Resolutsiooni ettepanek - B8-0718/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0718/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

7.7.2015 - (2015/2747(RSP))

presidendi avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Ivan Jakovčić, Jozo Radoš, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Marielle de Sarnez, Juan Carlos Girauta Vidal, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Marietje Schaake, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Ivo Vajgl fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0716/2015

Menetlus : 2015/2747(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0718/2015
Esitatud tekstid :
B8-0718/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0718/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica sündmuste mälestamise kohta

(2015/2747(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta[1],

–       võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mille allkirjastasid 16. juunil 2008 Luxembourgis ühelt poolt Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina ning mille ratifitseerisid kõik liikmesriigid,

–       võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 827 (1993), 1551 (2004) ja 1575 (2004),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et 11. juulil 1995 langes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 819 (1993) ohutuks piirkonnaks kuulutatud Ida-Bosnia linn Srebrenica Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići suunamisel tegutseva kindral Ratko Mladići juhitud vägede kätte;

B.     arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresaunas hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja poolsõjalised üksused, sealhulgas regulaarpolitsei koosseisu mittekuulunud politseiüksused üle 8000 moslemi mehe ja poisi, kes olid tulnud sellesse ÜRO kaitsejõudude (UNPROFOR) kaitsealusesse piirkonda pelgupaika otsima; arvestades, et ulatusliku etnilise puhastuse käigus saadeti vägivaldselt asumisele ligikaudu 30 000 naist, last ja eakat, mis on pärast Teise maailmasõja lõppu suurim Euroopas aset leidnud sõjakuritegu;

C.     arvestades, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks kuulutatud tragöödia leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks tunnistatud kohas, sümboliseerib see rahvusvahelise üldsuse suutmatust konflikti sekkuda ja süütut tsiviilelanikkonda kaitsta;

D.     arvestades, et Srebrenica tsiviilelanikkonna suhtes pandi toime arvukaid Genfi konventsiooni rikkumisi, sealhulgas tuhandete naiste, laste ja eakate küüditamine ning paljude naiste vägistamine;

E.     arvestades, et massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja lahtikaevamiseks tehtud pingutustest hoolimata ei ole ligikaudu 1200 Srebrenica mehe ja poisi surnukehi ikka veel leitud ega tuvastatud;

F.     arvestades, et 30. jaanuaril 2015 mõistis EJRK süüdi viis Bosnia serblaste armee kõrget ohvitseri seoses nende osalemisega 1995. aasta Srebrenica tragöödias; arvestades, et see on esimene lõplik kohtuotsus genotsiidi kohta; arvestades, et mõned süüdimõistetud ohvitseridest allusid otseselt toonasele väejuhile Ratko Mladićile, kelle üle EJRK mõistab praegu kohut;

G.     arvestades, et nendes kahetsusväärsetes sündmustes oli oma osa ka ELi otsustusmehhanismide puudustel ning ühtse ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudumisel;

1.      mälestab endise Jugoslaavia sõdade ajal toime pandud metsikuste kõiki ohvreid ja avaldab neile austust; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele ja näitab üles solidaarsust nende suhtes;

2.      rõhutab, et genotsiidide ja teiste inimsusevastaste kuritegude õigeaegne ennetamine ja nende eest tõhus karistamine peaks olema üks ELi peamisi prioriteete;

3.      palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik endast oleneva selleks, et taolised koletud teod ei korduks Euroopas enam iialgi;

4.      rõhutab lepituspoliitika olulisust ning toonitab usujuhtide, meedia ja haridussüsteemide tähtsat ülesannet selles raskes protsessis;

5.      kutsub nõukogu ja komisjoni üles kordama Srebrenica–Potočari tragöödia aastapäeva eel ELi pühendumust kõikide Lääne-Balkani riikide väljavaadetele saada ELi liikmeks ja nende ühinemise toetamisele, hõlbustades iseäranis tihedamat piirkondlikku koostööd;

6.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.