Menetlus : 2015/2977(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1240/2015

Esitatud tekstid :

B8-1240/2015

Arutelud :

PV 25/11/2015 - 21
CRE 25/11/2015 - 21

Hääletused :

PV 26/11/2015 - 11.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0418

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 143kWORD 84k
20.11.2015
PE571.064v01-00
 
B8-1240/2015

suuliselt vastatava küsimuse B8‑1108/2015 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


laste hariduse kohta hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides (2015/2977(RSP))


Linda McAvan arengukomisjoni nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon laste hariduse kohta hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides (2015/2977(RSP))  
B8‑1240/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni,

–  võttes arvesse 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning selle 2000. aasta mai fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse, 2002. aasta jaanuari fakultatiivprotokolli lastega kauplemise, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafia kohta ning 2011. aasta detsembri fakultatiivprotokolli teavitusmenetluse kohta,

–  võttes arvesse relvajõudude või relvastatud rühmitustega seotud lapsi käsitlevaid ÜRO põhimõtteid ja suuniseid (Pariisi põhimõtted), mis võeti vastu 2007. aasta veebruaris,

–  võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldist märkust nr 14 (2013) lapse õiguse kohta sellele, et tema parimad huvid seataks esikohale,

–  võttes arvesse ÜRO tegevuskava „Lastele sobiv maailm”,

–  võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 208, milles sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mille kohaselt tuleb arengukoostöö eesmärke arvesse võtta sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta ühisavaldust „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas”,

–  võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta teatist „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” (COM(2008)0055),

–  võttes arvesse ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta (ajakohastatud 2008. aastal),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud),

–  võttes arvesse Nobeli rahupreemiat, mille Euroopa Liit sai 10. detsembril 2012, ning seejärel saadud auhinnaraha, mis pühendati ELi algatusele „Rahu lapsed” (Children of Peace),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. juuli 2010. aasta resolutsiooni 64/290 õiguse kohta haridusele hädaolukordades ning asjaomaseid suuniseid, sealhulgas UNICEFi ja UNESCO suuniseid,

–  võttes arvesse Dakari tegevusraamistikku, mis võeti vastu 26.–28. aprillil 2000 toimunud maailma haridusfoorumil, ning ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, mis võeti vastu 8. septembril 2000,

–  võttes arvesse Incheoni deklaratsiooni hariduse kohta aastani 2030, mis võeti vastu 19.–22. mail 2015 toimunud maailma haridusfoorumil,

–  võttes arvesse Oslo deklaratsiooni, mis võeti vastu 6.–7. juulil 2015 Oslos toimunud arengut toetava hariduse tippkohtumisel,

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile laste hariduse kohta hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides (O-000147/2015 – B8-1108/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ÜRO hinnangute kohaselt elab konfliktipiirkondades üks miljard last, kellest 250 miljonit on alla viieaastased ning kes on ilma jäetud oma põhiõigusest haridusele; arvestades, et hädaolukorrad ja pikaajalised kriisid mõjutavad kõige rohkem 3–15aastaseid lapsi, keda on ligikaudu 65 miljonit ja keda ähvardab haridustee katkemine, ning arvestades, et kriisiolukorras riikides ei käi koolis ligikaudu 37 miljonit alg- ja põhikooliealist last; arvestades, et ligikaudu pooled nendest maailma lastest, kes koolis ei käi, elavad konfliktipiirkondades; arvestades, et araabia riikides mõjutab konflikt 87 % lastest, kes koolis ei käi, ning arvestades, et looduskatastroofid mõjutavad igal aastal tõenäoliselt ligikaudu 175 miljonit last; arvestades, et teatavate rühmade, nagu vaesuses elavate laste, tütarlaste ja puudega laste kehvad väljavaated muutuvad konfliktipiirkondades või ebastabiilsetes tingimustes veelgi halvemaks;

B.  arvestades, et ligi 10 miljonit last on pagulased ning hinnanguliselt 19 miljonit last maailmas on konflikti tõttu riigisisesed põgenikud;

C.  arvestades, et iga laps on eelkõige laps, kelle õigusi tuleks igasuguse diskrimineerimiseta austada, olenemata tema või ta vanemate etnilisest päritolust, kodakondsusest või sotsiaalsest, rände- või elanikusaatusest;

D  arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ja iga lapse õigus; arvestades, et haridus on hädavajalik kõigi muude sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste täielikuks kasutamiseks;

E.  arvestades, et haridus on kodanikuvastutuse alus, haridus saab ühiskonda muuta ning aidata kaasa sotsiaalsele, majanduslikule, poliitilisele ja soolisele võrdõiguslikkusele, ühtlasi on haridus äärmiselt oluline tütarlaste ja naiste sotsiaalseks, kultuuriliseks ja ametialaseks emantsipeerumiseks ning naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ärahoidmiseks;

F.  arvestades, et haridus on oluline puudega ja/või hariduslike erivajadustega laste integratsiooniks ja elamistingimuste parandamiseks;

G.  arvestades, et kõikide laste tasuta algharidus on põhiõigus, mille tagamise kohustuse valitsused endale 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võtsid; arvestades, et 2015. aastaks on seatud eesmärk tagada, et kõik poisid ja tüdrukud lõpetavad algkooli; arvestades, et kuigi arengumaades on teatavaid edusamme tehtud, ei ole see eesmärk veel kaugeltki saavutatud;

H.  arvestades, et Dakari tegevusraamistiku ja aastatuhande arengueesmärkide abil on rahvusvaheline üldsus suunatud toetama alghariduse üldist kättesaadavust, soolist võrdõiguslikkust ja kvaliteetset haridust, kuid ühtegi neist eesmärkidest ei õnnestu 2015. aastaks kavakohaselt täita;

I.  arvestades, et vähemalt 30 riigis üle maailma panevad riigi julgeolekujõud ja mitteriiklikud relvastatud rühmitused toime rünnakuid haridusasutustele; arvestades, et koolide kaitsmine rünnakute ja sõjalise kasutamise eest riiklike ja mitteriiklike relvastatud rühmituste poolt on kooskõlas ohutute koolide deklaratsiooniga ning suunistega, mis käsitlevad koolide ja ülikoolide kaitsmist sõjalise kasutamise eest relvastatud konfliktides;

J.  arvestades, et lapsed, teismelised ja noored seisavad silmitsi kasvavate ohtudega, mis avaldavad neile ebaproportsionaalselt suurt mõju, eelkõige ebakindlates riikides; arvestades, et nende laste ja teismeliste puhul, kes koolis ei käi, on suurem varajase abielu ja raseduse, relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse värbamise ning inimkaubanduse või tööalase ärakasutamise ohvriks langemise oht; arvestades, et sõjapiirkondades on humanitaarabi sageli ainus võimalus, kuidas lapsed saavad oma õpinguid jätkata ja tulevikuväljavaateid parandada, mis omakorda aitab kaitsta neid väärkohtlemise ja ärakasutamise eest;

K.  arvestades, et kvaliteetse hariduse pakkumine hädaolukordades ei moodusta alati osa humanitaarabist, see keskendub peamiselt algharidusele ja seda peetakse endiselt teisejärguliseks võrreldes toidu, vee, arstiabi ja peavarju pakkumisega, ning arvestades, et selle tulemusena jäävad konfliktidest või looduskatastroofidest mõjutatud lapsed haridusest ilma;

L.  arvestades, et hariduse valdkonnas antakse vähe humanitaarabi, suurem arenguabi jääb aga hiljaks või ei jõua üldse kohale; arvestades, et abi kättetoimetamissüsteemid on kehvalt kooskõlastatud, tehingukulud on suured ning puuduvad piisavate abiandmisvõimalustega partnerid;

M.  arvestades, et pagulaste haridusprogrammide koostamise kvaliteet on suhteliselt madal, kusjuures õpilaste ja õpetajate arvu suhe on keskmiselt 70:1 ning madala kvalifikatsiooniga õpetajate osakaal on suur;

N.  arvestades, et uued säästva arengu eesmärgid ja nendega seotud sihid moodustavad tervikliku ja ambitsioonika uue haridusalase tegevuskava, mis tuleb ellu viia aastaks 2030;

O.  arvestades, et üldine juurdepääs kvaliteetsele riiklikule haridusele ning mitte üksnes põhiharidusele, vaid ka sama olulisele kesk- ja kõrgharidusele, on keskse tähtsusega ebavõrdsuse kaotamiseks ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks;

P.  arvestades, et aastatel 2014–2020 investeerib EL arengumaade haridusse 4,7 miljardit eurot, mis on rohkem kui ajavahemikul 2007–2013 investeeritud 4,4 miljardit eurot;

Q.  arvestades, et Incheoni deklaratsioonis märgitakse murega, et konfliktid, looduskatastroofid ja muud kriisid põhjustavad jätkuvalt hariduse ja arengu katkemist, deklaratsioonis lubatakse töötada välja kaasavamad, paindlikumad ja vastupanuvõimelisemad haridussüsteemid ning toonitatakse, et haridust tuleb pakkuda turvalises, toetavas ja ohutus õpikeskkonnas, mida vägivald ei puuduta;

R.  arvestades, et ELi algatuse „Rahu lapsed” (Children of Peace) raames tagatakse 26 riigis, milles valitseb konflikt või hädaolukord, ligikaudu 1,5 miljonile lapsele juurdepääs haridusele ning võimalus õppida turvalises keskkonnas ja saada psühholoogilist abi;

S.  arvestades, et mitu ELi partnerit, nagu ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas (UNRWA), on välja töötanud uuenduslikud, kaasavad ja terviklikud lähenemisviisid haridusele hädaolukordades, et tagada käimasolevatest konfliktidest mõjutatud pagulaslastele juurdepääs kvaliteetsele haridusele; arvestades, et see käsitus hõlmab laste lühiajalisi humanitaar- ja pikaajalisi arenguvajadusi ning interaktiivsete iseõppimismaterjalide väljatöötamist, psühhosotsiaalset tuge, ohutuid õppe- ja puhkekohti, ohutuse ja julgeoleku alase teadlikkuse suurendamist ning suutlikkuse arendamise meetmeid;

T.  arvestades, et hinnanguliselt on hädaolukordadest mõjutatud laste hariduse toetamiseks vaja 8 miljardit USA dollarit aastas, ning arvestades, et pärast asjaomaste riikide valitsuste panuse arvestamist jääb hädaolukordades hariduse vallas puudu kokku 4,8 miljardit USA dollarit;

U.  arvestades, et selle puudujäägi kompenseerimiseks on vaja suurendada arengu ja humanitaarabi rahastamist ning ebakindlates riikides tuleb haridusele kulutada rohkem avaliku sektori vahendeid; arvestades, et ebakindlates riikides on hariduse osakaal valitsuse kulutustes viimastel aastatel üha vähenenud ja jääb kaugelt alla rahvusvaheliselt soovitatud määrale, milleks on 20 %;

V.  arvestades, et Oslo deklaratsioonis märgitakse, kui oluline on uurida ülemaailmset abistruktuuri, et püüda kõrvaldada hariduse vallas lünk humanitaarabi andmise ja pikemaajalise arengualase sekkumise vahel, samuti tehakse selles ettepanek rajada nimetatud eesmärgil uus platvorm ja luua 2016. aastal toimuva ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise ajaks sihtotstarbeline fond või uus vahend hariduse tagamiseks hädaolukordades;

1.  rõhutab, et üldiselt juurdepääsetav kvaliteetne riiklik haridus soodustab oluliselt arengut, kuna see suurendab meetmete tulemuslikkust teistes valdkondades, nagu tervishoid, sanitaarvõimalused, katastroofiohu vähendamine, töökohtade loomine, vaesuse vähendamine ja majandusareng; toonitab, et haridus on tõhus vahend, mis on vajalik selleks, et pakkuda normaalsustunnet, suurendada teadlikkust õigustest ning aidata lastel, teismelistel ja noortel saada üle traumast, integreeruda pärast konflikti uuesti ühiskonda ning omandada oskused, mis on vajalikud ühiskonna taasülesehitamiseks ning rahu kindlustamise ja leppimise edendamiseks;

2.  rõhutab, et pikemas perspektiivis võib kvaliteetne haridus olla kriitilise tähtsusega tegur konfliktijärgsete ühiskondade ülesehitamises, kuna see võib suurendada laste teenimispotentsiaali, võimaldada neil hoida oma peret tervemana ja parandada nende suutlikkust murda vaesuse ringist välja;

3.  rõhutab, et tütarlapsi ja teisi ebasoodsas olukorras olevaid lapsi, sealhulgas puudega lapsi, ei tohiks hädaolukordades heale haridusele juurdepääsul kunagi diskrimineerida;

4.  juhib tähelepanu hariduse positiivsele rollile laste arengus ja heaolus ning rõhutab, et on oluline tagada teismeliste katkematu elukestev õpe; on veendunud, et see piirab ka võimalusi, et nad hakkavad relvastatud rühmituste liikmeks või osalevad äärmusluses;

5.  tunnustab aastatuhande arengueesmärkide kehtestamisest alates tehtud edusamme, kuid peab taunimisväärseks asjaolu, et seatud eesmärke ei suudeta 2015. aastal täita; palub ELil ja selle liikmesriikidel seada aastatuhande arengueesmärgid esikohale nii oma sisepoliitikas kui ka suhetes kolmandate riikidega; rõhutab, et need eesmärgid (eriti vaesuse kaotamine, hariduse kättesaadavus kõigi jaoks ja sooline võrdõiguslikkus) saavutatakse ainult kõikidele juurdepääsetavate avalike teenuste väljaarendamise abil; peab kiiduväärseks säästva arengu eesmärkide raames kehtestatud uut haridusalast tegevuskava ning toonitab jätkuvalt, kui oluline on kõige haavatavamate elanikkonnarühmade võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele;

6.  märgib murega, et konfliktikeerisesse sattunud riikides ning ebakindlates ja konfliktipiirkondades on hariduse vallas tehtud edusammud olnud kõige aeglasemad või päris olematud, ning toonitab, kui oluline on tugevdada nende riikide haridussüsteemide vastupanuvõimet ning tagada kriisiolukorras katkematud õppimisvõimalused; rõhutab seetõttu, et ELi liikmesriigid ja kõik teised eri tasanditel sidusrühmad peavad võtma ulatuslikumaid kohustusi, et võimaldada vahendid, mille abil tagada areng ja laialdased hariduse andmise võimalused kriisist mõjutatud riikides;

7.  rõhutab asjaolu, et miljonitest lastest on sunnitult saanud pagulased, ning toonitab, et pagulaslaste juurdepääs haridusele on ülimalt tähtis; kutsub vastuvõtvaid riike üles tagama, et pagulaslastele antakse täielik juurdepääs haridusele, ning edendama võimalikult ulatuslikult nende integreerimist ja kaasamist riiklikku haridussüsteemi; kutsub ka humanitaar- ja arenguabi andjaid üles pöörama rohkem tähelepanu nii ümber asunute kogukondadest pärit kui ka vastuvõtvate riikide õpetajate haridusele ja koolitusele ning rahvusvahelisi abi rahastajaid seadma pagulaskriisidele reageerimisel haridust prioriteediks programmide abil, mis on suunatud rändavate laste kaasamisele ja psühholoogilisele toetamisele, samuti vastuvõtva riigi keele õppimise edendamisele, et tagada pagulaslaste ulatuslikum ja asjakohasem integreerimine;

8.  rõhutab vajadust keskenduda ka kesk- ja kutseharidusele, mitte ainult esmatasandi algharidusele; toonitab asjaolu, et 12–20aastastel noortel on pagulaskogukondades väga piiratud võimalused, samal ajal aga on nad peamine sihtrühm sõjaväeteenistuseks ja muul viisil relvastatud konflikti kaasamiseks; toob näiteks Afganistani, kus Maailmapanga andmetel on vaatamata töötava elanikkonna suurele osakaalule ainult ligikaudu 30 % üle 15-aastastest kirjaoskajad ning aastakümneid väldanud sõda on tekitanud tõsise oskustööjõu puuduse;

9.  kutsub liikmesriike üles töötama välja konkreetseid vastuvõtukavasid saatjata alaealiste ja lastega üksikemade jaoks;

10.  tuletab liikmesriikidele meelde, et laste kaitse ning kuritarvituste ja inimkaubanduse ennetamine oleneb laste kaasatusest kooli- ja haridusprogrammidesse ning et ette tuleks näha selgelt määratletud vastuvõtu, kaasamise ja keelelise toe nõuded, nagu on sätestatud direktiivis 2013/33/EL;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid pagulastest üliõpilaste transiiti, sealhulgas koostöös mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma nn hariduskoridore, et tagada konfliktiolukorras riikidest, eriti Süüriast, Iraagist ja Eritreast pärit üliõpilaste vastuvõtt ülikoolidesse;

13.  nõuab, et EL ja selle humanitaarabiorganisatsioonid lisaksid hariduse ja laste kaitse süstemaatiliselt kogu hädaolukorrale reageerimise tsüklisse ja tagaksid pikaajaliste kriiside korral paindliku mitmeaastase rahastuse;

14.  väljendab heameelt Bekou usaldusfondi, Madadi fondi ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomise üle, sest need on tõhusad vahendid, mille abil kõrvaldada lünk humanitaar- ja arenguabi vahelises rahastuses keerukate ja pikaajaliste hädaolukordade korral, kus on põimunud poliitilised, majanduslikud ja humanitaarküsimused; palub, et EL ja liikmesriigid lisaksid ELi usaldusfondidest vahendite eraldamisel prioriteetide hulka laste hariduse;

15.   märgib, et hädaolukordadele reageerimisel on hariduse valdkonnas märgata murettekitavaid lünki, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et varane sekkumine on asjassepuutuvate laste huvides ning muudab ka humanitaarabi andmise üldiselt tulemuslikumaks; kinnitab taas oma toetust koolide säilitamisele laste jaoks ohutute kohtadena ning rõhutab sellega seoses haridusasutuste rünnakute eest kaitsmise olulisust; nõuab, et EL ja liikmesriigid kohustuksid toetama koolide ohutuse tervikliku raamistiku põhimõtteid ja kaitsma haridusasutusi rünnakute ja sõjalise kasutamise eest kooskõlas ohutute koolide deklaratsiooni ja suunistega, mis käsitlevad koolide ja ülikoolide kaitsmist sõjalise kasutamise eest relvastatud konfliktides;

16.  kutsub ELi üles tegema koostööd partnerriikide, teiste rahastajate, erasektori ja kodanikuühiskonnaga, et parandada konflikti- ja hädaolukordades noorte haridusvõimalusi, arvestades noorte ülimalt olulist rolli konfliktijärgses stabiilsuses, kuna nad saaksid omandatud oskusi kasutada taristu, põhiliste teenuste, tervishoiu- ja haridussüsteemi uuesti üles ehitamiseks, vähendades samal ajal noore tööta elanikkonna tekkimise ohtu, mis põhjustab ühiskondlike rahutuste puhkemist või langeb jälle vägivalla nõiaringi;

17.  peab kiiduväärseks ELi algatust „Rahu lapsed” (Children of Peace), mille eesmärk on haridusvaldkonna humanitaarprojektide rahastamine hädaolukordades, ning kutsub komisjoni üles seda algatust laiendama; kiidab heaks mitmete rahastajate ning humanitaar- ja arenguabi andjate, sh ELi algatuse No Lost Generation, millega püütakse ära hoida kadunud põlvkonna tekkimist ja anda juurdepääs haridusele miljonitele lastele Süürias ja selle naaberriikides;

18.  peab taunimisväärseks, et hoolimata hariduse olulisest rollist hädaolukordades eraldati 2014. aastal sellele valdkonnale vähem kui 2 % kogu humanitaarabi vahenditest; loodab seetõttu, et ELi rahaliste vahendite jaotamise ümberkorraldamise uue programmi raames täiendatakse ja suurendatakse laste haridusprogrammide rahastamist, sh sõjast või muust üldisest hädaolukorrast mõjutatud kolmandates riikides;

19.  palub kõigil humanitaarabi andjatel, arvestades praeguste kriiside pikaajalist olemust, muuta haridus oma humanitaarabi lahutamatuks osaks ja suurendada kohustuste võtmist hariduse valdkonnas, kasutades hädaolukorra tekkides võimalikult varajases etapis haridusklastri abi ning tagades, et sellele eraldatakse piisavalt vahendeid; kutsub neid üles pöörama erilist tähelepanu sellistele kaitsetutele rühmadele nagu tütarlapsed, puudega inimesed ja vaesed, võtma arvesse ümber asunud lapsi ja noori, kes on vastuvõtvates kogukondades varjupaiga saanud, ning arvestama asjakohaselt ka keskharidusega, et teismelised haridusest kõrvale ei jääks;

20.  peab kiiduväärseks, et hädaolukordade kontekstis pööratakse rahvusvahelisel tasandil järjest rohkem tähelepanu haridusele, ning peab eriti kiiduväärseks ELi humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku teadaannet, et ta on seadnud eesmärgiks eraldada 2019. aastaks 4 % ELi humanitaarabi eelarvest hädaolukorda sattunud riikide laste haridusele;

21.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama komisjoni eesmärki suurendada hädaolukordades hariduse jaoks ette nähtud humanitaarabi vahendite osa 4 %-ni ELi humanitaarabi eelarvest, mis oleks miinimuminvesteering, mille abil tagada hädaolukordades ja pikaajaliste kriiside korral lastele juurdepääs kvaliteetsele haridusele; kutsub lisaks liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu ja suurendama rahastust haridusele nende oma humanitaarabimeetmetes, rõhutades siiski, et seda ei tohiks teha muude esmavajaduste arvelt; palub, et EL edendaks asjaomaste riikide hulgas häid valmisoleku- ja reageerimisstrateegiate tavasid, et toetada haridust kriisiolukordades, ning abistaks vastava suutlikkuse suurendamisel näiteks eelarvetoetuse programmide abil;

22.  rõhutab, et uuel info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on kriisiolukordades haridussektoris üha olulisem roll, kuna need võivad parandada osalejate tööd, sh e-õppe ja e-õpetamise platvormide kaudu;

23.  rõhutab, et kuigi humanitaarabivahendite suurendamine on hädavajalik, ei piisa sellest rahastamislünga täitmiseks; palub, et ELi ja teised abi rahastajad suurendaksid ebakindlate riikidega tehtavas arengukoostöös hariduse osatähtsust, et suurendada riiklike haridussüsteemide vastupanuvõimet; kutsub komisjoni ja liikmesriike ning teisi humanitaarabi andjaid üles aitama kaasa üldise riikliku hariduse, sh kesk- ja kõrghariduse tugevdamisele, viies selleks hädaolukorrale reageerimise kavad kooskõlla jätkusuutliku arengu pikaajaliste kavadega;

24.  nõuab, et EL toetaks kolmandate riikide valitsusi nende kohustustes töötada välja riiklikud õigusraamistikud vastupanuvõime, ennetamise, katastroofide ohjamise ja riskijuhtimise valdkonnas, võttes aluseks rahvusvahelise programmi katastroofi korral rahvusvaheliste meetmete suhtes kohaldatavate eeskirjade, seaduste ja põhimõtete kohta, ning tagamisel, et valitsusasutustes, tööstussektorites ja kodanikuühiskonnas on olemas riskijuhtimise suutlikkus, et saaks tagada laste kooli tagasi pöördumise;

25.  rõhutab erasektori kui võimaliku innovaatilise rahastamisallika olulisust hariduse jaoks, et kõrvaldada võimalik lõhe osutatavate haridusteenuste ja kutsekoolituse ning tööturu tulevase nõudluse vahel; nõuab haridusprotsessides uusi liite ja partnerlusi erasektoriga, mis võivad osutuda elujõulisteks innovatsiooni ja tehnoloogilise paindlikkuse allikateks ning võtta eri vorme, sh hoonete rajamine ja elektrooniliste vahendite pakkumine, e-õppe programmid ning õpetajate transport ja majutus;

26.  toonitab asjaolu, et haridus on hädaolukordades ja ebastabiilsetes tingimustes valdkond, kus humanitaarabi andjad ja arenguga tegelevad osalised peavad tegema omavahel koostööd, et tagada hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine; kutsub komisjoni üles töötama välja mehhanisme, et reageerida kõnealuses olukorras tõhusalt nii oma kui ka partnerite meetmete abil, ning osalema rahvusvahelises platvormis, mille abil luua 2016. aastal toimuva ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise ajaks sihtotstarbeline vahend hariduse tagamiseks hädaolukordades; toetab olemasolevate rahaliste vahendite kooskõlastamist ja hädaolukordades hariduse tagamise jaoks üldise rahastamismehhanismi loomist;

27.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles edendama hädaolukordades ja pikaajaliste kriiside korral lastele hariduse tagamise küsimust ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel, tagades, et sellele teemale pööratakse asjakohast tähelepanu ka lõppdokumendis; palub lisaks, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid õpperaamistiku ühiseid standardeid ja levitaksid häid tavasid alternatiivsete õppimisvõimaluste kohta, nagu iseseisva õppe ja kaugõppe materjalid; rõhutab, et tuleb välja töötada mehhanismid, vahendid ja suutlikkus, et viia hariduskavad ja eelarve kooskõlla humanitaar-, taastus-, ülemineku- ja arenguabi andmisega;

28.  rõhutab, et üha arvukamate humanitaarkriiside kontekstis ja arvestades praegust ümberasunute arvu, mis ei ole olnud nii suur II maailmasõjast alates, peaks rahvusvaheline kogukond pidama haridust oma humanitaarabi üheks keskseks elemendiks, sest see on katalüsaator, mis võimendab muud abi ning aitab kaasa kriisist mõjutatud rahvastikurühmade arengule keskpikas ja pikemas perspektiivis.

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika