Resolutsiooni ettepanek - B8-1358/2015Resolutsiooni ettepanek
B8-1358/2015

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta

9.12.2015 - (2015/2935(RSP))

suuliselt vastatava küsimuse B8‑1110/2015 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Louis Michel, Sophia in ‘t Veld, Cecilia Wikström, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Ivan Jakovčić fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1351/2015

Menetlus : 2015/2935(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-1358/2015
Esitatud tekstid :
B8-1358/2015
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8‑1358/2015

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Ungaris ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta

(2015/2935(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist ja neljandat kuni seitsmendat taanet,

–  võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist taanet ning artikleid 6 ja 7, samuti Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset ELis,

–  võttes arvesse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kuulutati välja 12. detsembril 2007 Strasbourgis ja jõustus koos Lissaboni lepinguga 2009. aasta detsembris,

–  võttes arvesse oma 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris[1],

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158),

–   võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 27. novembri 2015. aasta avaldust, mille ta tegi pärast oma visiiti Ungarisse,

–  võttes arvesse nõukogu esimest iga-aastast õigusriigialast dialoogi, mis peeti 17. novembril 2015,

–  võttes arvesse komisjoni avaldust Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul olukorra kohta Ungaris,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Ungari olukorra ning Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni järelmeetmete kohta (O-000140/2015 – B8‑1110/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on üks ELi esmastest õigusaktidest ning keelab mis tahes alusel diskrimineerimise, näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

C.  arvestades, et liiduga ühinemisel on liikmesriigid võtnud endale kohustuseks austada ELi põhiväärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes ja hartas; arvestades, et kui mõni liikmesriikidest rikub neid väärtusi, ei saa komisjon sellele reageerimata jätmist põhjendada subsidiaarsuse põhimõttega;

D.  arvestades, et varjupaigaõigus on tagatud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga;

E.  arvestades, et Ungari valitsuse hiljutiste algatuste ja sekkumistega, eriti viimase 12 kuu jooksul, on tõsiselt ja süsteemselt rikutud õigusriigi põhimõtet seoses meediavabaduse ja pluralismi, sallimatuse- ja diskrimineerimisvastase võitluse, sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste õiguste, kogunemis- ja ühinemisvabaduse, haridusvabaduse ja teadusuuringute vabaduse, usutunnistuste ja veendumuste võrdse kohtlemise, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramise ja takistamise, vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste ning kohtusüsteemi sõltumatusega, mis on toonud kaasa murettekitavaid süüdistusi õigusriiki kahjustavate korruptsioonijuhtumite ja huvide konfliktide kohta;

F.  arvestades, et komisjon ei ole täitnud parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsioonis (olukorra kohta Ungaris) esitatud nõuet algatada põhjalik järelevalveprotsess demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris;

G.  arvestades, et liikmesriikide eelarvealase ja majandusliku sidususe põhjalikuks jälgimiseks ja tugevdamiseks ettenähtud vahendite vastuvõtmine komisjoni poolt vastandub komisjoni suutmatusele tagada reaalselt ja nõuetekohaselt, et liikmesriigid järgiksid täielikult ELi põhiväärtusi; arvestades, et selline kaksipidine suhtumine nõuete täitmisesse võib tõsiselt ohtu seada Euroopa Liidu kodanike usalduse ELi vastu; arvestades, et ELi õigustatud järeleandmatus seoses demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise väärtustega on määrava tähtsusega selleks, et tagada liidu usaldusväärsus nii ELi-siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil;

H.  arvestades, et 2015. aasta juulis ja septembris võttis Ungari parlament vastu rea muudatusi, mis on eelkõige seotud varjupaigaseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, piiriseaduse, politseiseaduse ja riigikaitseseadusega; arvestades, et komisjoni esialgses hinnangus rõhutati mitmeid probleeme ja küsimusi seoses nende muudatuste sisu ja rakendamisega; arvestades, et komisjon saatis 6. oktoobril 2015. aastal Ungari valitsusele ametliku kirja; arvestades, et Ungari valitsus vastas sellele kirjale 2015. aasta novembris;

I.  arvestades, et komisjon teatas Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta täiskogul peetud arutelul Ungari olukorra kohta esitatud avalduses, et on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlust, tagamaks, et Ungari või mis tahes muu liikmesriik täidab ELi õigusest tulenevaid kohustusi ja austab ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; arvestades, et komisjon on seisukohal, et õigusriigi raamistiku või ELi lepingu artikli 7 rakendamiseks Ungari suhtes ei ole tingimused praegu täidetud;

1.  kordab 10. juuni 2015. aasta resolutsioonis olukorra kohta Ungaris väljendatud seisukohta;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsine rikkumine liikmesriigi poolt tooks kaasa artikli 7 kohase menetluse algatamise;

3.  mõistab hukka viimaste kuude jooksul kiirustades võetud meetmed, mis on muutnud juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele äärmiselt raskeks ja põhjendamatult kriminaliseerinud pagulasi, rändajaid ja varjupaigataotlejaid; nõuab Ungari valitsuselt tavapäraste menetluste juurde naasmist ja kriisimeetmete tühistamist, sest erandlikult suur pagulaste sissevool on vaibunud; mõistab hukka varjupaigataotlejate, rändajate ja pagulaste, sealhulgas alaealiste sageneva kinnipidamise ning ksenofoobse retoorika kasutamise, milles rändajaid seostatakse sotsiaalsete probleemide või terrorismiga, kaasa arvatud valitsuse juhitud teavituskampaaniates ja riiklikel konsulteerimistel, sest see muudab keskkonna veelgi vaenulikumaks ja ksenofoobsemaks ning vähendab solidaarsust;

4.  on veendunud, et kõik liikmesriigid peavad oma õigusloome- ja haldustavades täiel määral järgima ELi õigust, ning et kõik õigusaktid, sealhulgas kõigi liikmesriikide või kandidaatriikide esmased õigusaktid peavad kajastama Euroopa põhiväärtusi, nimelt demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi, ja olema nendega kooskõlas;

5.  taunib veel kord asjaolu, et nõukogu ei reageeri viimastele sündmustele Ungaris; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu korraldaksid arutelu ja võtaksid vastu järeldused olukorra kohta Ungaris;

6.  märgib, et need suundumused on tekitanud muret viimastel aastatel Ungaris aset leidnud õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ning põhiõiguste rikkumiste pärast, mis võivad kokkuvõttes tähendada tekkivat süsteemset ohtu õigusriigi põhimõttele selles liikmesriigis; on vastupidiselt komisjoni 2. detsembril 2015. aastal parlamendile tehtud avaldusele arvamusel, et õigusriigi raamistiku ja artikli 7 lõike 1 rakendamiseks on tingimused täielikult täidetud; usub, et Ungari olukord paneb proovile ELi võime tõestada oma suutlikkust ja valmisolekut reageerida ohtudele ja liidu põhiväärtuste rikkumisele liikmesriigi poolt; märgib murelikult, et teatavates teistes liikmesriikides aset leidvad sündmused näitavad murettekitavaid märke õigusriigi põhimõtte samasugusest kahjustamisest nagu Ungaris; peab kahetsusväärseks, et komisjoni jätkuv poliitiline suutmatus Ungari olukorraga asjakohaselt tegeleda loob pretsedendi teiste liikmesriikide jaoks, kes võtavad õigusriigi austamise põhimõttega seoses vastu samasuguseid murettekitavaid suundumusi; usub, et see tekitab tõsist muret liidu suutlikkuse pärast tagada Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite jätkuv täitmine pärast liikmesriigi ühinemist liiduga;

7.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni praegune käsitlusviis keskendub peamiselt õigusaktide vähemtähtsatele tehnilistele aspektidele, jättes meetmete suundumused, seosed ja koosmõju tähelepanuta; usub, et eelkõige rikkumismenetlustega ei ole enamikul juhtudest õnnestunud saavutada reaalseid muutusi ega olukorrale laiemalt reageerida; kordab oma üleskutset komisjonile käivitada õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks ELi raamistiku esimene etapp ning algatada seepärast viivitamata põhjalik järelevalveprotsess demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra üle Ungaris, hinnates Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaste liidu põhiväärtuste võimalikke järjepidevaid tõsiseid rikkumisi, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorda halvendavate meetmete koosmõju, ning õigusriigi põhimõttele süsteemse ohu tekkimist selles liikmesriigis, kus võib kujuneda tõsise rikkumise ilmne oht Euroopa Liidu lepingu artikli 7 tähenduses;

8.  on seisukohal, et komisjon ei ole seni suutnud tegutseda vastavalt oma kohustustele aluslepingute ning liidu ühiste huvide ja väärtuste kaitsjana; taunib asjaolu, et komisjon ei ole arvesse võtnud enamiku parlamendiliikmete korduvalt väljendatud muresid ega neile reageerinud, rikkudes sellega ELi lepingu artiklis 13 sätestatud institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtet;

9.  väljendab heameelt selle üle, et registreeriti Euroopa kodanikualgatus, milles kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut ELi lepingu artikli 7 rakendamiseks seoses ELi põhiväärtuste väidetavate rikkumistega Ungari poolt; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks koostada vastavalt kodukorra artiklile 83 Ungari kohta eriraport, et võtta vastu põhjendatud ettepanek, millega palutakse nõukogul võtta Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatavad meetmed;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ungari presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.