Menetlus : 2015/2979(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1350/2015

Esitatud tekstid :

B8-1350/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2015 - 9.10
CRE 17/12/2015 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 168kWORD 67k
14.12.2015
PE573.387v01-00
 
B8-1350/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta (2015/2979(RSP))


Georg Mayer fraktsiooni ENF nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta (2015/2979(RSP))  
B8‑1350/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Cutileiro kava, Vance-Oweni kava, Owen-Stoltenbergi kava ja kontaktrühma kava,

–  võttes arvesse 1. märtsil 1994. aastal allkirjastatud Washingtoni kokkulepet(1),

–  võttes arvesse Daytoni rahukokkulepet ja selle 12 lisa, eelkõige IV ja X lisa, mis parafeeriti 21. novembril 1995. aastal Daytonis ja allkirjastati 14. detsembril 1995. aastal Pariisis(2),

–  võttes arvesse 9. ja 10. detsembril 1997. aastal Bonnis toimunud rahu tagamise nõukogu kohtumisel tehtud Bonni järeldusi(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1384 (2004) lõiget 13(4),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1592 (2007) lõiget 1(5),

–  võttes arvesse 4. septembri 2015. aasta eriaruannet(6), mille koostas ÜRO peasekretäri Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise valdkonna eest vastutav kõrge esindaja,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 16. detsembri 2015. aasta avaldust Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et pärast konflikti olid rahvusvaheline üldsus ja poliitikas osalejad Bosnias ja Hertsegoviinas teadlikud asjaolust, et riigi püsimajäämine kindlaksmääratud piirides, mida tuntakse AVNOJ-piiride nime all, sõltus radikaalsest detsentraliseerimisest;

B.  arvestades, et Daytoni rahukokkulepe tähendas sõja lõppu ning sellega loodi Bosnias ja Hertsegoviinas täielikult uus sisestruktuur nii valimisprotsessi kui ka selle institutsioonide toimimise osas kooskõlas Genfi ja New Yorgi 1995. aasta septembri põhimõtetega;

C.  arvestades, et 20 aasta jooksul pärast Daytoni rahukokkuleppe allkirjastamist on Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadust „massiivselt laastanud” rahvusvahelise üldsuse liikmed ja mõned kohalikud tegutsejad, sealhulgas kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas, Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohus ja ÜRO Julgeolekunõukogu;

D.  arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohus ja kõrge esindaja büroo kasutavad nii Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduse artikli 3 lõiget 5 kui ka artikli 3 lõike 3 punkti a Daytoni rahukokkuleppe lubamatute rikkumiste seaduslikustamiseks poolõiguslikel alustel;

E.  arvestades, et Daytoni rahukokkuleppe 4. lisa vaadati läbi ebaseaduslikult allakirjutanute tahte vastaselt ja väljaspool menetlusi, mis on kehtestatud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis;

F.  arvestades, et kõrge esindaja bürool, mis loodi ajutise rahvusvahelise institutsioonina, puudus õigus kehtestada väga mitmesuguste ülesannete tsentraliseerimine vastuolus Bosnia ja Hertsegoviina Daytoni põhiseadusega, millega on peaaegu kõik pädevused jäetud üksustele;

G.  arvestades, et kõrge esindaja teostatud pädevuste ülekandmisega üksuste tasandilt toimus üleminek 7 ühisinstitutsioonilt 70 institutsioonile, kus töötab peaaegu 23 000 inimest;

H.  arvestades, et kõrge esindaja büroo võttis 12. novembril 2000. aastal vastu otsuse, millega kehtestati Bosnia ja Hertsegoviina riigikohtuseadus „ajani, mil Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarne assamblee võtab selle seaduse vastu nõuetekohasel kujul muudatusettepanekuteta ja lisatingimusteta”;

I.  arvestades, et alates 2000. aastast on kõrge esindaja büroo väljastanud dekreete, millega on avalikust teenistusest tagandatud peaaegu 200 Bosnia ja Hertsegoviina kodanikku või on keelatud neil niisugusel kohal töötada, sealhulgas valitud presidendid, seadusandjad, kohtunikud ja muud ametnikud, ning kõrge esindaja büroo on korrapäraselt väljastanud ka dekreete, millega on tagandatud ametist poliitikuid, keelatud neil töötada avalikus teenistuses, konfiskeeritud reisidokumente ja külmutatud pangakontosid;

1.  tuletab kohalikele poliitilistele juhtidele meelde, et vaja on reforme, milles keskendutakse ebatõhusatele, mittetulemuslikele või ebajärjekindlatele seadustele ja institutsioonidele; rõhutab vajadust võtta meetmeid, mille eesmärk on kaitsta poliitilisi, kodaniku- ja inimõigusi, nõuab õigusriigi põhimõtte taastamist ning julgustab Bosnia ja Hertsegoviina juhte tegema märkimisväärseid jõupingutusi Daytoni põhiseaduses kavandatud poliitilise süsteemi elluviimiseks;

2.  rõhutab, et kõrge esindaja büroo kui mittevalitav poliitiline organ ei saa enam kauem kehtestada seadusi mingigi edasikaebamise võimaluseta või mingigi sõltumatu organi poolse sisendita; nõuab tungivalt Daytoni rahukokkuleppe X lisa veelkordset kinnitamist;

3.  nõuab, et rakendataks vajalikke meetmeid, et tagada Daytoni rahukokkuleppe alalhoidmine, ja peatataks mis tahes katsed muuta või relativeerida rahvusvahelist Daytoni rahukokkulepet, sealhulgas katsed kehtestada seadusi, mis on seotud kohtu ja prokuratuuriga;

4.  kutsub nõukogu, komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles austama Bosnia ja Hertsegoviina demokraatlikke institutsioone, selle suveräänsust ja selle rahva tahet;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile ja parlamendile.

(1)

http://www.usip.org/sites/default/files/file/resources/collections/peace_agreements/washagree_03011994.pdf

(2)

http://www.nato.int/ifor/gfa/gfa-home.htm

(3)

http://www.ohr.int/pic/default.asp?content_id=5183

(4)

Assamblee peab demokraatlike põhimõtetega kokkusobimatuks asjaolu, et kõrgel esindajal peaks olema võimalik võtta vastu jõustatavaid otsuseid, ilma et ta peaks nende eest aru andma või oleks kohustatud põhjendama nende kehtivust ja ilma et oleks tagatud mingigi õiguskaitse.

(5)

Rahvahääletused kujutavad endast otsedemokraatia vahendit ja need kuuluvad Euroopa valimispärandi hulka.

(6)

http://www.ohr.int/other-doc/hr-reports/default.asp?content_id=49202

Õigusteave - Privaatsuspoliitika