Menetlus : 2015/2979(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1363/2015

Esitatud tekstid :

B8-1363/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/12/2015 - 9.10
CRE 17/12/2015 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0471

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 262kWORD 68k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1362/2015
9.12.2015
PE574.432v01-00
 
B8-1363/2015

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta (2015/2979(RSP))


Jozo Radoš, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Filiz Hyusmenova, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Alexander Graf Lambsdorff, Urmas Paet, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta (2015/2979(RSP))  
B8‑1363/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Daytoni rahukokkuleppe (Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku) sõlmimist, mille üle peeti läbirääkimisi 1995. aasta novembris ja millele Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik, Horvaatia Vabariik ning Jugoslaavia Liitvabariik 14. detsembril 1995 Pariisis alla kirjutasid,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 2009. aasta detsembri otsust Sejdić-Finci kohtuasjas,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumise järeldusi, nende lisa pealkirjaga „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks” ning Euroopa Liidu jätkuvaid püüdeid edendada Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsust ja jõukust, pidades kaugema eesmärgina silmas riigi ühinemist ELiga,

–  võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel 16. juunil 2008 Luxembourgis ja mille ratifitseerisid kõik ELi liikmesriigid ning Bosnia ja Hertsegoviina,

–  võttes arvesse 15. detsembril 2014 Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta, kus esitati ELi uuendatud lähenemisviis Bosniale ja Hertsegoviinale, 16. detsembril 2014 Brüsselis toimunud üldasjade nõukogu järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta, komisjoni 10. novembri 2015 teatist „ELi laienemisstrateegia” (COM(2015)0611) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „2015. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta” (SWD(2015)0214) ning 15. detsembril 2014 vastu võetud suunavat strateegiadokumenti Bosnia ja Hertsegoviina kohta aastateks 2014–2017,

–  võttes arvesse 20. ja 21. mail Strasbourgis toimunud Euroopa Parlamendi ning Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse assamblee 17. parlamentidevahelise kohtumise ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Daytoni rahukokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi 1995. aasta novembris ja mis allkirjastati 14. detsembril 1995 Pariisis, lõpetas traagilise nelja-aastase sõja ja andis võimaluse riigi poliitiliseks ja majanduslikuks ülesehitamiseks;

B.  arvestades, et Daytoni rahukokkuleppega kehtestatud Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadus on kinnistanud katkendliku ja halvasti toimiva institutsioonilise raamistiku, mis on jätnud kesksed riigiasutused kaasaegse riigi toimimiseks hädavajalike volitusteta;

C.  arvestades, et välised abistamispüüded rahvusvahelise üldsuse märgatava kohaloleku ja tegevuse näol (ÜRO, EL ja NATO) ei aidanud kujundada hästi korraldatud, paremini toimivat ja jõukamat riiki;

D.  arvestades, et Sejdić-Finci kohtuotsus on ainult üks näide Bosnia ja Hertsegoviina põhjaliku konstitutsioonilise reformi vajalikkusest, mida selgesti näitavad ka taas esile kerkinud etnilised pinged, poliitiline seisak ja haldusaparaadi killustatus; arvestades, et poliitilise ummikseisu tagajärjel püsib riigis suur tööpuudus ja majanduskasv on nõrk;

E.  arvestades, et institutsioonilise ja poliitilise sumbumise õhkkonnas tegutseb edukalt hulk rahvuskeskseid parteisid ja poliitilisi liidreid; arvestades, et mõned parteid ja teatavad poliitikud on Bosnia ja Hertsegoviina ühtsuse suhtes endiselt kriitiliselt meelestatud, muuhulgas esitatakse aeg-ajalt üleskutseid riigi tükeldamiseks või selle osadele suurema autonoomia andmiseks;

F.  arvestades, et EL ja rahvusvaheline üldsus toetavad kindlalt Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsust ning territoriaalset ühtsust;

G.  arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping kujutab endast ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina suhete raamistikku ning näeb ette vabakaubanduspiirkonna järkjärgulise loomise lepinguosaliste vahel; arvestades, et samuti määratletakse selles lepingus ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid ning ergutatakse piirkondlikule koostööle; arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping toetab ühtlasi Bosnia ja Hertsegoviina normide ning seaduste järkjärgulist kohandamist ELi õigusaktidega, millest Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel on kasu parema kvaliteediga, tervislikumate ja ohutumate toodete näol;

1.  avaldab kaastunnet Bosnia ja Hertsegoviina arvukate sõjaohvrite ja sõjas kadunuks jäänute perekondadele; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi üles jätkama koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK) ja suurendama jõupingutusi, et tõhusalt lahendada kuhjunud riigisisesed sõjakuritegude kohtuprotsessid ning roimade ja inimõigusrikkumiste toimepanijad vastutusele võtta;

2.  rõhutab, et kuigi Daytoni rahukokkulepe oli sõjategevuse viivitamatu lõpetamise huvides hädavajalik, on praegu väga tähtis alustada põhiseaduse põhjaliku läbivaatamise ja reformimise protsessi, kaasa arvatud sotsiaal-majanduslikus ja kohtusüsteemi valdkonnas ning muudes valdkondades; toonitab, et see on vajalik riigi institutsioonilise raamistiku tõhusa ja tulemusliku töö tagamiseks ning selleks, et Bosnia ja Hertsegoviina võiks täita oma kohustusi Euroopa Nõukogu liikmena; rõhutab, et need reformid on vajalikud ELiga ühinemisläbirääkimiste pidamiseks;

3.  rõhutab, et üks peamisi põhiseadusreformi käigus lahendamist vajavaid küsimusi on seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega Sejdić-Finci kohtuasjas ning selleks tuleb riigil teha asjakohased õiguslikud ja põhiseaduslikud muudatused;

4.  võtab teadmiseks rea algatusi, millest mõned on tehtud rahvusvahelisel osalusel ja teised lähtuvad riigist endast ja mille eesmärk on alustada tööd Bosnia ja Hertsegoviina Daytoni rahuleppel põhineva põhiseaduse muutmiseks; kahetseb, et Bosnia ja Hertsegoviina juhtide rahvuskeskse poliitika ning rahvusvaheliste osalejate vähese toetuse tõttu ei ole need püüdlused siiani rahuldavaid tulemusi andnud; toonitab, et Bosnias ja Hertsegoviinas kaasava ja avatud ühiskonna ülesehitamiseks tuleb kõigis tulevastes algatustes kaasata ka kodanikuühiskonna osalisi ja arvestada nende seisukohtadega;

5.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil ning laienemise eest vastutaval komisjoni volinikul teha Euroopa välisteenistusele ülesandeks koostada terviklik kava, kuidas EL, liikmesriigid ja teised rahvusvahelised osalejad võiksid Bosnia ja Hertsegoviina sidusrühmadega koostööd teha, et põhiseaduse muutmisel ning Daytoni leppe kohandamisel olulisi edusamme saavutada;

6.  on seisukohal, et rahvusvaheline üldsus peab kaasama Bosnia ja Hertsegoviina naabreid ning Daytoni rahukokkuleppe tagajaid, et aktiivselt toetada põhiseaduse reformimise protsessi, mis tugevdab keskvõimu ning muudab riigiasutuste töö sujuvamaks ja ühtsemaks; rõhutab, et kõik Lääne-Balkani riigid on kohustatud piirkonna stabiilsust toetama;

7.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja rahvusvahelise üldsuse osalemine selles protsessis peaks seisnema poliitilise algataja, kiirendaja ja vahendaja rollis, samas kui Bosnia sidusrühmad peaksid säilitama ühisvastutuse põhiseadusreformi tegevuskava eest, et luua Bosnias ja Hertsegoviinas uus põhiseaduslik struktuur, mis tagaks kogukondade seaduslike vajaduste täitmise ning ühtlasi kindlustaks ühtsuse ja tulemuslikkuse; toonitab, et kõigil Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel peab olema võrdne juurdepääs kõigile poliitilistele otsustustasanditele;

8.  rõhutab, et põhiseaduse reformimine peab hõlmama riigi üldist struktuuri ning selle poliitilist, haldus- ja õiguskomponenti; palub Veneetsia komisjonil ja Euroopa Nõukogul neid jõupingutusi täielikult toetada, et reformid oleksid kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvaheliste kohustustega;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle üksuste valitsustele ja parlamentidele, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika