Resolutsiooni ettepanek - B8-0839/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-0839/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi rolli kohta Lähis-Ida rahuprotsessis

7.9.2015 - (2015/2685(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Tamás Meszerics, Margrete Auken, Bodil Valero, Molly Scott Cato, Alyn Smith, Igor Šoltes, Bart Staes, Pascal Durand, Karima Delli, Klaus Buchner, Judith Sargentini, Ernest Maragall, Jordi Sebastià fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Eleonora Evi, Laura Ferrara, Laura Agea, Tiziana Beghin, Daniela Aiuto, Piernicola Pedicini, Dario Tamburrano, Rosa D’Amato iseenda nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0836/2015

Menetlus : 2015/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0839/2015
Esitatud tekstid :
B8-0839/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑0839/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rolli kohta Lähis-Ida rahuprotsessis

(2015/2685(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta,

–       võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Lähis-Ida kohta,

–       võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaariõiguse kohta,

–       võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi Federica Mogherini avaldusi olukorra kohta Iisraelis ja Palestiinas,

–       võttes arvesse Rootsi valitsuse 30. oktoobri 2014. aasta otsust tunnustada Palestiina riiki,

–       võttes arvesse Palestiina tunnustamist Vatikani poolt juunis 2015,

–       võttes arvesse 16 ELi välisministri poolt 13. aprillil 2015 saadetud kirja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale ja komisjoni asepresidendile, milles nõutakse ELi suuniste kehtestamist Iisraeli asunduste toodete korrektse märgistamise kohta,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti kohta,

–       võttes arvesse ÜRO inimõiguste konventsioone, millega Iisrael ja Palestiina on ühinenud,

–       võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 29. novembril 2012 toimunud hääletust tunnustada Palestiinat kui mitteliikmest vaatlejariiki,

–       võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni vastutuse ja õigusemõistmise tagamise kohta kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Palestiina okupeeritud aladel, sh Ida-Jeruusalemmas, mis võeti vastu 3. juulil 2015 ühehäälse ELi toetusega,

–       võttes arvesse Araabia rahualgatust, mille 2002. aasta märtsis võttis vastu Araabia Riikide Liiga nõukogu,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. juuni 2015. aasta uuringut, milles käsitletakse territooriumi okupeerimist ja annekteerimist, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist ning ELi poliitika sidusust,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.     arvestades, et USA juhitud läbirääkimised Iisraeli ja Palestiina konflikti terviklikuks lahendamiseks peatati aprillis 2014 ning lühikeses või keskpikas perspektiivis puuduvad väljavaated nende taasalustamiseks nn Lähis-Ida rahuprotsessi praegustes raamides;

B.     arvestades, et Iisraeli koalitsioonivalitsuse esimesed seadusandlikud sammud alates maist 2015 on kinnitanud selle natsionalistlikku, asundustemeelset ja äärmusparempoolset ideoloogilist kallutatust, mida näitab ka sundtoitmise seadus, sanktsioonide karmistamine kividega loopijate suhtes ning ettepanek laiendada surmanuhtluse kasutamist; arvestades, et ettevalmistamisel on seaduste eelnõud, mille eesmärk on kitsendada ülemkohtu võimupiire ning piirata kodanikuühiskonna poolt kasutatavat avalikku ruumi; arvestades, et Iisraeli valitsus on teatanud sadade uute asunduste rajamisest Ida-Jeruusalemma ja Läänekaldale ning jätkab eraldusmüüri ehitamist, kuigi see kuulutati 2004. aastal Rahvusvahelise Kohtu otsusega ebaseaduslikuks;

C.     arvestades, et Läänekalda palestiinlased, eelkõige piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, seisavad silmitsi oma õiguste jämedate rikkumistega, sh asunike vägivalla, vee ümbersuunamise, vaba liikumise õiguse tõsise piiramise, kodude lammutamise ja sunnitud ümberasustamisega; arvestades, et Iisraeli vanglates hoitakse kinni 5 700 palestiinlast – sh 160 last, 26 naist ja 400 halduskorras kinnipeetavat; arvestades, et okupeeritud territooriumi elanike sunniviisiline ümberasustamine kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse ränka rikkumist; arvestades, et planeerimispoliitikat kasutatakse vahendina palestiinlaste väljatõrjumiseks ning asunduste laiendamiseks; arvestades, et ka sõjalisi õppusi kasutatakse ettekäändena sadade palestiinlaste sunniviisiliseks ümberasustamiseks, eelkõige Jordani jõe orus; arvestades, et ÜRO andmetel on Iisraeli asunikud alates 2015. aasta algusest korraldanud vähemalt 120 rünnakut Ida-Jeruusalemma ja Läänekalda palestiinlaste vastu; arvestades, et Iisraeli valitsusvälise organisatsiooni B’Tselem andmetel tapeti 2015. aasta esimesel poolel okupeeritud Palestiina aladel Iisraeli julgeolekujõudude poolt vähemalt 13 palestiinlast ja palestiinlaste poolt 3 Iisraeli tsiviilisikut;

D.     arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel lammutati 2015. aasta augusti jooksul piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas 142 palestiinlaste omanduses olnud ehitist, sh 16 abiandjate rahastatud ehitist; arvestades, et nende lammutamiste tulemusena tuli ümber asustada 201 inimest, sh 121 last, ning selle tagajärjel kannatas veel 426 inimest, sh 233 last; arvestades, et tegu on kõige ulatuslikumate lammutamistega selles piirkonnas pärast jaanuari 2013;

E.     arvestades, et aasta pärast Iisraeli sõjalist operatsiooni „Protective Edge” Gaza sektori vastu, mille tulemusena hukkus üle 2100 palestiinlase ja 66 iisraellase (sh vastavalt 1462 ja 5 tsiviilisikut), ei ole pooled suutnud kinni pidada oma kohustusest viia läbi väidetavate rikkumiste tõeline uurimine ning võtta süüdlased vastutusele; arvestades, et ÜRO uurimiskomisjon jõudis juunis 2015 järeldusele, et nii Iisrael kui ka Hamas on toime pannud sõjakuritegusid ning et piirkonnas toimepandud hävitustöö on enneolematu; arvestades, et Iisrael keeldus koostööst mainitud uurimiskomisjoniga ning ei andnud talle luba Gazasse sisenemiseks;

F.     arvestades, et 26. augustil 2014. aastal saavutatud relvarahukokkulepet ei ole rakendatud, eelkõige blokaadi lõpetamise osas; arvestades, et 19 000 täielikult hävitatud kodust ei ole tänaseks taastatud mitte ühtegi, tulenevalt ehitusmaterjalide sisseveole kehtestatud rangetest piirangutest; arvestades, et 100 000 inimest on endiselt oma kodudest pagendatud; arvestades, et 95% veest on joomiseks kõlbmatu; arvestades, et jätkuv blokaad avaldab laastavat mõju 1,8 miljonile Gazas elavale inimesele; arvestades, et Rahvusvahelise Punase Risti Komitee andmetel kujutab Gaza blokaad endast kollektiivset karistust, mis on kehtestatud ilmselgelt rikkudes Iisraeli kohustusi vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele; arvestades, et ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 1. septembri 2015. aasta raportis jõutakse järeldusele, et blokaad on põhjustanud järsu tagasilöögi Gaza arengule ning et aastaks 2020 võib Gaza muutuda elamiskõlbmatuks;

G.     arvestades, et pärast 2015. aasta augusti vaherahu on Gaza sektorist tulistatud välja mitmeid rakette; arvestades, et vastutuse nende rünnakute eest on võtnud salafistlikud organisatsioonid jt valitseva Hamasiga rivaalitsevad rühmitused; arvestades, et nende rünnakute tagajärjel pole teatatud ühegi iisraellase hukkumisest;

H.     arvestades, et 2014. aasta aprillis moodustati Fatahi ja Hamasi toetusel Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsus, kes pooldab Lähis-Ida neliku põhimõtteid vägivallast hoidumise, varasematest kokkulepetest kinnipidamise ja Iisraeli tunnustamise kohta ning keda toetavad USA ja EL; arvestades, et jõupingutused palestiinlaste omavaheliseks lepitamiseks pole siiski toonud käegakatsutavaid tulemusi; arvestades, et Palestiina valitsus ei ole suutnud kehtestada oma võimu Gaza sektori üle; arvestades, et palestiinlaste juhid on endiselt takerdunud sisemisse võimuvõitlusse ning viimati astus Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas tagasi PVO täitevkomiteest ning nõudis Palestiina rahvusliku nõukogu hädaistungi korraldamist; arvestades, et Palestiina omavalitsust süüdistatakse üha enam üleolevas suhtumises, autoritarismis ja kriitikute vahistamises, korruptsioonis ning avalike vahendite kuritarvitamises;

I.      arvestades, et president Mahmoud Abbas on teatanud kavatsusest kehtestada ÜRO abiga ajakava, et lõpetada Palestiina alade okupeerimine Iisraeli poolt kolme aasta jooksul; arvestades, et Araabia Liiga toetab seda tegevuskava ja on nõudnud rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist, et püüda saavutada lõplik lahendus, mis põhineb Araabia rahualgatusel; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogus tehakse Prantsusmaa juhtimisel paralleelseid jõupingutusi;

J.      arvestades, et pärast Oslo põhimõtete deklaratsiooni allkirjastamist 1993. aastal on rahastajate kogukond investeerinud üle 23 miljardi euro arenguabisse ja rahusse okupeeritud Palestiina aladel; arvestades, et ebavõrdsuse, tööpuuduse ja vaesuse määr on palestiinlaste seas nimetatud ajavahemikul järjekindlalt kasvanud;

K.     arvestades, et Euroopa Komisjoni tellimisel hinnati 2014. aasta mais ELi koostööd okupeeritud Palestiina alaga ja Palestiina elanikkonna toetamist ning jõuti järeldusele, et kehtiv koostöösuund on end ammendanud, kuna ELil puudub paralleelne poliitiline protsess, et leida lahendus takistustele, mida kujutavad endast Iisraeli okupatsiooni- ja asunduspoliitika ning Jordani Läänekalda ja Gaza poliitiline eraldatus;

L.     arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele on mis tahes kolmandal osapoolel, sh ELi liikmesriikidel, kohustus mitte tunnustada, aidata või abistada asundusi ning samuti kohustus olla nende vastu;

M.    arvestades, et eelmine välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident lubas hiljemalt 2013. aasta juuliks avaldada ELi suunised väljaspoolt Iisraeli 1967. aasta piire pärinevate importtoodete korrektse märgistamise kohta; arvestades, et aprillis 2015 saadetud kirjas avaldas valdav enamik ELi liikmesriike oma ärritust nimetatud suuniste pideva edasilükkamise pärast ja nõudis, et välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident võtaks meetmeid; arvestades, et kolm ELi liikmesriiki – Ühendkuningriik, Taani ja Belgia – on avaldanud omaenda vabatahtlikud riiklikud suunised;

1.      nõuab tungivalt, et EL loobuks oma illusioonidest ajast ja arust Lähis-Ida rahuprotsessi suhtes, mis on oma praegusel kujul osutunud kulukaks läbikukkumiseks; nõuab värsket ELi lähenemisviisi, mis teeniks tõeliselt nii Palestiina kui ka Iisraeli rahva rahu ja julgeoleku huve;

2.      kutsub ELi üles lõpetama enese peitmise USA juhtiva rolli taha, sest viimasel puudub tahe soodustada usaldusväärset läbirääkimiste protsessi, mis põhineks poolte võrdsusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel;

3.      nõuab tungivalt, et EL täidaks oma mõjuvõimust tulenevaid kohustusi ja esitaks, lähtudes eelkõige Araabia rahualgatusest, kõnealuse piirkonna rahu küsimuses selge ja kõikehõlmava algatuse; märgib sellega seoses kavatsusi luua rahvusvaheline tugirühm, millest anti teada välisasjade nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes; rõhutab, et mis tahes parlamendi poolt toetatav algatus peab tuginema nõukogu 2014. aasta juuli järeldustes sätestatud parameetritele ning poolte selgesõnalisele kohustusele järgida rahvusvahelist õigust ning osaleda neis läbirääkimistes ilma igasuguste eeltingimusteta ja heas usus;

4.      rõhutab taas, et mittevägivaldsed meetmed on ainus viis, kuidas saavutada rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel läbiräägitud lõpliku staatuse kokkuleppes, mis lõpetab kõik vastastikused nõudmised; mõistab hukka kõik tsiviilelanike vastu suunatud või neid ohustavad vägivallaaktid mõlemal poolel; kinnitab taas oma tugevat toetust Iisraeli julgeolekule; avaldab jätkuvat toetust Palestiina kodanikuühiskonna ja Palestiina presidendi Mahmoud Abbase poolt omaksvõetud vägivallatule vastupanule;

5.      mõistab teravalt hukka Iisraeli asunduste jätkuva laienemise, mis rikub rahvusvahelist humanitaarõigust, suurendab palestiinlaste pahameelt ning kahjustab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust ja väljavaateid; kutsub Iisraeli võime üles oma asunduspoliitikat koheselt peatama ja tagasi pöörama;

6.      väljendab tõsist muret Palestiina loodusvarade Iisraeli-poolse ekspluateerimise ning laialt levinud sunniviisilise ümberasustamise pärast, eelkõige piirkonnas C, mis kujutab endast tõsist rahvusvahelise õiguse rikkumist; mõistab eriti hukka Iisraeli kohtute hiljutised otsused, millega kiideti heaks beduiini kogukondade lõhkumine ja sunniviisiline ümberasustamine Läänekaldal, et rajada sinna juudi asundused; kutsub Iisraeli võime üles täielikult austama beduiinide õigusi ning viivitamata tühistama lammutus- ja ümberasustamiskorraldused Susya ja Abu Nwari asulate suhtes;

7.      väljendab sügavat nördimust asunike kontrollimatu vägivalla lisandumise pärast, sh 18-kuise palestiina lapse hiljutise mõrvamise pärast süütamisrünnaku käigus Douma külas 28. juulil 2015; tunnustab selle kuriteo laialdast hukkamõistu Iisraeli liidrite poolt, kuigi oma enamuses ei tunnista nad asunike vägivalla endeemilist iseloomu, mida hõlbustab aastakümneid kestnud karistamatuse ja ässitamise õhustik;

8.      on seisukohal, et Iisraeli koalitsioonivalitsuse koosseis ning selle tegevuskava, mis hõlmab intensiivset asunduste laiendamist, okupeeritud aladel sooritatud rikkumiste karistamatust ning palestiinlaste sunniviisilist ümberasustamist, on peamine takistus kahe riigi lahendusele ning rõhutab vajadust, et ELi võtaks meetmeid selle lahenduse elujõulisuse kaitsmiseks; kutsub ELi üles astuma vastu Iisraeli valitsuse tahtmatusele ja motivatsioonipuudusele lahendada konflikt läbirääkimiste teel;

9.      kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles jõustama oma mittetunnustamise õiguslikku kohustust ning kohaldama tõhusat ja kõikehõlmavat ELi diferentseerimispoliitikat Iisraeli ja selle asunduste suhtes, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ja ELi põhimõtete rangel järgimisel;

10.    on veendunud, et selline diferentseerimispoliitika on hädavajalik selleks, et tekitada positiivset dünaamikat tõeliste rahuläbirääkimiste suunas; usub, et selline lähenemisviis annaks oma panuse nende stiimulite ümberkujundamisse, millele on rajatud Iisraeli asundustepoliitika, ning esitaks väljakutse Iisraeli avalikkuse ja poliitilise eliidi tasuvusarvutustele seoses okupatsiooniga;

11.    ergutab ELi võtma selle diferentseerimispoliitika osana järgmisi meetmeid:

a.   suurendada avalikku diplomaatiat vastuseks asundustegevusele ning ütlema selgelt Iisraeli avalikkusele, et selline poliitika tuleneb ELi-Iisraeli suhete intensiivsusest, nende sügavusest ja laiusest ning põhineb õiguslikul kohustusel;

b.   välistada rangelt ELi-Iisraeli kokkulepete kohaldamine okupeeritud Palestiina alade suhtes;

c.   avaldada ELi suunised Iisraeli asunduste toodete märgistamise kohta, mis peaksid hõlmama kogu tarneahelat;

d.   luua kindlamad ELi vabakaubanduse järelevalve- ja vastavusmehhanismid, et vältida ELi-Iisraeli vabakaubanduslepingust tulenevate soodustariifide kohaldamist Iisraeli toodetele, mis sisaldavad asundustest pärinevat toorainet;

e.   võtta eeskuju ELi kehtestatud kiirest ja tõhusast keelust Krimmist pärinevatele toodetele ning eemaldada Iisraeli asundustest pärinevad tooted ELi siseturult;

f.    jätkata Euroopa äriühingute kaardistamist, kelle tegevus on seotud asundustega;

g.   nõustada kogu ELis ulatuses ELi kodanikke ja ettevõtteid, veendes neid mitte looma majanduslikke sidemeid ettevõtetega, mille tegevus edendab või aitab säilitada ebaseaduslikke asundusi või muid rahvusvahelise õiguse rikkumisi okupeeritud Palestiina aladel, ja julgustada neid katkestama kõik olemasolevad ärisidemed vastavalt ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele;

h.   võtta asunike suhtes konkreetseid meetmeid, kaasa arvatud kontakti välistamise poliitika ja viisakeelu kehtestamine vägivallaaktides osalenutele;

i.    töötada välja suunised finantskoostööks Euroopa ja Iisraeli juriidiliste isikute vahel, millega tagatakse, et ELi investeerimisfondid või pangad ei toetaks äriühinguid või fonde, mis tegutsevad asundustes;

j.    mitte aktsepteerida Iisraeli asundustes väljastatud juriidilisi dokumente, näiteks omandiõigust või haridustaset kinnitavaid dokumente;

k.   teha komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ülesandeks süstemaatiliselt hinnata ELi ja liikmesriikide läbikäimist Iisraeliga ning tagada diferentseerimispoliitika järjekindel kohaldamine;

l.    vaadata assotsieerimislepingu artikli 2 seisukohast üle ELi ja Iisraeli suhted;

12.    nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid tunnustaksid tingimusteta Palestiina riiki vastavalt 1967. aasta piiridele; on kindlalt veendunud, et üleeuroopaline Palestiina riigi tunnustamine edendaks rahu väljavaateid ja ergutaks jõupingutusi, sh ka Iisraeli kodanikuühiskonna poolt, kahe riigi lahenduse saavutamiseks;

13.    väljendab rahutust seoses humanitaarabi ja varustuse kasvava hävitamise, äravõtmise ja konfiskeerimisega piirkonnas C ning kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru oma jõupingutustest kompensatsiooni ja sellise tegevuse kordumise vältimise garantii nõudmisel Iisraeli ametivõimudelt, et oleks võimalik jätkata investeerimist piirkonda C ning osutada seal ELi humanitaar- ja arenguabi; märgib siinkohal ELi algatust käivitada Iisraeliga struktureeritud dialoog olukorra üle Läänekaldal, kuid taunib asjaolu, et see ei sisalda asunduste teemat; kordab, et nõuded ELi rahastatud taristute hävitamise kompenseerimiseks on õiguspärased ning neid ei tohiks muuta sõltuvaks struktureeritud dialoogi tulemustest;

14.    palub komisjonil avaldada nimekiri ELi rahastatud projektidest, mida Iisraeli relvajõud 2014. aasta Gaza konflikti ajal kahjustasid, ning palub Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti Iisraeli ametivõimude suhtes algatatud demaršidest rahalise hüvitise saamiseks; nõuab eelkõige detailset infot seoses Põhja-Gaza reoveepuhastiga, mida kaasrahastati ELi eelarvest ning Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi poolt ja mis konfliktis tõsiselt kahjustada sai;

15.    kutsub komisjoni üles muutma kardinaalselt oma palestiinlastele suunatud abi paradigmat, tagamaks et ELi abi integreeruks täielikult okupatsiooni poliitilisse mõõtmesse ja toetaks tulemuslikult Palestiina enesemääramist, mitte ei subsideeriks Iisraeli okupatsiooni jätkumist ja suurendaks Palestiina sõltuvust välisabist; rõhutab seoses sellega, kuivõrd oluline on toetada palestiinlaste õigust pääseda ligi oma looduslikele ressurssidele, eelkõige veele; ergutab ELi suurendama oma toetust Palestiina kodanikuühiskonnale, sh valitsuse aruandekohustuslikkuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkondades;

16.    kutsub kõiki osapooli üles rakendama tegelikkuses tingimusi, milleni jõuti 2014. aasta augusti vaherahukokkuleppes; eelkõige nõuab tungivalt, et Iisraeli ametivõimud viivitamata, tingimusteta ja täielikult lõpetaksid Gaza sektori ebaseadusliku blokaadi; kutsub ELi üles võtma konkreetseid meetmeid sundimaks Iisraeli blokaadi lõpetama, eelkõige kehtestades selleks ajakava; mõistab hukka Iisraeli poolt jätkuvalt kehtestatud piirangud ehitusmaterjalide sisseveole Gazasse; kutsub Iisraeli valitsust üles loobuma oma „kahesuguse kasutusega“ materjalide meelevaldsest ja läbipaistmatust liigitamisprotsessist ning viima oma kahesuguse kasutusega materjalide loetelu kooskõlla rahvusvaheliste normidega, eelkõige eemaldades sellest puidu, täitematerjalid, terasvardad ja tsemendi;

17.    mõistab hukka sõjaliste rühmituste raketirünnakud Gaza sektorist, kuna selline tegevus suurendab ohtu uue vägivallaspiraali tekkeks; nõuab, et kõik pooled hoiduksid vägivalla kasutamisest;

18.    tervitab ELi liikmesriikide ühehäälset toetust hääletusel ÜRO Inimõiguste Nõukogu 3. juuli 2015. aasta resolutsiooni üle vastutuse ja õigusemõistmise tagamise kohta kõigi rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Palestiina okupeeritud aladel, sh Ida-Jeruusalemmas, ning kutsub ELi üles tagama ÜRO uurimiskomisjoni raportis sisalduvate soovituste täielik rakendamine, sh soovitus aktiivselt toetada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd seoses okupeeritud Palestiina aladega;

19.    väljendab veel kord rahulolu selle üle, et Palestiina ratifitseeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi; taunib asjaolu, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresident pole isegi tunnustanud seda olulist sammu kõigi poolte sooritatud tulevaste rikkumiste eest vastutuselevõtmise suunas; on seisukohal, et selline käitumine õõnestab jõhkralt ELi inimõiguste poliitika ning vastutuskohustust ja rahvusvahelist õiglust käsitlevate avalduste tõsiseltvõetavust;

20.    väljendab muret seoses teadetega, et inimõigustega tegelevad vabaühendused Iisraelis peavad tegutsema üha halvenevas õhustikus, ning seoses praeguse valitsuse püüetega lämmatada teisitimõtlemist ja sõltumatut kunsti, võttes vastu õigusakte, mille eesmärk on tõsiselt piirata vabaühenduste tegevust; kutsub ELi diplomaatilisi missioone üles arutama seda pakilist küsimust Iisraeli ametivõimudega ning jätkama inimõiguste kaitsjate toetamist riigis;

21.    märgib ära Iisraeli palestiinlaste püüdlused koonduda ühise nimekirja alla, saavutamaks tugevat tulemust hiljutistel seadusandliku kogu valimistel; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles märkimisväärselt suurendama oma toetust ja pühendumust Iisraeli vähemustele ning toetama nende püüdlusi saavutada paremat poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset osalust;

22.    taunib palestiinlaste jätkuvat killustatust ning kutsub kõiki Palestiina jõude üles jätkama jõupingutusi leppimise saavutamiseks, eelkõige korraldades selleks ammu oodatud seadusandliku kogu ja presidendivalimised; mõistab hukka püüded kahjustada seda ajaloolist protsessi ja kutsub Iisraeli ametivõime üles vabastama kõik 12 kinnipeetavat Palestiina seadusandliku kogu liiget, samuti ülejäänud palestiinlastest poliitvange ja neid, keda hoitakse süüdistust esitamata haldusarestis; kutsub ELi üles võtma konkreetseid meetmeid, et edendada leppimisprotsessi ja toetada Palestiina ühtsusvalitsust;

23.    otsustab koostada raporti relvade ja muu julgeolekuvarustuse kaubanduse kohta ELi liikmesriikide ja Iisraeli/Palestiina vahel ning sellise kaubanduse ja ELi ühise seisukoha kokkusobivuse kohta; nõuab ÜRO üldise relvaembargo kehtestamist piirkonna kõigi osapoolte suhtes, et vältida edasisi rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi; nõuab tungivalt, et ELi teadusuuringute raamprogrammi vahenditega ei toetataks Iisraeli ettevõtteid droonide tootmise eesmärgil;

24.    on seisukohal, et Tony Blairi nimetamine Lähis-Ida neliku eriesindajaks oli kaheldava väärtusega otsus, ja väljendab kergendust, et tema volitused lõpetati; on üldises plaanis seisukohal, et ELil tasuks edaspidi määrata sellised erisaadikud, kellel on ette näidata asjatundlikkus konkreetse piirkonna kohta, poliitiline mõjuvõim ning laitmatu eetiline renomee;

25.    tuletab meelde oma otsust käivitada algatus „Parlamendiliikmed rahu eest”, mille eesmärk on koondada Euroopa, Iisraeli ja Palestiina parlamendiliikmeid, et aidata edendada rahu käsitlevat tegevuskava ja täiendada ELi diplomaatilisi jõupingutusi;

26.    väljendab pahameelt seoses asjaoluga, et Iisraeli ametivõimud jätkavad Euroopa Parlamendi ametlike organite mis tahes Gaza-visiitide põhjendamatut takistamist; hoiatab, et kui olukord 1. novembriks 2015 ei parane, võetakse meetmeid;

27.    otsustab saata Gaza sektorisse/Palestiinasse ja Iisraeli ajutise delegatsiooni, et hinnata kohapealset olukorda seoses ELi poolt rahastatud projektide hävinemisega piirkonnas C ja Gazas ning konfliktile püsiva lahenduse leidmise väljavaateid;

28.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida nelikule, Iisraeli valitsusele, Knessetile, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandlikule kogule ja Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee organitele.