Menetlus : 2015/2833(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0837/2015

Esitatud tekstid :

B8-0837/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/09/2015 - 8.4
CRE 10/09/2015 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0317

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 146kWORD 85k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0832/2015
7.9.2015
PE565.805v01-00
 
B8-0837/2015

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


rände ja pagulaste kohta Euroopas (2015/2833(RSP))


Judith Sargentini, Ska Keller, Jean Lambert, Ulrike Lunacek, Benedek Jávor, Bart Staes, Michel Reimon fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rände ja pagulaste kohta Euroopas (2015/2833(RSP))  
B8‑0837/2015

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–       võttes arvesse 1951. aastal vastu võetud pagulasseisundi konventsiooni ja selle lisaprotokolli,

–       võttes arvesse oma 9. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmete kohta, millega ohjata Süüria konfliktist tingitud põgenikevoolu(1),

–       võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja ELi tervikliku rändekäsituse vajalikkuse kohta(2),

–       võttes arvesse oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Vahemerel hiljuti asetleidnud traagiliste sündmuste ning ELi rände- ja varjupaigapoliitika kohta(3),

–       võttes arvesse komisjoni 13. mail 2015 esitatud Euroopa rände tegevuskava (COM(2015)0240),

–       võttes arvesse 20. aprillil 2015 toimunud välisasjade ja siseküsimuste nõukogu ühisistungil heaks kiidetud kümnest meetmest koosnevat rände tegevuskava,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2015 toimunud Vahemere pagulaskriisi teemalise erakorralise kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 2012. aasta aprillis avaldatud aruannet Vahemerel hukkunute kohta,

–       võttes arvesse rändajate inimõiguste küsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri aruandeid, eelkõige 2015. aasta mais avaldatud aruannet „Banking on mobility over a generation: follow-up to the regional study on the management of the external borders of the European Union and its impact on the human rights of migrants”,

–       võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2014. aasta aruannet varjupaigaküsimuste olukorra kohta Euroopa Liidus,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et üleilmse pagulaskriisi tagajärjel otsib enneolematult suur hulk inimesi kaitset Euroopa Liidust; arvestades, et pagulaste hulk suureneb tõenäoliselt veelgi, kuna ebastabiilsus Euroopa välispiiridel üha kasvab, tingituna konfliktidest, millega kaasnevad jõhkrad inimõiguste rikkumised, vägivalla ja terrorismi järsk tõus ning kliimamuutuste laastavad tagajärjed, ning arvestades, et see näitab veel kord tungivat vajadust teha kõik võimalik, et päästa nende inimeste elu, kes põgenevad oma kodumaalt ja kes on hädaohus, ning näitab seda, et liikmesriikidel tuleb järgida oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas merepäästekohustusi;

B.     arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 2015. aastal teel Euroopasse hukkunud või kadunuks jäänud juba 2 800 varjupaika otsinud meest, naist ja last; arvestades, et organisatsioon Piirideta Arstid juhtis 5. augustil 2015 tehtud avalduses tähelepanu tõsiasjale, et suur puudus on vajalikest otsingu- ja päästeoperatsioonidest; arvestades, et pagulasi ja rändajaid hukkub ka Euroopas teel olles; arvestades, et augustis leiti ühest veoautost surnuna 71 naist, meest ja last, kes olid püüdnud Ungarist Austriasse pääseda;

C.     arvestades, et tegelikult tõukavad EL ja selle liikmesriigid ise pagulasi kuritegelike inimkaubitsejate suunas, ehitades kaitsetarasid ja sulgedes oma välispiire kaitseks ebaseadusliku rände vastu, pakkumata võimalusi seaduslikuks riiki sisenemiseks;

D.     arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 2015. aasta jaanuarist augustini meritsi ja maitsi Kreekasse jõudnud kokku 229 460 inimest ning meritsi Itaaliasse 115 500 inimest; Arvestades, et Frontexi andmetel on 2015. aasta jaanuarist juulini Ungarisse tulnud 150 000 inimest;

E.     arvestades, et 2015. aasta juulis esitati ELi riikides ning Norras ja Šveitsis 123 294 rahvusvahelise kaitse taotlust; taotluste arv ületas esmakordselt 100 000 piiri ja oli 28 % suurem 2015. aasta juunis esitatud taotluste arvust;

F.     arvestades, et Frontexi andmetel on 2015. aastal kõige rohkem varjupaigataotlejaid tulnud Süüriast, Afganistanist, Eritreast ja Iraagist; arvestades, et valdavale enamikule neist riikidest Euroopasse põgenenud inimestele antakse kaitset;

G.     arvestades, et viimasel, 25. ja 26. juunil 2015 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning 20. juulil 2015 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil ei jõutud pagulaste ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohustusliku mehhanismi osas kokkuleppele, vaid otsustati vabatahtliku mehhanismi kasuks; arvestades, et liikmesriigid ei saavutanud kokkulepet 40 000 pagulase Itaaliast ja Kreekast teistesse riikidesse ümberpaigutamise kohta ning kohad kindlustati vaid 32 256 pagulasele;

H.     arvestades, et 3. septembril 2015 leppisid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande kokku, et vaja on sisse seada alaline ja kohustuslik mehhanism pagulaste jagamiseks liikmesriikide vahel;

I.      arvestades, et 3. septembril 2015 esitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk üleskutse jaotada ümber vähemalt 100 000 pagulast;

J.      arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni uurimuse kohaselt on Euroopa „ebaseaduslikele“ rändajatele maailma ohtlikem sihtkoht, mis osutab veel kord vajadusele teha kõik võimalik, et säästa ohus olevate inimeste elu ja täita nende rahvusvahelise kaitse kohustust;

K.     arvestades, et paljud kodanikud ilmutavad erakordselt suurt solidaarsust pagulastega – võtavad neid südamlikult vastu ja osutavad neile väga suurt abi; arvestades, et sellega näitavad Euroopa kodanikud, et hädasolevate ja kaastunnet väärivate inimeste kaitse on püsivalt Euroopa üks tõelisi väärtusi;

L.     arvestades, et praegune olukord näitab riikide valitsuste poolset häbiväärset solidaarsuse puudumist varjupaigataotlejate suhtes ning ebapiisavalt koordineeritud ja kooskõlastatud tegutsemist; arvestades, et selline olukord tekitab kaose ja viib inimõiguste rikkumisteni;

M.    arvestades, et osa liikmeriike ja nende juhid on võtnud proaktiivse hoiaku ning näidanud valmisolekut ja head tahet pagulasi vastu võtta; arvestades, et teised liikmesriigid peaksid seda head eeskuju järgima;

N.     arvestades, et eri liikmesriikide üksteisest erinevad seisukohad peegeldavad jätkuvalt tõsiasja, et ELi rändepoliitika on killustatud 28 erinevaks rändepoliitikaks; arvestades, et ühtse varjupaigamenetluste ja –standardite süsteemi puudumine tähendab seda, et liikmeriikide pakutav kaitsetase on riigiti erinev ning teatavatel juhtudel on varjupaigataotlejatele antavad tagatised koguni ebapiisavad;

O.     arvestades, et mõne liikmesriigi juhid ja paremäärmuslikud erakonnad kasutavad praegust olukorda rändevastaste meeleolude õhutamiseks ja süüdistavad ELi kriisi tekitamises, ning arvestades, et see soodustab rändajatevastaste vägivallategude hulga suurenemist;

P.     arvestades, et 1951. aastal vastu võetud Genfi pagulasseisundi konventsiooni kohaselt võivad inimesed päritoluriigist olenemata taotleda varjupaika mõnes muus riigis, kui neil on põhjust karta tagakiusamist oma rassilise, usulise või rahvusliku kuuluvuse, teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast;

1.      peab praegust pagulaste olukorda ning liikmesriikide solidaarsuse ja vastutustunde puudumist ülimalt kahetsusväärseks ja kurvastavaks; on kindlalt arvamusel, et ELi ja selle liikmesriikide restriktiivse varjupaiga- ja rändepoliitika tõttu saab inimesi surma; nõuab seetõttu migratsiooni- ja varjupaigapoliitika viivitamatut muutmist, et vältida edasisi inimohvreid;

2.      avaldab tunnustust kodanikuühiskonna rühmadele ja üksikisikutele kõikjal Euroopas, kes on arvukalt tegutsema hakanud, et pagulasi ja rändajaid vastu võtta ja abistada; peab siirast tunnustust väärivaks üldsuse, sealhulgas usuorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute jõulist toetuslainet, mis üha enam sunnib valitsusi oma poliitikat ja väljendusviisi muutma; kutsub Euroopa kodanikke üles jätkuvalt toetama pagulaskriisi humanitaarset lahendamist ja selles aktiivselt osalema; on veendunud, et niisugune tegevus näitab Euroopa väärtustele kindlaksjäämist ja annab lootust Euroopa tulevikule;

3.      on seisukohal, et liikmesriikide vaheline üha suurenev tasakaalustamatus nii saabuvate pagulaste ja rändajate arvu kui ka nende lõplike sihtkohtade osas on vastuvõetamatu; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ei jõudnud kokkuleppele siduva mehhanismi kasutamises, et Kreekast ja Itaaliast erandkorras teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada 40 000 pagulast, ning on eriti pettunud selles, et Euroopa Ülemkogu selgetest suunistest hoolimata on liikmesriigid praeguseks kindlalt lubanud anda kahe aasta jooksul kohad vaid 32 256-le pagulasele, sellal kui ainuüksi Kreekasse saabub ühe nädalaga 23 000 pagulast; tunnustab Austria ja Saksamaa otsust võtta vastu need tuhanded pagulased ja rändajad, kes on Ungaris sattunud talumatusse olukorda, ning kutsub kõiki liikmesriike üles niisuguse humanitaarsetel väärtustel põhineva poliitilise juhtimise eeskuju järgima;

4.      tervitab komisjoni uusi algatusi, mille eesmärk on pagulaste ümberpaigutamiseks kohtade arvu neljakordistada, et leevendada olukorda Ungaris ning jätkata Kreeka ja Itaalia toetamist; on aga seisukohal, et ajutistel lahendustel hädaolukordade puhul on vaid piiratud mõju; kiidab seetõttu heaks komisjoni täiendava ettepaneku, mille kohaselt tuleks kasutusele võtta püsiv, hädaolukordades aktiveeritav pagulaste ümberpaigutamise mehhanism; kutsub nõukogu üles neid mõlemaid meetmeid kiiresti ja viivituseta vastu võtma; on omalt poolt valmis uue hädaolukorras pagulaste ümberpaigutamise kavaga tegelema kiirmenetluse korras ning kinnitab, et kavatseb samal ajal jätkata kõigi muude komisjoni ettepanekute käsitlemist tagamaks, et liikmesriigid ei viivita püsiva ümberpaigutamise kava rakendamisega; peab kahetsusväärseks, et pagulaste hädaolukorras ümberpaigutamise eelmiste meetmete puhul ei ilmutanud nõukogu koostöövalmidust; tuletab nõukogule meelde, et Euroopa Parlament pooldab kindlalt kohustuslikku ümberpaigutamise mehhanismi, mille puhul võimaluste piires võetakse arvesse pagulaste eelistusi ning pagulase ümberpaigutamine eeldab põhimõtteliselt tema enda nõusolekut; kutsub nõukogu üles seda soovitust pagulaste hädaolukorras ümberpaigutamise uue kava vastuvõtmisel arvesse võtma; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et kõik algatused selles vallas esitataks ja võetaks vastu kaasotsustamismenetlusega, õiguslikult siduvate õigusaktidena, jätmata võimalust nende kohaldamisest loobuda; kutsub liikmesriike üles neid õigusakte kiiresti ja heas usus rakendama;

5.      toonitab, et inimeste vaba liikumine Schengeni alal on Euroopa integratsiooni üks suurimaid saavatusi, et Schengeni süsteem mõjutab positiivselt sadade tuhandete ELi kodanike elu, võimaldades mugavalt riigipiire ületada ja teisalt majanduse arengut hoogustada, ning et liikumisvabadus on üks põhiõigusi ja ELi kodakondsuse üks tugisambaid; taunib katseid Schengeni ala toimimist kahjustada;

6.      peab õigeks n-ö rinderiikidele, nagu Itaalia, Kreeka ja Ungari, komisjoni poolt operatiivtoe andmist kriisikolde süsteemide kaudu, koondades eksperte sellistest ELi ametitest nagu Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ja Euroopa Politseiamet (Europol), et aidata nendel liikmeriikidel saabuvaid inimesi registreerida; tuletab liikmesriikidele meelde, et niisuguste registreerimiskeskuste edukus sõltub liikmesriikide valmisolekust pagulasi kriisikolletest oma territooriumile ümber paigutada; tuletab meelde, et kaitse saamise tingimustele mittevastavate isikute tagasisaatmise menetlused peavad olema täielikus kooskõlas inimõiguste standarditega ning et inimeste sunniviisilisele tagasisaatmisele tuleks eelistada nende vabatahtlikku tagasipöördumist;

7.      kutsub komisjoni süles oluliselt suurendama eelarvelist liikumisruumi ja valmisolekut 2016. aasta eelarve ja mitmeaastase finantsraamistiku eraldistes, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ja liikmesriike saaks kiiremini ja tugevamalt toetada pagulaste vastuvõtmise ja integreerimise meetmetes, muu hulgas pagulaste ümberpaigutamise kavade raames;

8.      nõuab humanitaarkoridoride loomist kõikides pagulaste transiidiriikides (Vahemere piirkonna ja Lääne-Balkani riigid), et seal saaks anda humanitaarabi ning tagada pagulaste esmaste vajaduste rahuldamine ning inimõiguste järgimine;

9.      nõuab Dublini määruse kiiret läbivaatamist ning selle kaudu püsiva, kogu ELi jaoks õiguslikult siduva süsteemi kehtestamist, millega varjupaigataotlejad jagatakse liikmesriikide vahel ning mille aluseks on õiglane, kuid kohustuslik jaotus, kusjuures võetakse arvesse varjupaigataotlejate endi vajadusi ja eelistusi; leiab, et süsteem, mille raames varjupaigataotlejad saaksid taotleda varjupaika liikmesriigis, kus neil juba on perekondlikud või kogukondlikud sidemed või paremad tööväljavaated, parandaks oluliselt nende integreerumise väljavaateid; on ka arvamusel, et selline süsteem vähendaks märkimisväärselt ELi-sisest ebaseaduslikku edasiliikumist ning vajadust sunnimeetmete järele, nagu varjupaigataotlejate kinnipidamine eesmärgiga nad vastutavasse liikmesriiki tagasi saata; kutsub peale selle komisjoni üles esitama ettepanekuid eesmärgiga teha võimalikuks positiivsete varjupaigaotsuste vastastikune tunnustamine, rahvusvahelise kaitse staatuse ülekandmine ELi piires ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine; kutsub liikmesriike üles kohaldama senikaua Dublini määruse sätteid ilma neid piiravalt tõlgendamata, kooskõlas solidaarsuse põhimõttega ja põhiõigustega (nt saatjata lastega ja perekonna taasühinemisega seonduvad põhimõtted) ning kaalutlusõiguse klauslitega; väljendab rahulolu selle üle, et Saksamaa kohaldab Dublini määruse suveräänsusklauslit Süüria pagulaste suhtes selliselt, et need pagulased võivad jääda Saksamaale ja neid ei saadeta tagasi sellesse liikmesriiki, kuhu nad olid esmalt sisenenud; soovitab teistel liikmesriikidel seda eeskuju järgida;

10.    võtab teadmiseks, et Vahemere piirkonnas on kolmekordistatud Frontexi operatsioone Triton ja Poseidon, ning tunnustab nende osa merel inimeste päästmises; on seisukohal, et tuleks luua püsiv humanitaarne Euroopa otsingu- ja päästesüsteem;

11.    tuletab meelde, et kaitset vajavate inimeste võimalused seaduslikult ELi siseneda on äärmiselt piiratud, ning peab taunitavaks, et need inimesed on sunnitud kasutama kuritegelike smugeldajate teenuseid ja ohtlikke marsruute, et Euroopast kaitset otsida; peab seetõttu esmatähtsaks, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid pagulastele turvalised ja seaduslikud sisenemisvõimalused; kutsub komisjoni üles esitama märksa ambitsioonikama Euroopa ümberasustamisprogrammi, kus ümberasustamiskohtade arv oleks tunduvalt suurem kui seni kavandatud 20 000, ning kutsub liikmesriike üles vajalikke kohti andma; tuletab meelde, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet otsib ümberasustamiskohti 230 000-le Süüria pagulasele; soovitab liikmesriikidel luua erasponsorluse programme, mis võimaldaksid valitsusvälistel organisatsioonidel või teistel rühmadel, näiteks usuorganisatsioonidel, pagulaste ümberasustamist toetada; kutsub liikmesriike üles soodustama perekondade taasühinemist, ületama õiguslikke ja praktilisi takistusi, et kiirendada perekondade taasühinemist puudutavate otsuste tegemist, ning järgima komisjoni suuniseid nn perekonna taasühinemise direktiivi vormilise ja sisulise rakendamise kohta; on seisukohal, et viisaeeskirja tuleks muuta ja sellesse tuleks lisada konkreetsemad ühissätted humanitaarviisade kohta; palub kõigil liikmesriikidel täies ulatuses kasutada olemasolevaid võimalusi humanitaarviisade väljastamiseks oma saatkondades ja konsulaatides, nii et kaitset vajavad inimesed saaksid siseneda ELi turvaliselt laeva või lennukiga ega peaks oma elu meresõiduks kõlbmatus smugeldaja paadis ohtu seadma; kutsub liikmesriike üles võimaldama varjupaitaotlusi esitada oma saatkondades ja konsulaatides; palub komisjonil kehtestada Süüria kodanikele viisavabadus, et Süüria pagulastel ei oleks Schengeni alale sisenemiseks enam vaja viisat taotleda;

12.    väljendab muret seoses komisjoni ettepanekuga kuulutada ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, sealhulgas Lääne-Balkani riigid ja Türgi, turvalisteks päritoluriikideks, mille kodanikele ei peaks enam varjupaika andma; on seisukohal, et see piiraks tunduvalt nende riikide kodanike menetlusõigusi varjupaigamenetlustes; juhib tähelepanu asjaolule, et „turvalise riigi” mõistel põhinev käsitus seab ohtu inimõiguste järgimise, seda eriti nende inimeste puhul, kes kuuluvad haavatavatesse elanikkonnarühmadesse, nagu vähemusrühmad või lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed; tuletab meelde, et 2014. aastal rahuldati keskmiselt ligi 5 % Lääne-Balkani riikide kodanike esitatud varjupaigataotlustest, mõnes riigis, näiteks Soomes ja Itaalias aga kuni 50 % taotlustest; juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei käsita inimõiguste ja kodanikuvabaduste olukorda kandidaatriikides sageli prioriteetse küsimusena, ning et on eksitav väita, nagu neis riikides inimõiguste rikkumisi enam ei esineks;

13.    toonitab, et EL peaks ka Euroopasse tulla soovivatele inimestele avama seaduslikud võimalused ELi sisenemiseks ja siia jäämiseks; juhib tähelepanu sellele, et nn töörändajatel ei olegi praegu peale varjupaiga taotlemise õieti muud võimalust seaduslikult ELi siseneda; nõuab, et ELi kandidaatriikide jaoks seataks sisse töörände koridor, mis võimaldaks nende riikide kodanikele lihtsustatud juurdepääsu Euroopa tööturule; tuletab meelde, et Euroopa vananev ühiskond nõuab otsustavaid meetmeid ka rände vallas; on veendunud, et ELi ja selle liikmesriikide praegused killustatud rände reguleerimise moodused tuleks asendada ELi rände-eeskirjaga; kutsub liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni ning seda rakendama;

14.    taunib Euroopa riikides mitmel pool aset leidvaid intsidente, kus rändajaid ja pagulasi koheldakse ebainimlikult ja alandavalt, taunib muu hulgas teatavate õiguskaitseasutuste ja äärmusrühmituste vihakõnet ja vägivallategusid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamatult meetmeid pagulaste ja rändajate vastase vägivalla ja vihakõne vastu; kutsub ka ELi ja selle liikmesriikide juhte üles kaitsma kindlalt Euroopa solidaarsust, inimväärikuse austamist ning pagulaste ja rändajate õigusi;

15.    taunib rändajate kinnipidamist ja rändajate teatavate tegude, näiteks ebaseadusliku piiriületamise kriminaliseerimist; leiab, et rändajate niisuguse kohtlemisega luuakse neist pilt kui kurjategijatest ja avaliku korra ohustajatest; tuletab meelde, et liikmesriigid ei tohi inimõiguste ja varjupaigaõigusega seotud kohustusi täitmata jätta ettekäändel, et asjaomased isikud on kehtivaid eeskirju rikkunud, kui tegemist ei ole just väga raskete süütegudega; nõuab, et kinnipidamistest loobutaks; rõhutab, et tingimused vastuvõtukeskustes peavad olema täielikus vastavuses põhiõiguste nõuete ja ELi õigusaktidega; palub liikmesriikidel mitte karistada neid, kes rändajaid humanitaarsetel kaalutlustel vabatahtlikult aitavad, vedajad kaasa arvatud;

16.    vastustab inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate vastu suunatud Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Vahemerel (EUNAVFOR MED); ei nõustu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja algatusega alustada selle operatsiooni teist etappi, kuna sellega võib kaasneda surmava jõu kasutamine relvitute rändajate ja pagulaste vastu; kutsub veel kord üles hoiduma igasugustest aktsioonidest, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega; peab kahetsusväärseks pagulaskriisi lahendamiseks tehtavate pingutuste ülemäärast militariseerimist mõne liikmesriigi poolt; on seisukohal, et keskendumine sõjalisele võitlusele smugeldajate vastu, smugeldajate laevade hävitamine, tõhustatud patrullimine ning kaitsemüüride ja -tarade ehitamine liidu välispiiridele muudab sõja ja tagakiusamise eest põgenevatele inimestele Euroopasse pääsu veelgi ohtlikumaks ning tõukab neid veelgi rohkem smugeldajate meelevalda; on ka seisukohal, et nende meetmetega antakse väär signaal, nagu kujutaksid varjupaigataotlejad endast julgeolekuohtu, mida saab tõrjuda sõjaliste vahenditega; rõhutab, et ELi liikmesriikidel on kohustus tagada rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele pääs ELi territooriumile;

17.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamatult peatama ebaseadusliku rände takistamiseks ja piirikontrolli parandamiseks tehtava koostöö selliste kolmandate riikidega nagu Eritrea ja Egiptus, kuna seal tegemist on piirikontrollidega, mis pagulasi tegelikult tagasi tõrjuvad, ning lõpetama igasuguse finantsabi andmise nendes riikides valitsevatele režiimidele, võttes arvesse ÜRO ja valitsusväliste organisatsioonide aruandeid inimõiguste rikkumiste kohta; ei nõustu teatavate liikmesriikide ettepanekutega luua kolmandatesse riikidesse Euroopa varjupaigakeskused ning kaasata Põhja-Aafrika riigid ja Türgi Euroopa otsingu- ja päästeoperatsioonidesse, et põgenikud kinni pidada ning Aafrika ja Türgi pinnale tagasi toimetada; palub komisjonil esitada sellega seoses Euroopa Parlamendile hinnangu selle kohta, mil määral on need ettepanekud kooskõlas rahvusvahelise varjupaigaõigusega, samuti nende ettepanekute rakendamist takistavate praktiliste ja juriidiliste tegurite kohta; nõuab Hartumi protsessi asendamist sellise protsessiga, mis põhineks inimõiguste täielikul austamisel ja keskenduks inimeste elutingimuste parandamisele, et tegeleda rände algpõhjuste kõrvaldamisega; kutsub komisjoni ja nõukogu üles keskendama novembris toimuva Valletta tippkohtumise rände algpõhjuste – vaesuse, ebavõrdsuse, ebaõigluse, kliimamuutuste, korruptsiooni, halva valitsemise ja relvakonfliktide käsitlemisele; ei nõustu kavadega, mille kohaselt arenguabi tuleb siduda piirikontrollide tugevdamise või kolmandate riikidega tagasivõtulepingute sõlmimisega; kutsub ELi ja selle liikmesriike ning rahvusvahelist kogukonda üles kriitiliselt hindama oma seotust vaesuse ja konfliktidega, võttes vaatluse alla põllumajandus-, kaubandus- ja rahupoliitika ning teised poliitikavaldkonnad; kutsub ELi, selle liikmesriike ja rahvusvahelist kogukonda üles tugevdama oma osa konfliktide lahendamisel ja eelkõige aitama leida jätkusuutlikke poliitilisi lahendusi konfliktidest haaratud riikide jaoks, nagu Iraak, Süüria ja Liibüa, ning tõhustama poliitilist dialoogi, sealhulgas dialoogi piirkondlike organisatsioonidega, hõlmates inimõiguste kõiki aspekte, et toetada kaasavaid ja demokraatlikke institutsioone, tõsta kohalike kogukondade vastupanuvõimet ning toetada sotsiaalset ja demokraatlikku arengut päritoluriikides ning nende elanike seas;

18.    kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama rahalisi ja muid vahendeid, millega saaks reageerida humanitaarkriisidele Euroopa Liidus ja väljaspool seda; rõhutab, et humanitaarne reaktsioon pagulaskriisile peaks olema osa pikaajalisest kavast, mis hõlmab humanitaarabi andmist pagulaste päritoluriikide naaberriikidele ja meetmeid nende kiire taastamis- ja kaitsevõimekuse tugevdamiseks, ÜRO asutuste rolli tugevdamist ning inimõiguste ja majandusliku olukorra parandamist pagulaste päritolu- ja üleminekuriikides;

19.    nõuab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kiiret ja täielikku omaksvõtmist ning tulemuslikku rakendamist kõigi osalevate liikmesriikide poolt, millega tagataks kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ühiste Euroopa standardite järgimine; palub komisjonil tagada asjakohase järelevalve süsteemi ülevõtmise ja rakendamise üle;

20.    tuletab meelde, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis kui nende küsimuste eest vastutavas komisjonis on praegu koostamisel raport, mis kajastab Euroopa Parlamendi poliitilisi orientiire rändepoliitika vallas keskmises ja pikas perspektiivis;

21.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0414.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0105.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0176.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika