldusväärseteks valimisteks vajalike tingimuste loomiseks”;
D. arvestades, et valmisprotsessi tumestavad tõsiselt jätkuvad piirangud sõltumatule meediale, ülemäärane jõu kasutamine meeleavaldajate vastu, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna hirmutamise õhkkond ning usalduse puudumine valimisi korraldavate ametiasutuste vastu, mis sundis ELi oma valimisvaatlusmissiooni tegevuse peatama;
E. arvestades, et Aafrika Liidu komisjon teatas pühapäeval, 28. juunil, et ei kavatse kohalikke ja parlamendivalimisi vaadelda, kuna vabade, õiglaste ja usaldusväärsete valimiste korraldamiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud;
F. arvestades, et samal päeval teatas Burundi parlamendi esimees, et on pärast talle tehtud ähvardusi põgenenud, samas kui pealinnas oli kuulda ägedat tulistamist;
G. arvestades, et 29. juunil 2015 viis ELi oma valimiste vaatlusmissiooni lõplikult Burundist välja, olles seisukohal, et parlamendivalimiste läbiviimine ilma, et oleksid täidetud minimaalsed tingimused valimiste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kaasavuse tagamiseks, üksnes süvendaks kriisiolukorda;
H. arvestades, et Burundis valitseb tõsiseim poliitiline kriis pärast seda, kui 2005. aastal lõppes riigis 12 aastat kestnud kodusõda, ning arvestades, et selline olukord ei kujuta endast ohtu mitte ainult riigi enda, vaid ka naaberriikide sisemisele stabiilsusele selles niigi ebastabiilses Aafrika piirkonnas;
I. olles sügavalt mures ohvrite ja tõsiste inimõiguste rikkumiste suure arvu pärast alates kriisi algusest, eriti julgeolekujõudude ja Imbonerakure liikmetega seostatud kuritarvituste pärast;
J. olles sügavalt mures põgenike jätkuva voolu pärast naaberriikidesse;
K. arvestades, et püsivat poliitilist lahendust kogu Burundi rahva julgeoleku ja demokraatia huvides on võimalik saavutada üksnes dialoogi ja konsensuse teel ning kooskõlas Arusha lepingu ja Burundi põhiseadusega;
1. mõistab hukka Burundi valitsuse otsuse viia kohalikud ja parlamendivalimised 29. juunil siiski läbi, vaatamata valitsevale poliitilisele ja julgeolekuolukorrale;
2. mõistab hukka kõik inimõiguste rikkumised Burundis ning kutsub kõiki osalisi üles lõpetama vägivald ja käituma praegusel perioodil vaoshoitult;
3. nõuab poliitiliste erakondadega seotud kõikide relvastatud noorterühmituste relvitustamist;
4. palub juhtfiguuridel lõpetada igasugune praegust vägivalda õhutav tegevus ning nõuab tungivalt, et Burundi ametivõimud uuriksid neid sündmusi põhjalikult ja võtaksid süüdlased vastutusele;
5. rõhutab, et inimõiguste raske rikkumise eest vastutavad isikud ei või jääda karistuseta ning kõik need isikud tuleb anda kohtu alla oma tegude eest individuaalselt vastust andma; peab sellega seoses eriti oluliseks inimõiguste vaatlejate ja Aafrika Liidu teatatud sõjaliste ekspertide viivitamatut saatmist kohapeale;
6. väljendab toetust Ida-Aafrika Ühenduse jätkuvatele jõupingutustele ning rõhutab ühenduse tippkohtumistel Dar es Salaamis 13. ja 31. mail 2015 kokku lepitud meetmete asjakohasust, millega loodi raamistik kriisile poliitilise ja konsensusliku lahenduse leidmiseks ning mille seas on nõudmine lükata valimised edasi ja lõpetada viivitamata vägivald, poliitiliste erakondadega soetud noorterühmituste relvitustamine, dialoogi alustamine Burundi osapooltega ning piirkonna riikide võetud kohustus mitte jääda kõrvaltvaatajaks, kui olukord peaks halvenema;
7. märgib kahetsusega, et poliitiline dialoog Ida-Aafrika Ühenduse, Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi (ICGLR) ja Aafrika Liidu osalusel, mille algatas ÜRO eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas, ei ole andnud loodetud tulemusi;
8. rõhutab, et praegune olukord võib seada ohtu pärast Arusha rahu ja leppimise lepingu ning 2003. aasta üldise relvarahukokkulepe allkirjastamist saavutatud olulised edusammud Burundis, mõjutades sellega kogu piirkonna stabiilsust;
9. nõuab, et täidetaks Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika Ühenduse määratletud kõiki tingimusi, mis on vältimatud selleks, et tagada valimisprotsessi usaldusväärsus ja tõrgeteta läbiviimine rahumeelsel, kaasaval ja läbipaistaval viisil ning austades täielikult poliitilisi vabadusi, sealhulgas sõnavabadust;
10. kinnitab veendumust, et üksnes Arusha lepingul ja Burundi põhiseadusel rajanev dialoog ja konsensus võimaldab saavutada püsiva poliitilise lahenduse, tagades rahu säilimise ja kindlustamise, samuti demokraatia ja õigusriigi tugevdamise; kutsub selleks kõiki osalisi Burundis taasalustama dialoogi parteidevaheliste lahkhelide üle kõikides valdkondades ning seadma rahvuslikud huvid kõrgemale muudest kaalutlustest;
11. tunneb muret oma kodumaalt naaberriikidesse põgenenud Burundi pagulaste raske olukorra pärast; tunnustab vastuvõtjariikide (Kongo Demokraatliku Vabariigi, Rwanda ja Tansaania), samuti humanitaarasutuste toetust kõnealusele elanikkonnale ning kutsub rahvusvahelist üldsust üles osutama vajalikku humanitaarabi;
12. kordab, et Burundit seovad Cotonou lepingu inimõiguste klausel, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta, mistõttu on riigil kohustus austada üldisi inimõigusi, sh sõnavabadust;
13. palub komisjonil, komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal ning liikmesriikidel jätkata selge ja põhimõttelise ELi poliitika väljatöötamist Burundi suhtes, milles kooskõlas ELi inimõiguste strateegilise raamistikuga käsitletakse jätkuvaid raskeid inimõiguste rikkumisi;
14. palub komisjonil ja liikmesriikidel peatada – kui seda ei ole juba tehtud – igasugune toetus politsei-, sõjaväe- ja valitsusstruktuuridele;
15. palub komisjonil kaaluda võimalust alustada Burundiga konsultatsioone Cotonou lepingu artikli 96 alusel, et riigi osalemine lepingus peatada, ning võtta konsultatsioonide käigus vajalikke meetmeid;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Burundi valitsusele, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Aafrika Liidule, Ida-Aafrika Ühendusele, Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisele konverentsile, ÜRO peasekretärile, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.